Küsitlus

Kui Riigikogu valimised oleksid täna, oleks minu valik:

Ilm täna
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
10°
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
10°
Otepää
Tartu
Antsla
10°
Valga
10°
Räpina
10°
Tõrva
10°

Maanteeamet asus kohutavas seisus teid hööveldama ja lappima

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Teeminek Karula rahvuspargis Mähkli ja Mäekonnu küla vahel. Foto: Tiia Trolla

Kruusateede hööveldamisega alustas maanteeamet Kagu-Eestis nädal tagasi, teha on aga veel palju, lisaks on hädaks kaelas ootamatult hullusti lagunenud mustkattega teed.

„Praegu on Lõuna-Eestis kõige suurem probleem Tartumaal Kõnnu–Ahunapalu teel, mille olime sunnitud kolme kilomeetri pikkuses sulgema,” ütles maanteeameti lõuna regiooni hooldeosakonna juhtivinsener Margus Leetberg. Tema sõnul paraneb teede olukord aga iga päevaga ja ka see kõige hullem teelõik on plaanis nädalavahetuseks liiklusele avada.
Põlva maakonnas alustati kruusateede hööveldamisega eelmise nädala lõpus ning töid tehti ka nädalavahetusel. „Sobiva ilma korral alustatakse tolmutõrjet järgmisel nädalal,” kinnitas Leetberg.
Võru maakonnas on tema hinnangul jäänud üksikuid kehvemaid lõike. „Üks kehvemaid on Luhamaa–Kiviora tee, ent kruusateede hööveldamisega on nädalavahetusest saati tegeletud ning nädala lõpuks peaks esimene ring tehtud saama,” rääkis ta. „Sobiva ilma korral alustatakse tolmutõrjet aprilli teises pooles.”
Valgamaal on kehvas seisus Tõrva–Kirikuküla–Karjatnurme ja Raudsepa–Löövi tee. Lisaks esineb üksikuid kehvemaid kohti Lüllemäe ja Hargla kandis. Hööveldamist alustati eelmisel nädalal ning sobiva ilma korral algab tolmutõrje järgmisel nädalal.
„Karula rahvuspargis on teed praegu kehvad, Lüllemäe–Litsmetsa ja Mäekonnu–Mähkli on eriti hullud,” märkis sealkandis toimetav aiapidaja Tiia Trolla. „Aga eelmisel aastal oli veel hullem, siis oli auto kõik aeg kõhu peal kinni.”
Tema sõnul on aga rahvuspargi kruusateed üleüldse kehvas seisus ja kuna aasta-aastalt sõidab seal kandis üha enam inimesi, siis probleem teravneb.

Ohud varitsevad metsa vahel
Margus Leetberg manitses teedel liikudes tähelepanelikkusele, kuna metsavahelistes ja varjulisemates lõikudes esineb rohkem pehmemaid kohti, mis võivad olla raskemini läbitavad.
„Talvel külmusid Lõuna-Eesti teed 160–170 sentimeetri sügavuseni läbi,” selgitas ta. „Viimaste päevade jooksul on alanud tee muldkehade sulamine ja pealmine 30–50 sentimeetrit on üles sulanud. Selle all on aga üle meetri külmunud pinnast, kuhu vesi ei saa imbuda, ja nii püsibki pealmine kiht märjana ning autode rattad vajuvad sisse.”
Ta lubas, et kui sellised teelõigud höövlit kandma hakkavad, need kohe ka hööveldatakse, vastavalt vajadusele veetakse suurematele kandevõime kaotanud kohtadele peale ka uut kruusa.
„Kindlasti tuleb kinni pidada kehtivatest massipiirangutest,” märkis Leetberg. „Kui seda ei tehta, võib tee muutuda läbimatuks ning selle taastamine on aeganõudev ja kulukas.” Infot kehtivate massipiirangute kohta leiab veebilehelt tarktee.ee.

Miks uus mustkate kohe laguneb?
Kevadeti mudamülgasteks muutuvate kruusateedega hädas olevad maainimesed käivad Maanteeametile peale, et teed saaksid aastaringselt kõva tolmuvaba mustkatte. Paraku on tee-ehituse kvaliteediga probleeme ja Maanteeamet peab kulutama suuri summasid tuttuute teede lappimiseks.
Näiteks vaevalt 1,5 aastat tagasi mustkatte saanud Antsla-Kanepi maantee km 18,710 – 27,040 lõik vajus nädal-paar tagasi inimese jalge all nagu soo. Tagajärjed olid ka peatselt näha: mustkate pudises teelt maha ja suured masinad kündsid paljastunud kruusa sisse rööpad. Massipiirangu- ja hoiatusmärgid jõudis maanteeamet paigaldada päevi hiljem, kui tee olukord hulluks läks.
„Enne sellele teele katte ehitamist teostati kruusatee remont, mille käigus lisati teele 20 cm paksune kruusakiht ja seejärel teostati kahekordne pindamine,” kommenteeris Maanteeameti lõuna regiooni ehitusvaldkonna juht Janar Taal. „Antud lõigul ei ole varasemalt täheldatud külmakerkeid ega kandevõime kaotanud kohti, aga viimane sügis ja talv on teedele mõjunud väga halvasti. Sügis oli väga sademeterohke ja talvel külmusid teed sügavalt läbi. Tee külmakerke kohad tulevad välja alles peale katte paigaldamist – teesse kogunev vesi ei saa enam ära voolata ja tee äärde rajatud kraavid ei suuda tee mullet piisavalt kuivendada.”
Janar Taal ütles, et analoogseid olukordi peaks aitama vältida põhjalikumad uuringud tee mulde seisukorra hindamiseks, mida Maanteeamet edaspidi tegema hakkab.
Antsla-Kanepi lagunenud tee kordategemiseks läheb aga aega: „Lõigu seiskorra parandamiseks selgitame kõigepealt välja meetodi, mis annaks kõige parema tulemuse ja siis selgub ka ehitustööde maksumus ja tööde teostamise aeg,” selgitas ta. „Vabandame liiklejate ees ebamugavuste pärast ja ootame kohalikelt inimestelt infot riigiteede seiskorra kohta aadressile maantee@mnt.ee.”

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 12/04/2018 10:09:45

Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia