Küsitlus
Ilm täna
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
14°
Põlva
13°
Otepää
13°
Tartu
14°
Antsla
12°
Valga
13°
Räpina
13°
Tõrva
13°
Võru
14°
Põlva
14°
Otepää
13°
Tartu
14°
Antsla
14°
Valga
14°
Räpina
14°
Tõrva
14°

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Imre Viilukas. Foto: erakogu

Ettevõtlust peab meie kandis kindlasti edendama. Paras murekoht on see, et uusi ettevõtjaid ei tule peale ja ka vanu tegijaid pole piisavalt. 

Sageli pole inimestel küllalt teadmisi selleks, et uut ettevõtet luua. Neid peab õpetama. Üks hea koht selleks on Võrumaa kutsehariduskeskus Väimelas. Õppe kõrvale tuleks kindlasti teha ka motivatsioonipakette, et uutel noortel ettevõtjatel oleks innustust tegutsema hakata.

Tean omast kogemusest, et esimesed aastad ettevõtjana on väga rasked. Noori tuleb alguses kindlasti toetada nii nõuga-jõuga kui ka rahaga. Neil on liiga vähe teadmisi, kuidas oma ettevõtte alustamiseks toetust saada. Kust saab, palju saab, milline on paberimajandus ...

Võrumaa on nii väike, et kui keegi tahab siin koolitust teha, siis vahetu kontakt toimib alati kõige paremini. Tuhandete e-kirjade laialisaatmisest pole sageli kasu: inimesed peavad neid kirju spämmiks ja kustutavad ära. Koolitused on aga peamiselt Tallinnas, Võrus korraldatakse neid suhteliselt vähe. 

Kui on sektor, mida oleks vaja arendada ja tagant tõugata, siis oleks hea korraldada isegi tasuta koolitusi. Üks sellistest suure potentsiaaliga sektoritest on puidutöötlemine ja mööblitööstus.

Sellele sektorile saab abikäe ulatada Väimelas asuv puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskus Tsenter.

Tsentril pole aga ka mõtet hakata e-kirju laiali saatma, et huvilisi koolitustele saada. Ettevõtjaid, kellele oleks koolitust vaja, on siinkandis ehk poolesaja ringis. Nad oleks vaja välja otsida, võtta nendega telefonitsi ühendust ja seletada lühidalt, millist abi on pakkuda.

Kui seejärel huvilistele näidata, milliseid detaile, milliseid fantastilisi pilte puidule on võimalik teha, siis annab see ettevõtluse arendamisel suure tõuke. Paljud ettevõtjad pole ise nii väga loomingulised. 

Esimest korda Tsentrit külastades ja neid lõputuid võimalusi nähes tekkis minul väga palju ideid, mida põnevat ja ilusat seal valmistada, toota ja printida saab. Nii sai Võru vanast postimajast ehitatud Georgi hotellis kasutatud mitmeid ideid unikaalsete sisekujunduselementide loomisel.

Olen Tsentris laudadele pilte ja tsitaate printinud, freesinud ja põletanud, uksešabloone katsetanud. Varsti saab valmis üks väga ilus uks, mille tahvlid tehtud 5D-freesiga. Sellist võimalust ma ei teagi, et kusagil mujal oleks.

Kui sellised võimalused on loodud, aitab see ka siitkandist pärit noori inimesi oma kodukohta tagasi tuua. Et inimesed tuleksid, selleks on vaja stabiilseid töökohti. Praegusel ajal võib näiteks kontoritööd teha kus iganes. Ettevõtja ei pea istuma Tallinnas umbses kontoris, sama hästi võid oma läpakaga istuda kodumaja terrassil ja teha tööd Võrus, näiteks kui su ettevõte teeb mingit kindlat asja ja müüb seda välismaale. Aga et ettevõtjad selle sammu ette võtaksid, peaks olema lisaks mingi meede, mis aitaks sellele järeldusele jõuda, et Võrumaal on sama mõistlik seda tööd teha.

Töötajal nii lihtne ei ole, tema istub seal, kus rohkem makstakse. Kui Tallinnas on palk näiteks 1000 eurot, siis Võrus sarnase töö eest umbes 600 eurot.

Üldiselt peame aga leppima selle „loodusseadusega”, et rahvas liigub sinna, kus on raha. Näiteks kui Võrus investeerida ehitusse või renoveerimisse 1 euro, toob see tagasi 70 senti, Tallinnas investeeritud euro aga 1,5–2 eurot, selle „loodusseaduse” vastu midagi teha ei ole.

Seepärast on need inimesed, kes ostavad Võrumaale maja ja investeerivad sinna, puhtalt missiooniinimesed. Neile meeldib see koht ja raha pole võib-olla elus see kõige tähtsam. 

Vaja oleks Võrus see jõgi natuke teistmoodi liikuma saada. Peame mingid meetmed tegema, kui tahame, et meie kandis midagi muutuks. Riik peaks toetama elamuehitust näiteks 30 protsendiga, sest alles siis see investeeritud euro tooks meile natukenegi plussi.

Ennekõike tuleks näha suurt pilti, kuidas üks asi mõjutab teist ja kolmandat. Miks üldse võrukad siit ära lähevad – mõtteviis algab tegelikult juba kodust pihta. Olen kuulnud, kuidas noortele räägitakse: Võrus ei ole midagi teha, on madalad palgad – peate ära minema! Vanemad suunavad noori ise minema. 

Mina räägin oma tuttavatele täpselt vastupidist juttu: tulge Võrru, siin on kihvt elukeskkond, võimalik saada normaalset palka. Meie ettevõte otsib uusi töötajaid kolm-neli korda aastas – no vahel ei leia sobivat inimest. Kui inimene vahepeal niisama istub, siis ta läheb Soome ära. Kui ta juba Soomes on, siis tavaliselt on rong läinud: uus elukaaslane Soomes, maja ehitatud ja enam tagasi ei tulda. Pigem me peaksime tegelema sellega, et inimesi rohkem ära ei läheks.

Arengutakistus on praegu heade töötajate puudus. Aga kui oleme parimad ise ära lasknud suurlinnadesse, umbkaudu 200 inimest aastas, siis oleme juba ise kõik ära rikkunud ehk süsteemis on viga. Tunnen ise sageli, et ei ole head töötajat kuskilt võtta. 

Lahkunud inimesi saab ka vahel siia tagasi meelitada, aga kuna oleme palgatasemelt ikka niipalju madalamal, on see võimatu missioon ja seega peaks riiklikul tasemel sekkuma. Riik võiks kaaluda uute ettevõtete rajamise toetust ehk maksta näiteks esimesel kolmel aastal 10–20 protsenti tööjõukuludest kinni. See annaks võimaluse näiteks Tallinna IT-ettevõttel oma kontor Võrumaale tuua. 

Kohalik omavalitsus võiks kaaluda Võrumaa turundamist üle Eesti, tehes rohkem reklaami: meil on sellised võimalused, sellised tööstuspargid, inimestele hea elukeskkond. Pakkuda uutele mingit präänikut, olgu see siis krunt või raha. See on aga üks väike meede. Kõik need kirjeldatud kolm-neli meedet kokku ilmselt vähendaksid või lõpetaksid väljarände Võrust. 

Kokkuvõttes on kõik ikka mõtlemise küsimus. Kas ikka tahame luua Võrust kuvandit kui kohast, kus on madal palk ja elu raske. Ma arvan, et mitte, aga kui me seda mõtet ebateadlikult kõigile edastame, siis see võimendub ja noored lahkuvad.

Tegelikult peaksime tegelema vastupidisega: rääkima noortele, et siin on hea elada, on palju võimalusi, ilus elukeskkond. Sellist juttu tuleks rääkida ka kodus ja koolis, ma arvan, et paljud noored prooviksid siis Võrus tegutseda ja elada.

 

Autor: Imre Viilukas, Georgi hotelli ja Ränduri külalistemaja omanik
Viimati muudetud: 22/06/2017 10:48:08

Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia