Tilsi raamatukogu juhataja Tia Võru ütleb, et maarahvas loeb ka Andrus Kivirähki raamatuid. Fotod: Mari-Anne Leht

Maal asuvate raamatukogude töötajad ütlevad, et suurem osa lugejatest eelistab lugeda elulugusid, samuti teisi maid tutvustava, ajaloolise, kriminaalse ning kerge sisuga raamatuid.

Kui sisenen reedel kell 10.35 Tilsi raamatukokku, ütleb juhataja Tia Võru, et olen esimene tulija. Reedeti avab kogu juba mõnda aega uksed kell üheksa ning elanikud ei ole varajast aega veel omaks võtnud. „Ilusa ilmaga käib vähe rahvast, sest maainimestel on aiatööd,” põhjendab ta.

Saame pea tunni juttu ajada, kui tuleb kepile toetuv eakas naine, käes mahukas võrk.

„Maia Kõiv on meie kuldlugeja,” kiidab juhataja 80-aastast naist, kes käib raamatukogus korra nädalas.

„Raamatute lugemise vastu on mul lapsest peale nõrkus. Eesti näitlejate ja lauljate, ka Hitleri ja Stalini elulooraamatud on mul loetud. Veel loen Varraku ajaviiteraamatuid, kriminaalromaane ning isegi luuletusi. Põhjamaade autorite raamatuid ei loe, sest nende sisu on veidi raskepärane,” kõneleb Maia Kõiv.

Ta soovitab kõigil lugeda, sest lugedes ei mõtle argiasjadele, saab teadmisi juurde ja paraneb väljendusoskus.

Seegi kord võtab eakas naine võrgutäie raamatuid, peamiselt ajaviitekirjandust. Ta allkirjastab iga raamatu vahel oleva kaardi, nagu seda tehti aastaid tagasi suuremates raamatukogudes.

Juhataja sõnul loevad tilsilased meeleldi reisikirjandust, eelkõige „Minu“-sarja raamatuid, millest enamikust saab pajatatava maa või linna kohta üldharivaid teadmisi.

„Erik Tohvri raamatuid loetakse palju, sest nende sisu on tänapäeva elust. Osa lugejatest loeb ainult eesti autoreid, mõned loevad Tammsaaret teist korda,” kõneleb juhataja.

Küsimusele, milliste meie kirjanike teoseid loetakse harva, vastab juhataja, et üheks on Mihkel Mutt. „Mutt tundub rohkem haritlaste kirjanik. Ka Marju Lauristini „Marjustini sajandit” ei ole veel küsitud. Mats Traadi, Mati Undi ja Friedebert Tuglase teoste lugejaid on ka napilt,” räägib Võru. Ta lisab, et Andrus Kivirähki ja Jüri Tuulikut loetakse.

Ta näitab eesti autorite, nagu Aivar Lembitu, Helju Petsi, Mari Sajo ja veel mõne raamatuid, mida loetakse. Näen-kuulen nende kirjutajate nimesid ja raamatuid esimest korda.

Raha ja huvid

Rahakoti paksus ja lugejate huvid on kaks peamist tegurit, mida raamatute tellimisel tuleb arvestada.

„Vald eraldas mullu raamatute tellimiseks 1200 eurot aasta peale ehk kvartaliks 300, riik kvartaliks 331 eurot. Riigi raha suurus sõltub elanike arvust,” ütleb juhataja. Raamatute hinda kergitas ka käibemaksu tõus neljalt protsendilt üheksale.

Teiseks kriteeriumiks on lugejate huvi. „Raamatuid tellides pean jälgima, et neid oleks igast liigist. Meie kogus peavad oleme eesti autorite teosed, mis on ühel või teisel konkursil saanud preemia või ära märgitud,” selgitab Tia Võru.

Lugejaid on siin 120 ringis, nende seas vaid kümmekond meest.

Raamatuid ilmub Eestis liiga palju ja nende hulgas on niisuguseidki, mille ilmumata jätmine enamikku puudust tundma ei pane, sõnaga sisutühje. Võru ütleb, et riiulil on üksikud raamatud, mida keegi ei ole laenanud.

Laheda vallas oli läinud aastani teine raamatukogu Põlgaste häärberis, mis aga suleti.

Mis Tilsistki valdade liitumise järel saab? Tia Võru teab, et ühinemislepingu järgi jäävad kõik allasutused neljaks aastaks alles, tuleviku kohta ei riski ta midagi arvata.

Kaugema kandi autota lugejatel on juba praegu keeruline raamatukokku tulla, sest bussiliiklus on nigel ja raamatuid on käe otsas raske tassida. Kogesin hõredat bussiliiklust, kuna kõndisin ligi paar kilomeetrit Põlva-Võru maantee poole, tänu Põlvamaa lahketele meestele Tiidule ja Veikole saan kenasti koju. Raamatuid täis võrguga ju ei hääleta.

Mida loetakse mujal Põlvamaal

Mooste vallas on koguni kolm raamatukogu: Moostes, Kauksis ja Rasinas. Viimases on kogu avatud kolmel päeval nädalas. Juhataja Edda Prükk ütleb, et loetakse eluloolisi ja ajaloolise sisuga raamatuid, loomulikult Andrus Kivirähki, kuid ka kriminulle, nagu Indrek Hargla ja Katrin Pautsi omi.

Eesti autoritest loetakse veel Ira Lemberi teoseid ning Mihkel Raua viimast raamatut. „Kahjuks Mihkel Muti raamatuid ei loeta, „Marjustini sajandit” on mõned küsinud,” kõneleb Prükk, kes töötab Rasinas poole kohaga.

Ta räägib, et raamatukogus on ligi sada alalist lugejat, lisaks laenavad raamatuid Rasina kandis suvekodus puhkavad tartlased. Mõnele viib ta ise tellitud teosed koju.

Prükk usub, et valdade liitumise järel jääb Rasina kogu alles. „Raamatukogu majanduskulud on väikesed, sest pinda on siin vaid 25 ruutmeetrit, kuid lugejaid palju,” märgib ta.

Orava vallas on samuti kaks raamatukogu, Oraval ja Hanikasel. Juhataja Tuuli Dolgošev töötab mõlemas, Hanikasel vaid kahel päeval nädalas, kuid siin on 20 aktiivset lugejat.

„Loetakse Erik Tohvri ja „Minu“-sarja raamatuid. Tohvrit eelistab vanem põlvkond, sest ta kirjutab lihtsalt ja paljudele on tema kirjeldatu tuttav. Avo Kulli raamatuid loetakse, Mihkel Mutti küsitakse vähe, „Marjustini sajandit” on küsitud,” räägib Dolgošev. Ta lisab, et loomulikult loetakse ka väga lihtsa ehk muinasjutte meenutava sisuga raamatuid.

Temagi viib mõnele lugejale raamatuid koju, kuid tutvustab ka lugemisvara sisu nii kohapeal kui Facebookis.

„Õpilased loevad kohustusliku kõrval fantaasiakirjandust, üksikud noored ka tõsise sisuga raamatuid,” sõnab ta.

Dolgošev loodab, et valdade liitumise järel jääb Hanikase raamatukogu alles, sest see on ümbruses ainus kooskäimise koht ning Hanikase on teistest küladest eemal. „Raamatukogu hoiab siin elu alles,” usub Dolgošev.

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 30/03/2017 07:11:23