Kagu-Eesti perearst jagab tarkust: millal ravida ise, millal minna arstile või EMOsse?

Põlvamaa Mooste perearstikeskuse perearst Monika Hõim-Wessels annab nõu, millise tervisemurega inimene arstiabi vajab ning kust seda saab.

Erinevad tervisehädad võivad meid tabada ootamatult. Selleks, et säästa nii oma aega kui ka tervishoiuasutuse ressurssi, tasub teada, kuhu millise probleemiga pöörduda. Kõhkluste korral võib nõu küsida ka perearsti nõuandeliinilt 1220, kust saab soovitusi nii koduseks raviks kui ka juhiseid õigesse tervishoiuasutusse pöördumise kohta.

Iseparanevatele haiguste puhul saab abi apteegist
Kergete terviseprobleemide puhul nagu väike palavik, kurguvalu või nohu-köha tuleks püsida kodus, puhata ning lasta keha immuunsüsteemil oma tööd teha – ligi 80% vaevustest lähevad ise üle. Kehva enesetunde korrab saab end turgutada käsimüügiravimitega, mille kasutamise kohta oskavad soovitusi jagada apteekrid.

„Iga inimene võiks teada, kuidas käituda meie kliimas sageli esinevate viirushaiguste korral. Hingamisteede haigused, millega ei kaasne hingamisraskust või rindkerevalu, ei nõua reeglina arstiabi, vaid nende leevendamiseks sobivaid vahendeid saab apteegist. Igaüks võiks teada, kuidas alandada palavikku või loputada nohust nina täiskasvanul või lapsel. Ka puugi eemaldamiseks ei pea pöörduma arsti juurde, vaid sellega võiks inimene ise hakkama saada,“ ütles perearst Monika Hõim-Wessels.

Perearsti poole tasub pöörduda nii ägeda haigestumise kui krooniliste probleemidega
Kui tervisemure on kestnud pikka aega või on väga ägeda loomuga, tasub pöörduda perearsti poole. Kõige enam pöördutakse dr Hõim-Wesselsi sõnul perearstikeskusesse hingamis- või kuseteede infektsioonide, liiges- ja seljavalude, löövete, kõhuvalu, ärevuse ning paljude krooniliste haigustega, mis vajavad pidevat jälgimist. „Muidugi ei pöörduta meie poole ainult muredega, vaid ka laste ja täiskasvanute tervisekontrollideks, vaktsineerimisteks ja erinevate tervisetõendite saamiseks,“ sõnas perearst.

„Paljud perearstid teevad ise ka väiksemaid kirurgilisi protseduure nagu näiteks sissekasvanud küüne eemaldamine, mädakollete avamine või haavade õmblemine. Ka depressiooni ja ärevushäirega võib julgesti pöörduda perearsti poole,“ tõi ta näiteid teenustest, mida perearstikeskused pakuvad.

Perearsti juures on ühe patsiendiga tegelemine järjepidev ja aastaid kestev tegevus. „EMOs saab küll patsiendi konkreetne haigusjuhtum lahenduse, kuid pikaajalisem käsitlus pole seal võimalik. Näiteks krooniliste haiguste puhul on äärmiselt oluline perearstikeskuses tehtav korrapärane ravi ja pikaajaline tervise jälgimine, et vältida haiguste ägenemist ja patsiendi sattumist erakorralise meditsiini osakonda,“ ütles dr Hõim-Wessels.

Eriarsti juurde suunamise vajalikkuse otsustab perearst
Perearst suunab patsiendi edasi eriarstile siis, kui terviseprobleem ületab perearsti pädevust või kui patsient vajab uuringuid, mis ei ole perearstile kättesaadavad. On ka mitmeid kroonilisi haigusi, millega Eestis tegelevad eriarstid, näiteks esimese tüübi diabeet, reumatoidartriit, kroonilised viirushepatiidid või hematoloogilised haigused.

„Eriarstinduse puhul on suureks abiks e-konsultatsioon, mis tähendab seda, et perearst konsulteerib eriarstiga digitaalselt, edastades talle patsiendi info ja tehtud uuringute tulemused. Eriarst saab teha raviotsuse nende dokumentide alusel, ilma et patsient füüsiliselt üldse kuhugi kohale minema peaks. E-konsultatsioon ongi kiireim viis eriarsti vastuvõtule või haiglaravile pääsemiseks, seega tasub alati alustada perearstist, et patsient jõuaks õigel ajal õigesse kohta,“ ütles perearst Hõim-Wessels.

EMO külastused jäägu traumade ja eluohtlike situatsioonide tarbeks
„Sageli põhjendatakse kergemate terviseprobleemidega EMOsse pöördumist sellega, et EMOs saab kohe kiiresti kõikidele uuringutele, mis perearsti suunamisega võiksid rohkem aega võtta,“ ütles dr Hõim-Wessels. Lihtsate hädade ravi EMOs on aga keskmiselt neli korda kallim kui perearsti juures. Samuti võib põhjendamatu EMOsse pöördumine tekitada järjekorra, sel juhul aga ei saa potentsiaalselt eluohtlike seisunditega haiged piisavalt kiiresti abi.

„Oma nimistu puhul ma sellist ülemäärast EMOsse pöördumist ei näe. Pigem juhtub, et pöördutakse kõigepealt perearsti poole ka selliste muredega, millega tegelikult tuleks minna juba EMOsse. Näiteks jalutavad mõnikord maaperearsti uksest sisse südamelihase infarkti, ajuinsuldi, või eluohtliku allergilise reaktsiooniga patsiendid, kellele selline viivitus arstiabi saamisel võib kurjalt kätte maksta. Maal töötades näen sageli, et peljatakse kutsuda kiirabi, sest mure tundub liiga tühine või ollakse varasemalt kiirabilt pahandada saanud,“ tõi perearst esile teise ohtliku äärmuse.

Seega on äärmiselt oluline teada, millistel juhtudel peaks patsient EMOsse pöörduma. Nendeks on muuhulgas värsked traumad ja haavad ägeda verejooksuga, vigastatud kehaosa tugev paistetus ning liikuvuse piiratus. Samuti loomahammustused ja mürgistused. Ka kõrge palavik, mis ei allu palavikualandajatele, on põhjus EMOsse pöördumiseks, eriti kui see esineb eakal inimesel. Ka insuldi- või tromboosikahtlused on kiiret sekkumist vajavad seisundid, niisamuti õhupuudus ja hingeldamine.

Lisainfot selle kohta, millise probleemiga pöörduda perearsti juurde ja millal EMOsse, leiab veebisaidilt alustaperearstist.ee/perearstemo.

 

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 02/07/2020 10:30:09


Fatal error: Uncaught Error: Call to a member function get_total_time() on bool in /data05/virt4608/domeenid/www.lounaleht.ee/htdocs/index.php:247 Stack trace: #0 {main} thrown in /data05/virt4608/domeenid/www.lounaleht.ee/htdocs/index.php on line 247