Küsitlus

Kui palju on plaanis kulutada raha jõulukinkidele?

Ilm täna
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva

Eesti Andmesidevõrk peibutab uusi kergeusklikke

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Foto: Ülle Harju

Eesti Andmesidevõrgu AS kutsub valitud piirkondades elavaid kiire interneti soovijaid ühinema projektiga „Internet koju”, kuigi isegi kevadeks 153 eurot ära maksnud ligi 6000 inimest pole praeguseks saanud infot, kas nende kandis üldse internetikaabel koju veetakse.

Ettevõtte kodulehel seisab teade, et Eesti Andmesidevõrk on kinnitanud eelplaneeringu ning esimese arenguetapi piirkonnad, kuhu lubab rajada nüüdisaegse valguskaabliühenduse aastatel 2020–2021. „Internet koju“ projektiga liitumiseks avame uuesti peagi mitmed piirkonnad, nagu Elva, Antsla, Otepää, Valga, Kanepi, Põlva jpt,” lubatakse teates.
Pole aga arusaadav, kas lubaja on Eesti Andmesidevõrgu AS, kes ehitab soovijate raha eest nn viimase miili ühendusi, või MTÜ Eesti Andmesidevõrk, mis laiendab euroraha eest põhiliselt Eesti Lairiba SA (ELASA) loodud kiire interneti põhivõrku. Sellest saavad kõik operaatorid võrdsetel tingimustel viimase miili ühendusi vedada. Milleks selline suitsukate, selgub allpool.
See on küll selge, et 2. detsembrist uusi liitujaid kutsub ja raha korjab Eesti Andmesidevõrgu AS. Ettevõtte projektijuht Hanna Kaplan kinnitas, et kohe-kohe on valmimas välja valitud piirkondade kaart, mis avaldatakse kodulehel internetkoju.ee. Eilseks kaart veel valmis polnud, kuid Kaplan lisas eespool mainitutele veel mõned „esimese arenguetapi” piirkonnad: Varstu, Sangaste, Tõrva, Kurepalu ja Vastse-Kuuste.
Ta lisas, et uus liitumisvõimalus avatakse täpselt nendessamades piirkondades, kus elavatele klientidele lubatakse luua kiire interneti ühendust koos mitme operaatori teenustevalikuga.
Selle lubaduse juures on üks „aga”: kõiki piirkonnas elavaid inimesi pole silmas peetud.

Teatamine lükatakse veel mitu kuud edasi
„Paljud kliendid esimeses arenguetapis kiire internetiühenduse saavad, selgub paari kuu jooksul peale liitumisvõimaluse taasavamist,” ütles Hanna Kaplan. „Hinnanguliselt võin hetkel öelda, et neid, kes endale kiire interneti saavad, on kindlasti üle 3000. Seda, millisel aastal konkreetne liituja ühenduse saab, on suures plaanis väga raske prognoosida, kuna see sõltub väga paljuski kooskõlastuste saamisest konkreetsele ehitusprojektile.”
Ettevõtte enda andmeil esitas kevadeks liitumistaotluse ja maksis 153 eurot ära umbes 6000 inimest. Seega jäävad neist umbkaudu pooled igal juhul kiirest internetist ilma. Kaplani sõnul on aga praeguseks liitumistagatis tagasi makstud vaid 344 inimesele. Kus need inimesed elavad? Kaplan tõi vaid kaks näidet: Peipsi järves asuva Piirissaare ja Antsla vallas asuva Luhametsa küla (Litsmetsa naaberküla).
Lisaks on tuhanded inimesed, kellele Eesti Andmesidevõrgu AS saatis septembri lõpus teate: „Eesti Andmesidevõrgul puudub Teie piirkonnas baasvõrk, millest tulenevalt ei saa me koostada Teie liitumisaadressile lõplikku eelplaneeringut Internet Koju projekti jaoks. Baasvõrku rajatakse riikliku tellimuse alusel ja paljudes Lõuna-Eesti piirkondades on täitmata riiklikud eesmärgid baasvõrguga jõuda vähemalt 1,5 km kaugusele kõigist tarbijatest. Teie liitumisaadress on teises sihtrühmas ning ühenduse rajamise jaoks ootame riigipoolset seisukohta baasvõrkude arenduste osas.”
Neile inimestele lubas Eesti Andmesidevõrgu AS vastata novembris, kas ja kui jah, siis kuna kiire internet nendeni võiks jõuda. Vastust pole nad saanud. LõunaLehele kommenteeris Hanna Kaplan: „Tulenevalt riikliku infoühiskonna arengukava eesmärkidest peab baasvõrk asuma keskmiselt 1,5 kilomeetri kaugusel tarbijatest ja hetkel ei võta riik vastutust infoühiskonna arengukava täitmise eest.”
LõunaLehega on aga ühendust võtnud mitmed inimesed, kelle kodu jääb põhivõrgu sõlmpunktist vaevalt 300–400 meetri kaugusele. Varem on Eesti Andmesidevõrgu AS jätnud mulje, et kuni kilomeetri kaugusel põhivõrgust pole kiire internetiga liitumiseks mingeid tõrkeid, mis õhutas inimesi raha ära maksma. Nüüd ei luba ettevõte aga enam isegi põhivõrgu külje all elavatele klientidele kindlalt midagi.
„Iga liitumisaadress on üksik juhtum, mida analüüsitakse lähtuvalt järgmistest teguritest: kaugus baasvõrgust, maastikuolud (mets, jõed, järved jm loodusliku asjaolud), liitumistihedus,” ütles Kaplan. „Nendest teguritest kokku moodustub iga liitumisaadressi majanduslik otstarbekus, millest lähtuvalt tehakse ka otsus.”

MTÜ ja AS aetakse segi, et jätta muljet ehitustegevusest
Eesti Andmesidevõrgu AS kinnitas 17. oktoobri Postimehele, et viimase miili ühenduste väljaehitamist on alustatud kahes vallas, Kastres ja Kanepis, hetkel on saanud valguskaabli majja juba sadakond liitujat. Jäi mulje, nagu ehitaks just aktsiaselts.
Kanepi valla ehitusnõunik Peep Potter kinnitas aga, et vallaga pole Eesti Andmesidevõrgu ASil isegi mingit kirjavahetust olnud, rääkimata eskiisprojekti kooskõlastamisest, mis peab eelnema viimase miili ühenduste väljaehitamisele. Seis on sama, nagu oli kevadel, kui MTÜ Eesti Andmesidevõrk ehitas põhivõrgu rajamise käigus prooviks mõned ühendused Põlgaste kortermaja elanikele. Ka Tartumaal asuva Kastre valla dokumendiregistris leidub vaid MTÜga seotud dokumente.
Et Eesti Andmesidevõrgu ASist pole olnud seni kippu ega kõppu, kinnitasid ka Põlva abivallavanem Martti Rõigas ja Antsla abivallavanem Kurmet Müürsepp.
Rõigas ütles, et Põlva vald ei ole praeguseni saanud Eesti Andmesidevõrgu ASilt kirja ega meili, millised on kiire interneti võrgu ehituse plaanid. „Kui Raivo Tammiksaar (ettevõtte tegevjuht – ÜH) siin käis, siis ta suuliselt lubas, et mingid ehitustööd peaksid vallas algama aastal 2020,” ütles Rõigas.
Müürsepa sõnul käivad praegu Antslas küll hoogsalt MTÜ korraldatud põhivõrgu ehitustööd, mille sõlmpunktidest on MTÜ lubanud tõmmata kiire neti kaabli ka lasteaeda, tervisekeskusse, kultuurimajja, ettevõttesse Antsla-Inno, 24 korteriga majja jne. NB! Kurmet Müürsepa sõnul pole seejuures aktsiaseltsiga midagi pistmist.
Kas aktsiaselts on rahva käest korjatud enam kui 900 000 euroga üldse mingeid investeeringuid teinud?
Kodulehel internetkoju.ee seisab 18. novembrist uudis: „Eesti Andmesidevõrgul on hea meel teatada, et Internet Koju projekti raames oleme kinnitanud Elva linna oma arenduspiirkonnaks. Hetkel käivad Elva linnas Eesti Andmesidevõrgu esmased võrguehituse tööd. Sellega seoses on Elva linna elanikel nüüd viimane võimalus projektiga liitumiseks, et saada kaasaegne ja kvaliteetne valguskaabliühendus endale koju või töökohta ning seda koos mitme erineva sideoperaatori teenustevalikuga.” Aga ka Elva valla dokumendiregister näitab asjaajamist vaid MTÜga.

Riik heidab ette andmetega vassimist
Kuna Eesti Andmesidevõrgu AS õigustas kiire interneti ühenduste mitte väljaehitamist baasvõrgu hõredusega, saatsid Rõuge ja Valga vald, kus paljud kodanikud elavad tõesti baasvõrgust rohkem kui 1,5 kilomeetri kaugusel, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile palvekirja baasvõrgu laiendamiseks.
Ministeeriumi vastas, et 2020. aastal baasvõrku investeerimiseks Euroopa Liidu lisaraha ei ole. Eesti riigi eelarve raha baasvõrgu jaoks samuti riigikogule esitatud eelnõus pole.
Euroopa Liidu eelarveperioodil 2021–2027 on lairibainvesteeringute tegemine tõukefondide rahaga võimalik ja ministeerium kinnitas, et tegeleb vajalike ettevalmistustega.
Ministeeriumi kirjas on aga mõned tähelepanu väärivad etteheited Eesti Andmesidevõrgu ASi ja MTÜ eestvedajatele. „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile jääb arusaamatuks, miks vaatamata sellele, et MTÜ Eesti Andmesidevõrgu ja Eesti Andmesidevõrgu AS-i esindajad olid teadlikud ettenähtud eelarve ammendumisest ning asjaolust, et täiendavat rahastust ei ole otsustatud, alustati kõigilt sooviavaldajatelt liitumistasude kogumist,” seisab kirjas.
„Nii Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ameti kui Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumini on jõudnud mitmeid Eesti Andmesidevõrgu AS-i poolt Internet Koju projektiga liitunud inimestele saadetud infokirju. Neist ühel juhul oleme tuvastanud olukorra, kus Eesti Andmesidevõrgu AS toob oma kirjas välja asjaolu, et „Eesti Andmesidevõrgul puudub Teie piirkonnas baasvõrk, millest tulenevalt ei saa me koostada Teie liitumisaadressile lõplikku eelplaneeringut Internet Koju projekti jaoks“. Küll aga on Eesti Andmesidevõrgu AS jätnud tähelepanuta asjaolu, et antud konkreetse kirja saanud projektiga liitunu maja kõrvalt möödub Eesti Lairiba Arenduse sihtasutuse ehitatud baasvõrk. Täiendava baasvõrgu rajamine olemasoleva kõrvale oleks ilmselge avaliku raha väärkasutamine ja Euroopa Liidus kehtivate riigiabi reeglite rikkumine.” LõunaLehe käsutuses on koguni kolm sellist kirja.
„Tänaseks on olukord veidi muutunud ja Eesti Andmesidevõrk (MTÜ ja AS vahet on keeruline teha) on huvi tundnud, kuidas ELASA baasvõrgu abil lõpptarbijad ja teenuseosutajad ühendada – ennekõike, kus ja kuidas juurdepääsuvõrk ja baasvõrk ühendada,” kinnitas LõunaLehele ELASA juhatuse esimees Priit Soom. „Seega nad vähemalt kaaluvad ELASA baasvõrgu kasutamist.”
Paljud kiire interneti huvilised on aga lootuse kaotanud, et Eesti Andmesidevõrgu asjaajamisest üldse asja saab ning nad on asunud otsima teisi lahendusi. Põlva külje all asuva Himmaste külavanem, Põlva vallavolikogu liige Andres Vijar ütles, et sai hiljuti üllatavalt kiire internetiühenduse läbi õhu. „Elevil on Põlvas mitu masti ja kui on otsenähtavus, nagu meil Himmastes, siis saab kätte kiiruse kuni 200 Mbps – kordades parem tulemus kui Telial,” kiitis ta.
Eesti Andmesidevõrgule ta raha ei maksnud. „Ei äratanud usaldust,” nentis külavanem.

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 28/11/2019 09:13:31

Lisa kommentaar