Küsitlus

Kuidas mõjutavad sind uued koroonapiirangud?

Ilm täna
Võru
-3°
Põlva
-3°
Otepää
-3°
Tartu
-3°
Antsla
-3°
Valga
-3°
Räpina
-3°
Tõrva
-4°
Võru
-2°
Põlva
-3°
Otepää
-3°
Tartu
-2°
Antsla
-2°
Valga
-1°
Räpina
-3°
Tõrva
-2°
Võru
-6°
Põlva
-6°
Otepää
-6°
Tartu
-5°
Antsla
-5°
Valga
-5°
Räpina
-7°
Tõrva
-5°

Kodanik salaküttide pärast mures: varem oli meie kandis suurem kitsekari, nüüd plats puhas

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia

Võrumaal elav soliidses eas kodanik muretseb, et moodsa tehnikaga varustatud salakütid teevad tema kodukandis kurja. Mehe jutust koorub ka üks laiemale avalikkusele oluline detail: kellega ja kuidas üldse pärast keskkonnainspektsiooni reformi salaküttimise pärast ühendust võtta?

„Salakütid teevad muret,” ühmab toimetusega ühendust võtnud Meremäe kandi elanik Heino (nimi mehe palvel muudetud) napilt.

Olete ise salaküttimist pealt näinud?

„Ega nad ei tule ju ütlema sulle, et salakütid on,” rehmab mees käega. „Aga mille pärast muidu reede õhtul kella seitsme ajal siin põllul ringi sõideti. Üks buraaniga ja üks selle ... neljarattalisega, ATVga.”

Võib-olla sõitsid niisama lusti?

„Hehee, ei-ei,” jääb mees endale kindlaks. „Sellisel ajal niisama hääst meelest keegi ei tiiruta.”

Mees ütleb, et on oma kandis sageli ka pauke kuulnud. Ka vana-aastaõhtul kuuldud paugud paneb ta salaküttide süüks, vaid tema teada jäävatel põhjustel ei usu ta, et tegu oli saluudiga. Kõnealusel reede õhtul Heino pauke ei kuulnud – aga tema sõnul on ju kavalatel salaküttidel ka summutid olemas. Verd ega sisikondi pole mees samuti vedelemas näinud, aga ta usub, et salakütid ei jäta neid lihtsalt maha.

„Kuus-seitse kitse meil seal oli varem, aga nüüd on plats puhas,” usub ta enda versiooni, et kitsed mitte ei läinud mujale toitu otsima, vaid langesid salaküttide ohvriks. „Autod kogu aeg käivad tee otsas, ka hilja õhtul. Naabritelt ka kuulnud, et salakütid tegutsevad.”

Keskkonnainspektoritele pole mees oma kahtlustest teada andnud. Esiteks ei tea ta, kuhu üldsegi helistada, ja teiseks leiab ta, et inspektorite saabumise ajaks on salakütid nagunii juba ammu läinud.

Salaküttimisest teavita 1247
Heino jutt kõlab rohkem kui pisut vandenõuteooria moodi. Verd ei ole, pauke ei ole ja mootorsaanidega õhtuti lõbusõite justkui ei tehtavat. Aga kodaniku mure kohaliku metskitsekarja pärast ei saa tähelepanuta jätta. Liiatigi kulub ka teistele ära info, kuidas ja keda salaküttimisest teavitada pärast seda, kui keskkonnainspektsioon ja keskkonnaamet panid uue aasta alguses leivad ühte kappi.

Keskkonnaameti järelevalve osakonna Võrumaa büroo juhataja Ardi Lepp ütleb, et Heino viidatud piirkonnast vastavasisulisi kaebusi laekunud ei ole. Oma kahtlustest tuleks kodanikul tema sõnul kohe teada anda telefonil 1247.

Keskkonnaameti – varem keskkonnainspektsiooni – kommunikatsiooninõuniku Leili Tuule sõnul jääb töö ka ühinenud asutuses samaks. Jätkub keskkonnalubade väljastamine, kooskõlastuste andmine ja muu endise ameti pädevusse kuuluv, samuti jätkub keskkonnajärelevalve, ainult nüüd toimub see ühes asutuses.

„Inimestele muutub asi mugavamaks: ei ole vaja kaaluda, kumma poole pöörduda ja kumma asutuse küsimus parasjagu võib olla,” märkis ta.

Tuule sõnul tuleks kirjalikult inspektorite poole pöördudes arvestada sellega, et nende e-posti aadressid lõpevad nüüd kombinatsiooniga @keskkonnaamet.ee. Keskkonnaameti üldine e-posti aadress on info@keskkonnaamet.ee. Tasub teada, et ametil on ka ühtne kliendiinfo telefon 662 5999, kuhu saab küsimuste tekkimise korral helistada.

Tuul rõhutas veel kord, et 1. jaanuarist muutus keskkonnainfo edastamise number. Edaspidi saab ebaseaduslikust kalapüügist, tähistamata püügivahenditest ja muudest keskkonnarikkumistest, samuti reostustest ja abitutest loomadest teatada riigiinfo telefonile 1247. Üleminek sellele numbrile sisuliselt midagi ei muuda: häirekeskuse operaator edastab teated kokkulepitud korra järgi vastava maakonna keskkonnainspektoritele, kes tegelevad teatega edasi. Keskkonnaalaseid teateid saab edastada ka e-posti kaudu aadressile 1247@112.ee.

Salakütt sai kriminaalmenetluse
Kuidas mullu meie kandis üldse salaküttimisega lood olid, selle kohta pole inspektsioon-amet veel andmeid kokku võtnud. Tuul ütles, et näiteks Võrumaal 2020. aastal n-ö klassikalise salaküttimise juhtumeid, kus oleks tabatud teo toimepanija, ei olnud.

Küll aga on vähemalt üks kurioosne salaküttimise lugu pajatada keskkonnaameti järelevalve osakonna Valgamaa büroo juhatajal Tanel Tiiratsil.

„2020. aasta veebruaris leiti Rulli jahipiirkonnas ühelt lageraielangilt kolme põdra ning ühe metskitse jäänused,” teatas ta. „Vaatlusega tuvastati, et kõik jahiulukid olid kütitud tulirelvaga ning teo toimepanijal puudusid küttimiseks jahiload. Kolme põdra, kellest üks oli tiine, ja ühe metskitse küttimisega tekitati keskkonnale kahju 4400 eurot ning sellest tulenevalt alustas keskkonnainspektsioon kriminaalmenetlust. Menetlus on praegu veel pooleli ja seetõttu pole praegu võimalik seda täpsemalt kommenteerida.”

Ühe jahiloata põdra küttimisega tekitatakse keskkonnale kahju 800 eurot, metskitse puhul 400 eurot. Kui ebaseaduslikult kütitud uluk on tiine, siis on keskkonnakahju kolmekordne.

Kui keskkonnakahju suurus ei näe ette kriminaalmenetluse alustamist (kahju suurus jääb alla 4000 euro), siis menetletakse juhtumit väärteo korras ja karistuse suurus on kuni 1200 eurot.

 

 

 

Autor: JANAR KOTKAS
Viimati muudetud: 21/01/2021 10:59:50

Lisa kommentaar


Fatal error: Uncaught Error: Call to a member function get_total_time() on bool in /data05/virt4608/domeenid/www.lounaleht.ee/htdocs/index.php:247 Stack trace: #0 {main} thrown in /data05/virt4608/domeenid/www.lounaleht.ee/htdocs/index.php on line 247