Küsitlus

Kui sageli pruugid võro või seto keelt?

Ettevalmistused üleriigiliseks mardijooksuks käivad täie hooga

Põlvas oli mardisandikombestiku koolitus. Foto: Kati Taal

Paljud eestlased teavad, et novembrikuu sisse jäävad mardi- ja kadripäev ning selleks ajaks tuleb tuppa varuda mõned kommipakid. Kuid mida mardipäev tähendab ja kas see on ainult laste kommilunimistava?

11. novembril toimus Põlvas rahvusvahelise aktsiooni „Hakkame santima!“ raames mardikombestiku koolitus, kus Põlva talurahvamuuseumi pedagoog Marge Luude rääkis mardipäeva sügavamast tähendusest, mardipere karakterites ja sellest, kuidas panna täiskasvanutega kokku põnev ja huvitav mardikombestiku programm.
„Lõuna-Eestis käisid 9. novembril ringi märdisandi, kelle peamine ülesanne oli tuua majja õnne ja heaolu,” ütles koolitaja Marge Luude.
Lõuna-Eesti mardikombestikku kuulus nagu teisteski piirkondades kindlasti enese maskeerimine nii, et sind ei tuntaks ära. „Oluline on varjata silmi ja moonutada häält, sest nende järgi tuntakse inimest kõige kergemini ära,“ selgitas Luude maskeerimise põhitõdesid.
Põlva koolitusel osalejad tõdesid, et võrreldes viimaste aastatega on marti jooksjaid jäänud üha vähemaks ning järjest harvemini satub mõni põnev seltskond korteriukse taha. Probleem on ka kortermajade trepikodade lukustamine.
Koolitusel osalenud Ingrid Ristimäe folklooriansamblist Madara kommenteeris, et teda haaras koolitusel osaledes ja riidest mardimaski tehes lapselik elevus ja põnevus. „Olin sellest [mardikombestikust] väga kaasa haaratud ja mind valdas lapselik elevus. Silme ette kangastusid pildid, kuidas ma ise läheks nüüd täiskasvanuna marti jooksma, milliseid kostüüme ma teeksin ja kuidas paneks mardikava kokku. Mardimaski tehes ja seda kandes ning koolitusel mardilaulu lauldes tekkis kohe suur tung ja tahtmine hakata juba 9. novembriks kava kokku panema,“ kommenteeris Ristimäe oma innustavat kogemust.
Teine osaleja Svetlana Roht nentis, et tema tunneb puudust just täiskasvanute eeskujust. „Lastele, eriti lasteaias, on vaja näidata, milline on üks marti jooksmine, millised on seal tegelased ja mida nad teevad, ning seda peavad tegema täiskasvanud, kes on lastele innustavaks eeskujuks,“ selgitas ta.
Roht rõhutas veel lastega töötavate täiskasvanute harimise ja koolitamise vajalikkust, sest just klassi ees olev õpetaja või rühmas kasvataja on see, kellel on noore inimese suunamisel ja harimisel oma isikliku eeskuju kaudu äärmiselt tähtis roll.
Põlva koolitus lõppes ühise tõdemuse ja veendumusega, et mardikombestiku elavdamine ja traditsioonide hoidmine on meie endi kätes. Koolitusest innustust saanud osalejad jagasid oma eredaid muljeid aastatetagustest sanditamistest: räägiti, kuidas ettevalmistus koos naabermaja lastega algas juba nädal aega enne mardipäeva, kuidas igaüks õmbles kodus õmblusmasinal omale kostüümi ja kuidas enne minekut harjutati kava mitu korda kava.
Marju Marga Lootvina külast kommenteeris, et „Hakkame santima!“ aktsioon on andnud talle tõuke ja julguse minna esimest korda sanditama oma kodukülla ja innustada seeläbi ka seal elavaid teisi peresid järgmisel aastal oma sanditamisprogrammiga välja tulema.
Tiiu Ojasaar, kes oli koolitusele kaasa võtnud ka lapselapsed, rõhutas käesoleva kampaania raames just avalikkuse teavitamise ja harimise vajalikkust. „Näiteks kasvõi kortermajade teema. Sageli piisab lihtsalt korteriühistu esimehe teavitamisest, et olge head, hoidke mardilaupäeva õhtul trepikoja välisuks lukust lahti, et mardisandid saaks tulla,“ andis Ojasaar ühe mõtte.
Lisaks kohalikele mardisandiperedele jookseb 9. novembril üleriigilisel martijooksmisel „Hakkame santima!“ meie maakonnas ringi ka väliskollektiiv Krugovina Veliki Novgorodist, kes koos Madara folklooriansambliga tutvustab oma sanditamistavasid.
Kõikidele Põlva maakonna mardisantidele on peale mardijooksu uksed valla Mooste folgikojas, kus peetakse suurt maakondlikku marditralli ja pärimuspidu. Ikka nii, nagu on olnud kombeks varemgi, kui peale mardijooksu tuldi taas kokku, valmistati saadud andidest söögid, keedeti liha, kapsad, kartulid ja kaalikad, pandi lauale õunad ja kommid, mängiti pilli, lauldi, tantsiti ja jagati oma eredamaid kogemusi ja juhtumisi möödunud mardijooksust.
Kutsume kõiki Põlva, Võru ja Valga maakonna peresid, noori, kollektiive ja sõpruskondi üles osalema selles unikaalses aktsioonis ja panema oma seltskond kirja marti jooksjaks Eesti folkloorinõukogu ja rahvakultuurikeskuse poolt Eesti kultuuripärandiaasta auks loodud projekti „Hakkame santima!“ kodulehel www.mardipaev.com.
Lisainfot saab maakonna kuraatori käest (Põlvamaal Kati Taal, Võrumaal Siiri Toomik, Valgamaal Ene Kaas).

 

Autor: Kati Taal, Põlvamaa rahvakultuurispetsialist, „Hakkame santima!“ Põlvamaa kuraator
Viimati muudetud: 18/10/2018 09:18:31

Lisa kommentaar