Küsitlus

Kas oled ise või on mõni tuttav saanud sõnakuse tõttu töölt sule sappa?

Ilm täna
Võru
13°
Põlva
12°
Otepää
12°
Tartu
12°
Antsla
15°
Valga
13°
Räpina
12°
Tõrva
15°
Võru
13°
Põlva
13°
Otepää
12°
Tartu
13°
Antsla
15°
Valga
13°
Räpina
13°
Tõrva
15°
Võru
12°
Põlva
13°
Otepää
12°
Tartu
12°
Antsla
13°
Valga
13°
Räpina
13°
Tõrva
13°

Pagulaspere pani taas Põlvast pakku

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Selles Põlva kortermajas elas lühikest aega Süüriast pärit pagulaspere. Foto: Ülle Harju

Juba teist korda Põlvasse saadetud Süüriast pärit pagulaspere pidas seal seekord vastu vaevalt kaks kuud, 12. mail kolis pere ära Tartusse.

„Pere on Põlvast lahkunud,” kinnitas Põlva abivallavanem Janika Usin, kelle sõnul ei ela praegu Põlvas mitte ühtegi pagulast. Tartusse lahkunud pere oli üks neist viiest pagulasperest, kes kaks aastat tagasi Põlvasse saadeti ja sealt ka tookord kiiresti jalga lasid. Pere unelmate sihtkoht – Saksamaa – ei nõustunud aga neile varjupaika andma, sest neile juba pagulasstaatuse andnud Eesti on turvaline riik.
„Tegemist oli ametlikult Eestisse tagasi saadetud perega, kuid Eesti sees on neil liikumine vaba ja kuna nad leidsid Tartus üürikorteri, oli neil õigus sinna kolida,” selgitas Janika Usin.
Abivallavanema sõnul võis kiire kolimise põhjustada mõistetav soov elada kogukonnas, kus on ka teisi pagulasi. Lahkumise põhjuseks ei saanud olla töö puudumine. „Pagulastele on kõigepealt ette nähtud aeg sotsialiseerumiseks ja kohanemiseks, alles seejärel tuleb töökoha otsimine,” selgitas Janika Usin. „See pere ei jõudnud aga sotsialiseerudagi.”
Samas märkis abivallavanem, et kui võrrelda kahe aasta taguse ajaga, on Põlva ja üldse Kagu-Eesti inimesed muutunud pagulaste suhtes tunduvalt sõbralikumaks. „Eks inimesed näevad, et tegu pole terroristide, vaid tavaliste rahulike inimestega, kes sõja eest põgenevad,” hindas ta.
Kas Põlvasse saadetakse lahkunud pagulaspere asemele uus, ei osanud Janika Usin öelda. „Sellest informeerib meid sotsiaalministeerium ja väga lühikest aega ette, piltlikult öeldes võidakse öelda, et „homme tulevad”,” kinnitas ta.

Pagulased ei püsi Eestis
Euroopa Liidu rändekava raames on alates 2015. aastast Eestisse ümber paigutatud ja asustatud 206 kvoodipagulast. Neist elab praeguse seisuga Eestis kokku 111 Süüriast, Iraagist ja Jeemenist pärit inimest, ütles BNSile sotsiaalkindlustusameti sisserände teenuste juht Kaisa Üprus-Tali.
Ülejäänud pagulased on Eestist lahkunud, paljud Saksamaale. Käesoleva aasta alguses määrasid Saksamaa ametivõimud kolmele kvoodipagulaste perele Saksamaalt lahkumise tähtaja. Pered pagesid sinna Eestist 2017. aastal.
Põlvasse paigutati 2017. aastal elama viis pagulasperet, ükski sinna pidama ei jäänud.
Kahest Süüriast pärit perekonnast, Iyman Ateeki ja tema meheõe Taimaa Abazli perest, tegi loo USA ajakiri Time, millele pagulased kurtsid, et polnud Eestisse saatmisega rahul.
Eesti ei olnud nende endi valik. Kui Iyman ja Taimaa 2016. aasta 17. veebruaril Türgist kummiparvega Kreekasse teele asusid, arvasid nad, et ühinevad mõne päeva pärast Saksamaal oma sugulastega. Selle asemel jäid nad Euroopa Liidu suletud piiride taha lõksu.
Pärast ligi aastat aega põgenikelaagris pakuti neile ümberpaigutamist ainult Eestisse. «See tundub nagu korraldatud abielu,» lausus Iyman ajakirjale. «Nagu siis, kui perekond sunnib tütart abielluma inimesega, keda ta ei valinud või kes talle ei meeldi.»
Time kirjutas, et kuigi Eestil on üks põhjalikemaid pagulaste integratsiooni pakette Euroopas – riik pakub igale perekonnale möbleeritud korteri, sotsiaaltoetusi, keelekursusi, lastele kooli, tõlketeenused ja tugiisiku –, tunnevad pagulased end Eestis ikkagi halvasti. Eestis on üks Euroopa väikseimaid moslemi kogukondi ja pole ühtegi mošeed, ainult palvesaal pealinnas Tallinnas. Moslemite kombe järgi tapetud loomade halal-liha on väljaspool Tallinna keeruline kätte saada.
LõunaLeht kirjutas 2017. aasta kevadel, et pagulaspere kolimine Põlva kortermajja tekitas majas ärevust. Korteriühistu pani pahaks, miks neid sellest ette ei teavitatud. Janika Usina sõnul ei saa sellist asja nõuda, sest inimesel on õigus oma korterit välja üürida kellele tahes, sellest ei pea korteriühistut teavitama. Hiljem majaelanikud rahunesid, sest pagulaspere oli vaikne ja viisakas.

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 30/05/2019 09:43:59

Lisa kommentaar