Küsitlus

Milline haldusreformi tagajärg paneb enim vanduma?

Ilm täna
Võru
17°
Põlva
16°
Otepää
16°
Tartu
17°
Antsla
17°
Valga
17°
Räpina
17°
Tõrva
16°
Võru
21°
Põlva
21°
Otepää
20°
Tartu
21°
Antsla
21°
Valga
22°
Räpina
21°
Tõrva
21°
Võru
13°
Põlva
13°
Otepää
12°
Tartu
13°
Antsla
13°
Valga
13°
Räpina
14°
Tõrva
13°

Hirmujutt põhjustas kaubiku-paanika

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Miks on hirmujuttudes kesksel kohal just valge kaubik, seda võib vaid oletada. Foto: Ülle Harju

Põlvas puhkes paanika pärast seda, kui sotsiaalmeedias levis kulutulena teade linnas ringi sõitnud kahtlasest valgest kaubikust, kust karanud Edu poe lähedal välja maskis kahemeetrine mees, et röövida koolipoiss. Politseil oli see juba mitmes selletaoline juhtum uurida.

Kurjakuulutava teate postitanud neiu väitis, et lugu juhtunud eelmise kolmapäeva õhtul tema teismelise vennaga, kelle kinnitusel olla teisedki poisid samalaadsetesse olukordadesse sattunud. Põlvas liikunud ka hirmujutt, et pätid pidid ründama pimedas üksikuid inimesi, et nende siseorganeid saada.
Kohalikud nõudsid selgitust politseilt, mille peale Kagu politseijaoskonna juht Helmer Hallik kiirelt vastas, et politsei on teemaga kursis ja kontrollib asjaolusid. „Politsei poole keegi nimetatud asjaoludega pöördunud ei ole ning teadmist kellegi röövimisest ka ei ole,” lisas ta rahustuseks.

Valge kaubiku eest põgenenuid oli mitmeid
Sotsiaalmeedias puhkes teema üle tuline arutelu ja põlvakad jagunesid selgelt kahte leeri: ühed kaldusid juttu uskuma, teised hurjutasid libapaanika õhutamise pärast.
„Ka mind on Põlvas see kaubik jälitanud, see oli tõeline šokk!” teatas üks neiu. „Mind aitas ainult see, et linnas oli väga palju rahvast, ja nad ootasid, kuni ma lähen kuskile pimedasse kohta. Aga ma jäin kaubamaja juurde seisma ja kutsusin sõbra järgi. Ärge käige pimedas üksinda väljas ja kui peaksite midagi kahtlast nägema, siis teavitage kohe politseid!”
Teda toetas noormees: „Olime sõbraga teel teise sõbra juurde, pimedas muidugi, olime Metsakooli juures, kui märkasime, et kaubik aeglaselt taga sõidab. Jooksime ruttu sõbra hoovi, kaubik kiirendas ja sõitis mööda, jäi tagapool seisma korra ja siis pööras ära.”
Vanemad inimesed üritasid paanikat leevendada, juhtides tähelepanu asjaolule, et valge kaubikuga organidoonorluse teema on läbi käinud teleseriaalist „Kättemaksukontor”. Samuti on Põlvas olnud lollitamisi maskidega. „Siin Põlvas tegid vahepeal noored lollusi, tõmbasid pähe eeslimaski ja siis sõitsid autoga ringi ning karjusid auto pealt möödujatele. Muidugi ehmatab,” märkis üks naine.

Politsei sai kiirelt tõe jälile
Põlva menetlusgrupi juhtivuurija Andres Kirsing ütles, et politsei kontrollis väidetava vahejuhtumi üksikasju nii vahetus vestluses asjaosalistega kui turvakaamera salvestisi kontrollides ning selgitas, et sotsiaalmeedia postituses kirjeldatu ei vasta tõele.
„Suhtlesime poisiga, kes enda sõnul märkas hämaral õhtul maja ees peatunud kaubikut, kust tuli välja suuremat kasvu mees. Sellisest vaatepildist ehmunud poiss arvas, et mees hakkab tema poole liikuma, mispeale jooksis ta kohe eemale. Sõidukist väljunud meesterahvas oli istunud mõne hetke pärast kaubikusse tagasi. Mingit tagaajamist ega rünnakut ei toimunud, vaid poisile tundus, et meesterahvas suundub tema poole. Kuna poiss oli kuulnud ka varem hirmutavaid jutte valgest kaubikust ühes teises linnas, tekkis tal hirmutunne, mille ajel jooksis eemale,“ rääkis Kirsing.
Poiss rääkis kahtlasest mehest ja kaubikust sõbrale, nii sai lugu ühelt teisele edasi liikudes ärevaid detaile juurde. Samuti teavitas poiss juhtunust oma teises linnas elavat lähedast, kes postitas kolmanda isikuna postituse sotsiaalmeediasse.
„Sellises olukorras tuleb juhtunust kohe politseile teada anda. Kui oht on olemas, saame kiirelt reageerides tõsisemaid tagajärgi ennetada, kui need on olemas. Veendudes jällegi, et ohtu kellelegi ei ole, väldime kogukonnas põhjendamatu hirmutunde tekitamist,“ ütles juhtivuurija.

„Valge kaubik” on Põlvas varemgi hirmu külvanud
„Millegipärast on just Põlvas „valge kaubiku” jutt ja teised selletaolised legendid mitmeid kordi esile kerkinud,” nentis Helmer Hallik. „Umbes kaks aastat tagasi oli üks suurem ehitus pooleli, ehitajad sõitsid kaubikutega ja hakkasid levima jutud inimesi röövivast valgest kaubikust.”
Politseijuht rõhutas, et iga teadet kontrollivad nad väga põhjalikult ka siis, kui on arvata, et tegu on linnalegendiga. „Samuti pole mõtet nende juttude levitajatega pahandada, sest inimestel on tõesti hirm,” märkis ta. „Meie ülesanne on ühiskonda teavitada – inimestel on vaja kindlust, et asjad pole nii, et hirmujuttudel pole alust.”
Helmer Hallik ütles, et teavitamine on tähtis ka seetõttu, et vältida omakohut. „Mõned tahavad politseid maha teha ja ärgitavad omakohtule, kui kahtlus on langenud konkreetsele inimesele,” selgitas ta. „Selline teguviis paneb selle inimese ohtu.”
Helmer Hallik kinnitas, et Põlva, Võru ega Valga maakonnas pole viimasel ajal päriselt olnud ühtegi inimröövi juhtumit ei valge kaubikuga ega ilma. „Samas peame selleks valmis olema ja oleme igal juhul valvel,” ütles ta.
Eelmine paanikajuhtum seoses linnalegendiga oli mõni aeg tagasi valimiste ajal. „Erakonnad jagasid komme, paljudele jäi silma, kuidas vanemad inimesed annavad lastele kommi, ja tekkisid hirmujutud „kommionudest”,” märkis Helmer Hallik. „Niisugused jutud olid ka varem olemas, aga on nüüd läbi sotsiaalmeedia vurtsu juurde saanud.”

Hirmujutt lapsi röövivast valgest kaubikust on ülemaailmne

Linnalegendide uurija, Eesti kirjandusmuuseumi folkloristikaosakonna vanemteadur Eda Kalmre:

Hirmujutud lapsi röövivast valgest kaubikust on Euroopas ja Skandinaavias ringelnud juba kümmekond või rohkem aastat. Kuna lastevastane vägivald on väga tundlik teema ja need jutud mängivad lastevanemate kõige suuremate hirmudega ning põhjustavad hüsteeriat, on paljudel juhtudel algatanud uurimise ka politsei.
Nii oli Rootsis 2012. aastal, kui algatati uurimine lapsevanema FB-postituse järel, aga ka näiteks Austraalias 2009. aastal. Mõlemal juhul tuli politsei järeldusele, et tegemist on linnamüütide või linnalegendidega, millel pole reaalset tagapõhja ja mis sotsiaalmeedias lumepallina veereb.
Meediauurija ja folklorist Peter Burger on jälginud valge kaubiku lugusid (nn white van stories, vt ka maailma suuremast kuulujutuportaalist snopes.com) Hollandi internetis ja ajakirjanduses 1999–2015 ning kirjeldab oma uurimuses, kuidas selle perioodi jooksul muutus pahade peategelaste identiteet: algul olid kiusajad lihtsalt pedofiilid, siis Ida-Euroopa immigrandid, lõpuks moslemid.
Viimastel aastatel on valge kaubiku lood hakanud levima ka Eestis ja alguses olid väidetavateks ohvriteks ka naised. Nii nagu mujal, on ka siin kuuldus alguse saanud sotsiaalmeediast ja lõppenud politseiuurimisega ning lõpuks osutunud hirmujutuks.
2013 novembris räägiti Tartus gängist, kes vägistab naisi mikrobussis. Aasta varem oli Rakveres juhtunud sarnane lugu, kus sotsiaalmeedia kaudu hoiatati, et seal sõidavad mikrobussiga ringi mitu maskides meest, kes uimastavad naisi ja tirivad nad bussi.
Nagu viimastes lasteahistamislugudes on ka Rakvere FBs levinud kuulduses piisavalt konkreetsust ja parajal määral lahtisi otsi: „Umbes nädal aega tagasi vägistati neli inimest, üks on hetkel haiglas, teine nendest oli politseiniku naine ning kaks on tundmatut isikud. Levitan seda infot ning levitage teiegi, sest kõik me hoolime ju üksteisest,” seisab ringlevas kirjas.
2017. aasta novembri lõpus olevat Harku vallas varjatud näoga mehed bussist väljunud lapse kaubikusse tirinud ja seal kinni hoidnud. Kõiki neid lugusid edastati nende algsel kõige värvikamal kujul paljudes meediakanalites ja viimane neist sai ümber lükatud ETV uudistesaates.
Kahtlemata on selliste lugude juhtumise tõenäosus siiski olemas, nagu on olemas ka lugusid matkiv käitumine. Aga iga üksikjuhtum võib sotsiaalmeedias tuhandete kirjete kajades muutuda lugudeks ahistamiste seeriast, mis mõne aja pärast uue tõuke ajel sotsiaalmeedias jälle esile kerkib ja sealt kontrollimatult materjali võtnud ja avaldanud ajakirjanduses võimendub.
Iga niisugune konkreetne juhtum vajaks eraldi uurimist, tegemist võib olla laste reaalsete hirmudega, mille taga võib olla mis iganes: nähtud film, kaaslaselt kuuldud jutt, pimedus, nendesamade varasemate kuulduste meediakajastuste kõmu, reaalselt hirmu põhjustanud olukord, tahtmine oma võimsa looga silma paista jms.
Miks just see liiklusvahend on see hirmuallikas, seda võib ainult oletada. Valdavalt on Euroopa juttudes see valge (aga Slovakkias näiteks must) kaubik, sest seda värvi väike kaubaauto on lihtsalt meil ja mujal väga levinud. (Analoog mustade Volgadega, autodega nõukaajal, mis kogusid lapsi ja võtsid nende verd.)
Hollandi kolleeg Peter Burger arvas, et white van'ile kuriteopaigana on andnud tõuke Suurbritannias käiatud seriaal valgest kaubikust ning selle isepäisest ja vahel vägivaldsest juhist, väikeärimehest.


Ohutud linnalegendid „Luunja kurk”, „salatipesu” jt

Lisaks paanikat külvavatele hirmujuttudele on Eestis levinud ka ohutud linnalegendid, näiteks „Luunja kurk”: „Tuttava tuttav töötab rekkajuhina. Amsterdamis (või mingis teises linnas) peatunud ta rekkade parklas. Ühe teise rekka juht avanud tagaluugi ja tuttava tuttav rekkajuht näinud, et auto olnud maast laeni täis Luunja kurgi kilesse pakendatud kurke. Kui siis eestlasest rekkajuht küsinud kolleegi käest, et mida Luunja kiles kurgid keset Euroopat teevad, siis vastanud teine juht, et tõi kurgid Hispaaniast ja viib Eestisse. Et see äri käivatki nii: Hispaanias pakendatakse kurgid Luunja kilesse, tuuakse Eestisse ja müüakse Eesti poodides kallilt maha.”
Mõni aasta tagasi Perekooli foorumis levinud kurgilegendiga on kimbatuses olnud ka aastas 3500 tonni Luunja kurke kasvatava AS Grüne Fee tegevjuht Raivo Külasepp: „Me müüme usaldust ehk kes ostab Hispaania kurgist tunduvalt kallimat Luunja kurki, soovib saada kvaliteetset kaupa,” märkis ta. „Meie kurk on värske ja maitsevahe Hispaania kurgiga on kohe tunda. Hispaania kurk on ju nädal aega „reisil” ja kõige parem realiseerimisaeg saab tee peal otsa. Kui kellelegi on kätte sattunud kehv Luunja kurk, on seda hoitud liiga kaua valel temperatuuril: kiles kurki tuleb hoida +10-12 kraadi juures.”
Teine levinud legend käib suurte kaubanduskettide kohta, mis „pesevat” õhtuti müümata jäänud salatitelt hapukoore pealt maha ja segavat hommikul uue koore sisse.

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 05/04/2018 09:25:56

Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia