Küsitlus

Kui sageli pruugid võro või seto keelt?

Ivari Padari ehitatud kemmergust sai kultuurikeskus-koroonabaar

Foto: Ivari Padar

Maaleht tegi hiljuti põneva avastuse: tuntud poliitiku Ivari Padari 30 aastat tagasi ehitatud välikäimla teenib Plaani küla rahvast koroonabaarina. Nimelt vastab ehitis suuremalt jaolt 2 + 2 nõuetele ja võimaldab turvaliselt sõbraga koos napsi võtta.

30 aastat tagasi ehitas üliõpilane, hilisem minister, eurosaadik ja riigikogulane Ivari Padar – mitte küll üksi, vaid kaaslastega – Munamäe torni juurde täitevkomitee käsul kahekohalise välikäimla. Kui hiljem torni juures remonti tehti, siis taheti päevinäinud kemmerg maha lammutada. Kuid Haanja tantsu-mängu-lauluseltsi mehed panid kempsu kastiautole ja vedasid mõne kilomeetri kaugusele Plaani külla.

„Vaatasime, et suhteliselt kõva ehitis veel – et ei hakka niisama ära lammutama!” rääkis seltsivanem Sulev Kraam pea 13 aastat tagasi Eesti Ekspressile.

Potid asendati kasepakkudega, meeste ja naiste poole vaheseina saeti auk – ja kempsust sai iseteenindusbaar. Käimlal ilutseb praegu silt „Plaani kultuurikeskus” ja sees on mälestustahvel kempsu projekteerijale ja ehitajale Ivari Illari poeg Padarile.

Maalehe ajakirjanik Rein Sikk avastas hiljuti, et ehitise arhitektuur võimaldab selles viiruse ja piirangute kiuste kultuurselt aega veeta, ning ristis rajatise koroonabaariks.

Kas tõesti on Padari 30 aastat tagasi Munamäele ehitatud kemmergul tänini eluvaim sees?

„Absoluutselt,” kinnitas omaaegne ehitusmees äsja LõunaLehele. „Kui mina käisin seda vist kolm nädalat tagasi inspekteerimas, siis oli see väga heas seisukorras.”

Aga ehk on seda niivõrd palju kõpitsetud, et kemmerg on nagu maailma vanim kirves, millel vahetatud vaid kuus korda vart ja kolm korda tera?

„Kindlasti on minu poolt tehtud projekt ja teostus väga õnnestunud olnud,” jäi töömees Padar enesekindlaks. „Selles suhtes, et peab ajahambale ja eri riigikordadele vastu. Kõpitsetud pole seal rohkem kui ... kogukond on ta üle värvinud ja teinud vaheseina sisse luugi. Aga muidu on ta ikka umbes nii, nagu sai enam-vähem detailidest Võrus töökoja hoovi peal tehtud ja Haanjasse toodud ja seal kokku pandud. Toimus see tollal enne Munamäe torni suurt remonti, siis seal korralikku käimlat polnudki.”

„Ma ikka aeg-ajalt käin seda vaatamas ja tunnustan väga kohapealset kogukonda, kes on hea seisnud, et see sajandi suurehitis seal ikkagi heas korras seisab,” kirjeldas Padar. „Koroonabaari nimi on Rein Siku juurdepanek. Ütleme, et ta peaaegu läheb teemasse, kuigi see inimestevaheline kaugus ei pruugi kaks meetrit päris olla, pigem 1,80 umbes.”

Padar tunnistas kahjutundega, et ta pole ise kultuurikeskus-koroonabaaris istunud ja läbi vaheseina sõbraga pitsi kokku löönud, kuid arvas, et eks tulevikus võib veel kõike juhtuda.

Plaani küla mees, omaaegne Haanja vallavanem Juss Torp ütles, et rajatisel otsest haldajat – näiteks külaseltsi – pole, aga kogukond hooldab ühiselt oma lustakat „kultuurimaja”.

„Eks ühiselt tema eest väikest hoolt kanname, et oleks mingi selline väikene tähis meil siin,” sõnas Torp. „Aeg ja ümbritsev keskkond teevad ikka oma töö, nii ilm kui osa inimesi, ja sellest tingituna ikka peab natuke sättima ja kohendama.”

Torp ise polnud „kultuurimaja” Haanjast äratoomise juures, kuid mäletab, et aitas hiljem Plaanil sellele vundamendi moodi alust rajada. Info, et putka on pälvinud üleriigilises meedias koroonabaari tiitli, tuleb Torbile uudisena.

„Et koroonabaarina kasutatakse ... see on mulle küll esimest korda kuulda,” oli plaanilane üllatunud. „Kohalikud, ma arvan, ei ole seda vast sellisel otstarbel kasutanud. Aga jah, võib-olla ta nendele nõuetele tõesti niimoodi vastaks.”

Juss Torp ütles, et eeskätt on kemmerg kultuurikeskuse või peopaiga tiitlit väärinud siis, kui Plaanil on selle naabruses peetud käsitsi heinaniitmise võistlusi. Ning tavaliselt korrastatakse ehitist ja selle ümbrust kevadel „Teeme ära!” talgute ajal. Tänavu seoses eriolukorraga küll mitte suurema rahvaga.

„Käisime paariti või neljakesi, et saaks seal koristatud ümbrust, mitte ühel päeval ja ühe hooga,” täpsustas Juss Torp. „Aga ikka oleme tema eest hoolitsenud ja vaadanud, kuidas kord on, kas vaja mõni nael panna või kruvi keerata.”

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 14/05/2020 10:01:01

Lisa kommentaar