Küsitlus

Kas teil oleks kasu tasuta sõidust maakonnabussiliinidel?

Ilm täna
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
-1°
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
-2°

Maavalitsused kaovad igavikku. Mis see endaga kaasa toob?

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Maavalitsuste tegevus lõpetatakse järgmisest aastast. Pildil Võru maavalitsuse hoone. Foto: Maarius Suviste

Valitsus otsustas maavalitsused järgmiseks aastaks kaotada, mis toob kagunurga omavalitsuste juhtimisega seotute sõnul valdade liitumise järel mõningaid ootamatusi, kuid on õige samm.

Põlvamaa Mooste vallavanem Ülo Needo ütles, et maavalitsuste kaotamise kohta midagi ütelda on kui oraste pealt ennustada, sest lahtisi otsi on palju. „Paljud asjad muutuvad kardinaalselt ja see tekitabki küsimusi,” sõnas ta.

Praegu tegeleb maavalitsus maakonna arengukavade, regionaaltoetuste programmi, turismi ja teiste maakonda puudutavate küsimustega, kuid Needo sõnul on selgusetu, kus nende kaotamise järel maakonna küsimustega tegeldakse.

„Kui iga omavalitsus hakkab oma mätta otsast asju ajama, võivad maakondlikud arengukavad kaduda ning iga omavalitsus võib oma arengukava koostada. Lahtine on, kes ja kus omavalitsustele toetusraha jagab,” rääkis Needo.

Põlva vallavanema Georg Pelisaare sõnul on regionaaltoetuste jagamisel maavalitsus vaid vahelüli. „Toetusi saab edukalt jagada ministeerium või amet, kuhu omavalitsused saavad esitada taotlused, ning tulevast aastast on omavalitsusi kahe kolmandiku võrra vähem.”

Ligi üheksa aastat Võru vallavanema ja viis aastat maavanemana töötanud Ülo Tulik kahtleb vaid otsuse ajastatuses. „Paljudes maavalitsustes on veel tugevad kohalikku elu tundvad spetsialistid, kelle teadmised ja oskused on vajalikud kohaliku elu korraldamisel. Hea oleks need töötajad lühikese ajaga kaasata omavalitsuste töödesse ja tegemistesse, et nad ei lahkuks piirkonnast,” pani Tulik südamele. Ta lisas, et paraku on varasemate reformide järel tugevad spetsialistid perega Võrumaalt lahkunud.

Piirkondlik liit ja kohalik büroo?

Suured ja uuenenud omavalitsused vajavad sujuvaks töölehakkamiseks aega ja neilgi on vaja katusorganisatsiooni. „Kuigi omavalitsused saavad maavalitsuse tööga hakkama, võtab uuenenud olukorras nende käivitumine aega aasta-poolteist. See tähendab, et enne seda ei jaksa nad regionaalsete teemadega tegeleda,” ütles Rein Org, Valgamaa omavalitsuste liidu tegevjuht.

Ta lisas, et maavalitsuste tööst osa ongi sisult omavalitsuslik, millega omavalitsused tulevad ka toime, kuid nad vajavad selleks lisaraha.

Org märkis, et peale valdade-linnade liitumist ei ole praegustes maakondade piirides küll omavalitsuste liitu vaja, sest kolm-neli omavalitsusjuhti saavad koostööd arutada igasuguse varjuta. „Küll on vaja Lõuna-Eesti omavalitsuste liitu ja selle algatusega tuleb Valgamaa peagi välja,” lisas ta.

Georg Pelisaar leidis, et ühinenud omavalitsusi võiks maakonnas koondada kohalik büroo, kus tegeldakse maakondlike probleemidega. „Väga oluline küsimus on ühistranspordi korraldamine maakonnas,” lisas ta.

Kõneldud on regioonide keskustest ja regionaalametist, mis maavalitsuste asemele võiks tulla. Org tunnistas, et tema veel ei tea, kas regionaalametit on vaja, küll on vaja kindlat regiooni, mille piires otsitakse piirkondlikke arengueeldusi, planeeritakse tulevikku, edendatakse turismi ja ettevõtlust, korraldatakse haigla- ja koolivõrku ning ühistransporti. Maavalitsuste asemele tulev asutus peab kvaliteetsem olema ning inimesed peavad saama ennast geograafiliselt määratleda.

„Kuue maakonna ja Tartu linnaga peaksime Lõuna-Eesti regiooni moodustama, siis on meil piisavalt jaksu oma arengueelduste väljaarendamiseks ja suudame pakkuda regionaalpoliitilist vastukaalu Tallinnale,” tegi Rein Org ettepaneku.

Ülo Tulik oletas, et suure tõenäosusega luuakse neli regionaalametit, kuid igal juhul on vaja ametkondade – politsei, päästeteenistus, maanteeamet jt – regionaalset ülesehitust analüüsida ja viia need sarnastele põhimõtetele.

„Mõistlik on regionaalametile jätta järelevalve kohalike omavalitsuste tegevuse üle. Võib arutleda teatud järelevalve üleviimist ministeeriumide alla, kuid kahtlen, kas see vähendab bürokraatiat ning kas tuleb ka odavam ja otstarbekam,” ütles eksriigikogulane Tulik.

Pelisaare sõnul tuleb mõelda ka üleriigilise maaomavalitsuste ja linnade liidu tugevdamisele.

Vallavanem: praegusel kujul pole maavalitsusel mõtet

Põlva vallavanem Georg Pelisaar ütles, et praegusel kujul ei ole maavalitsustel mõtet, sest nad on maavanema bürood, milles maavanem on ministeeriumi osakonnajuhataja tasemel poliitik, kes üritab iga hinna eest esindusfunktsioone täita. „Juba 15 aastat ei ole maavanem enam maakonna esindusisik,” lisas ta.

Mis puudutab maavanema järelevalve rolli, siis Põlva vallavanema sõnul ei sobi selleks hästi poliitiline isik. „Põlva vallal on kogemus, kus maavanema järelevalve otsuste tõttu venis meie koolivõrgu ümberkorraldamine,” tõi ta näite.

Tulik mõistab valitsuse otsust, sest paljud maavalitsused on ja olid muutumas maavanema ametisse pannud partei kontoriks.

„Maavanemate ametisse määramine toimus pikka aega koalitsiooniparteide poolt. Nii ongi mõistetav, et maavanem täidab esmalt parteikontori, siis ministeeriumi korraldused ning kui aega ja tahtmist, lahendab kohapealsed küsimused, sest vastasel korral võib partei uue maavanema otsida. Seadustatud on, et maavanema vabastamist ei pea põhjendama, piisab usalduse kaotamisest,” edastas kunagine maavanem Ülo Tulik.

Ta lisas, et on seda meelt, et praeguse olukorraga ei ole mingit mõtet jätkata, seda enam, et mõni pikalt koalitsioonis olev partei likvideeris maakonnast oma kontorigi, sest maavalitsuses on lihtsam ja odavam parteitööd korraldada kui rendipinnal.

Tulik loodab, et suured omavalitsused saavad hakkama ja neist enamik varasemast paremini. „Alguses võib probleeme tekkida kohalikul tasandil võimu jagamisega, sest uued jõujooned paneb paika uus volikogu. Võimuvõitlus võib viia selleni, et vahetatakse välja ehk mõned juhid, kuid see ilmselt asja ei muuda,” arutles eksriigikogulane Tulik.

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 19/01/2017 08:48:00

Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia