Küsitlus

Mis sobib kõige paremini jõulukingiks?

Ilm täna
Võru
-5°
Põlva
-6°
Otepää
-6°
Tartu
-6°
Antsla
-5°
Valga
-5°
Räpina
-6°
Tõrva
-5°
Võru
-5°
Põlva
-5°
Otepää
-5°
Tartu
-5°
Antsla
-5°
Valga
-5°
Räpina
-5°
Tõrva
-5°
Võru
-7°
Põlva
-8°
Otepää
-7°
Tartu
-6°
Antsla
-7°
Valga
-7°
Räpina
-7°
Tõrva
-7°

Koer pures koera – kes ravikulud maksab?

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Hoiatussilt ei vabasta koeraomanikku vastutusest, kui võõras silti eirates ikkagi siseneb ja koera käest pureda saab. Foto: Ülle Harju

Koer pures teist koera, kelle ravi läks maksma üle 800 euro. Kes ja kui palju peab selle juhtumi tõttu oma rahakotti kergendama, on asjaosalistele parajaks üllatuseks.

Praegu menetleb Võru politsei juhtumit, kui suvitaja läks teeäärsesse tallu talukraami ostma ja võttis autost taluõuele kõndides kaasa oma koerakese. Kui talunik soovitud kaupa tooma läks, hüppas aiast välja koer ja kargas suvitaja koerakesele kallale. Viimane sai omajagu pureda. Omanik lasi oma lemmiku haavu ravida loomakliinikus ja esitas siis enam kui 800eurose raviarve talunikule.
„Ta on ise süüdi – ilma luba küsimata poleks tohtinud koeraga õuemaale tulla!” leiab aga talupidaja ja keeldub kopsakat arvet kinni maksmast.
Lõuna prefektuuri pressiesindaja Kerly Virk ei andnud ühest vastust, kes kui palju süüdi on, rõhutades, et iga sellist juhtumit hinnatakse eraldi. „Kahju tekitades vastutab kahju tekitanud looma omanik, karistus sõltub täpsematest üksikasjadest,” ütles ta. „Hinnanguid saab anda alles siis, kui mõlemad pooled annavad oma selgitused, tihti ongi need vastuolulised, ja politsei hindab kõiki olemasolevaid tõendeid kogumis leidmaks kompromissi. Ravikulude hüvitamist saab taotleda tsiviilkohtus või leppida see vahetult kokku teise poolega, kui ta on koostöövalmis.”

Jurist: kahju tuleb hüvitada
„Koera rünnaku korral tuleb tõepoolest tuvastada mitmeid asjaolusid, et otsustada, kas ja millise sätte alusel loomapidajat vastutusele võtta,” märkis ka Eesti loomakaitse seltsi jurist Meelika Liiv.
Kuigi tavainimese meelest on oma koera kellelegi sihilikult kallale ässitamine, kogemata lahti pääsenu pahateod ja oma territooriumi kaitsmine täiesti eri asjad, siis seaduse järgi vastutab loomaomanik siiski alati tekitatud kahjude eest.
„Juhul kui loomapidajal puudus igasugune tahtlus ja rünne toimus loomapidaja ettevaatamatuse tõttu piirkondliku koerte ja kasside pidamise eeskirja rikkumise teel, vastutab loomapidaja ikkagi, kuid teise sätte alusel,” selgitas ta. „Isegi kui korrakaitseorgan loomapidajat vastutusele ei võta, on kannatanul õigus pöörduda tekitatud kahjude hüvitamiseks tsiviilkohtusse.”
Koerte ja kasside pidamise eeskirjas seisab reeglina, et „koera või kassi on lubatud pidada elamus ja kinnisel territooriumil selle omaniku loal, kusjuures territoorium peab olema piiratud nii, et loom sealt omal tahtel välja ei pääseks. Koera pidamisel ketis ei ole tarastamine kohustuslik, kuid tuleb välistada looma ärajooksmise ja inimestele või teistele loomadele kallaletungimise võimalus”.
„Omanik peab tagama, et koer või kass ei häiriks ega ohustaks kaaskodanikke. Omanik kannab täielikku vastutust kõigi koera või kassi tegudest tulenevate tagajärgede eest, välja arvatud juhul, kui koer kaitseb omaniku territooriumi või koera kasutatakse kuritegeliku tegevuse takistamiseks. Omanik peab paigaldama temale kuuluval või tema kasutuses oleval territooriumil koera olemasolust teatava hoiatussildi ning kindlustama ametiülesannet täitva isiku ohutu sissepääsu,” loetles Liiv omaniku kohustusi.

Mõlemad võivad olla seadust rikkunud
„Kui tegemist on piiratud aiaga, kust koer välja ei pääse, aed on tähistatud nähtaval kohal oleva hoiatussildiga, siis olukorras, kus isik võtab teadlikult endale riski siseneda sellisele võõrale territooriumile, peab ta arvestama, et koer võib oma territooriumi kaitsta,” selgitas Liiv koeraga võõral eramaal liikuja vastutust. „Neid asjaolusid võetakse otsuse tegemisel arvesse, kuid võõrale territooriumile tungimine ei tähenda, nagu loomapidaja vabaneks vastutusest. Samamoodi nagu loomapidaja peab tagama, et loom ei tekitaks kahju teistele isikutele, on keelatud ka valdaja tahte vastaselt ebaseaduslikult tungida hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale. Seega võib juhtuda, et mõlemad isikud on seadust rikkunud​.”
Nii võõral eramaal kui ka avalikul territooriumil võib seaduse järgi küll koeraga liikuda, kuid mitte vabalt. „Loomaomanik on kohustatud tagama looma üle järelevalve selliselt, et koer ei rikuks korda, ei häiriks kedagi ning veel vähem ei seaks kellegi tervist või ka vara ohtu. Selleks peab loomaomanik vajaduse korral näiteks koera rihmastama, hoidma teda kandepuuris või kasutama koeral suukorvi,” selgitas Lõuna prefektuuri Võru piirkonnavanem Anti Paap.
Liikuda ei tohi ei koeraga ega ilma sel juhul, kui maa on tarastatud ja/või paigaldatud liikumist keelavad märgid.
Õuemaa kohta kehtivad keskkonnaseadustiku järgi karmimad reeglid: ka ilma keelumärkideta on eelduseks, et omanik ei luba võõraid oma õue. Õuemaa on seaduse silmis „maaomaniku aktiivses kasutuses olev maa – hoonete jm ehitiste (nt välikamin, kasvuhoone, aiamaja) vaheline ja neid vahetult ümbritsev maa, samuti peenramaa, puuviljaaed, mesila jms”.
Kui aiamaa juures on kutsuvad sildid „Mesi”, „Värske kartul”, „Vaarikad” jne, siis on võõrad aga oodatud ehk tegu on sisuliselt müügiplatsi, kaubanduspinnaga. Koerte ja kasside pidamise eeskirjas on eraldi punkt, mis keelab nii koera kui kassiga viibimise „kaubandus- või toitlustusettevõtte territooriumil, supluskohas (1. maist kuni 1. septembrini), kalmistul, turul, spordi- või mänguväljakul ning haridusasutuse kasutuses oleval territooriumil, v.a selleks ette nähtud kohad”.
Lisaks saab maaomanik vastava sildiga teavitada, et koos koeraga siseneda on keelatud.
Koera ravikulude maksmise vaidlustanud talunik märkas aga oma pahameeleks, et väljapandud silt ei toimi: hiljuti üritas taas üks suvitaja oma koerakesega taluõue jalutada. „Ütles, et ei näinud silte! Kui suure sildi peaks siis välja panema?!” pahandas talunik, kes sel korral jõudis kohale enne koera ja kunde autosse tagasi käratas.

Millised on trahvid?

Kui koer kahju tekitab, saab politsei omanikku kõigepealt trahvida. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 66 '3 näeb nõuete rikkumise eest (kui sellega kaasneb varaline kahju või tervisekahjustus inimesele) rahalist karistust kuni 800 eurot. „Tervisekahjustuse alla liigituvad näiteks ka marrastused, sinikad ja muud loomult kergemad vigastused, mis on saadud rünnaku tagajärjel,” selgitas Anti Paap. „Raskemate juhtumite puhul võidakse alustada ka kriminaalmenetlust. Moraalse ja varalise kahjunõude esitamiseks saab iga kahjukannataja pöörduda lisaks tsiviilkohtusse.”
Koeraga keelatud kohas ja/või ilma rihmata jalutamise või muul viisil koerte ja kasside pidamise eeskirja rikkumise eest, kui puudub varaline või tervisekahju, võib saada trahvi kuni 400 eurot.
Enamik loomaomanikest eelistab kokku leppida, et väsitavast kohtuvaidlusest ja trahvidest pääseda, mistõttu politsei lahendada jäävad üksikud juhtumid. Kagu-Eestist on politseisse tänavu jõudnud veel vaid üks sedalaadi juhtum – koer murdis Valgamaal kanu –, mille puhul kannatanu loobus ka lõpuks avalduse esitamisest, sest pooled jõudsid kahju korvamise osas kokkuleppele.

Ohtlikku koera ei saa peremehelt ära võtta

Küll tõi möödunud nädal uue juhtumi, kui lahtise koera ohvriks langes inimene. Põlvamaal Räpina vallas Haavametsa külas asuvas suvekodus langes kirjanik Andres Langemets möödunud nädala esmaspäeval jõhkra koerarünnaku ohvriks.

"Ilma lõrisemata, absoluutselt kohe kargas näo ja kõri suunas. Ma suutsin käed ette panna ja oma käsi ohverdades sain seda rünnakut tõrjuda. Jooksin verd ja naharibad tilpnesid, paar sõrmeluud on läinud ja haavu oli ma ei tea, mitukümmend," kirjeldas kannatanu.
Sündmusele reageeris nii politsei kui ka kiirabi. Langemets viidi Põlva haiglasse. Algselt loomade varjupaika viidud pureja, naabri hulkuv kaukaasia lambakoer, anti aga juba paar päeva hiljem omanikule tagasi. Selgus, et ohtliku loomaga ei saagi keegi midagi ette võtta, kui omanik sellega nõus pole ja lubab edaspidi oma lemmiku eest korrektselt hoolt kanda.
"Korrakaitseseadus räägib väga täpselt sellest, et koeraomanik peab tagama selle, et oleks ohutu ja kui koeraomanik seda teeb, siis ei saa seda koera kauem varjupaigas hoida," selgitas Kagu politseijaoskonna juhtivuurija Andres Kirsing.
Kannatanu on teinud prokuratuurile pöördumise kriminaalmenetluse algatamiseks. ERR

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 09/08/2018 07:47:33

Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia