Küsitlus

Kuidas tähistasid vabariigi aastapäeva?

Ilm täna
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva

Kagu-Eesti ministrid loodavad vähendada piirkondlikku ebavõrdsust

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Anneli Ott ja Liina Kersna.

Võru-, Põlva- ja Valgamaa rahvas kaotas valitsuse vahetusega n-ö oma inimese riigihalduse ja keskkonnaministri kohal, kuid Liina Kersna alustab uues valitsuses haridus- ja teadusministrina ning Anneli Ott kultuuriministrina. Koalitsioonileppesse on muu hulgas kirjutatud ka soov vähendada sotsiaalset, majanduslikku ja piirkondlikku ebavõrdsust – mis teadupärast on Kagu-Eestis probleemiks.

Valitsusevahetus käis sedakorda kiiresti. 13. jaanuaril teatas Jüri Ratas (KE), et võtab poliitilise vastutuse, astub peaministri kohalt tagasi ning Keskerakonna, EKRE ja Isamaa poolteist aastat kestnud valitsuse aeg sai otsa. President Kersti Kaljulaid tegi kohe Kaja Kallasele (RE) ettepaneku asuda järgmisest päevast valitsust moodustama, kümne päevaga lepiti kokku kõik Keskerakonna ja Reformierakonna koalitsiooni(leppesse) puutuv, eelmisel nädalavahetusel avaldati ministrikandidaadid, sel esmaspäeval sai Kallas riigikogult volituse valitsuse moodustamiseks, teisipäeva hommikul nimetas president valitsuse ametisse ja vahetult pärast seda andsid uued ministrid juba riigikogu ees ametivande.

„Eesti inimeste esimene ootus on, et uus valitsus keskenduks eelkõige viiruskriisi ohjamisele ja lõpetamisele,” ütles president Kaljulaid uuele valitsusele. „Et enam ei sureks kroonviirusesse meie vanaemad ja vanaisad. Viimane sõltub eelkõige sellest, kui kiiresti saame piisava osa oma inimestest vaktsineeritud. Meie turismisektor ja sellega seotud majandus on väga raskes olukorras ja ootab selgeid ja mõjusaid lahendusi, et viiruskõvera langedes jälle jalule tõusta. Aga mõjutatud on paljud muudki sektorid alustades loomemajandusest ja põllumeestest, lõpetades tööstustega, mille tarneahelaid kriis räsib. Kusjuures alati pole lahendus rahaline toetus, vaid hoopis mõni seadusandlik liigutus või diplomaatiline pingutus. Kõik need tööriistad on valitsuse kätes.”

Kaja Kallas rõhutas riigikogu ees peetud kõnes, et COVID-19 teine laine on absoluutselt esimene asi, millega uus valitsus kohe tegelema hakkab. „Meie eesmärk on hoida Eesti nii lahti kui võimalik, et inimesed saaksid käia tööl, lapsed koolis ja jätkuks ka majandustegevus,“ selgitas Kallas. Ta lisas, et saaksime ühiskonna avada ilma, et kaotaksime inimelusid ja riskiksime meditsiinisüsteemi kokkuvarisemisega, selleks on teadlaste sõnul ainult üks tee. See on kriitilise hulga Eesti inimeste vaktsineerimine.

Kallas ütles oma esinemise lõpus: „Mis on minu oluliseks eeliseks eelkäija Jüri Ratase ees? Ei, mitte see, et ma olen naine. Ega ka see, et pooled ministrid on naised. Eeliseks on see, et mul on parem koalitsioonipartner ja selle võrra jääb mulle enam aega ja energiat pühenduda riigi teenimisele.“

Lahkuv peaminister Jüri Ratas teatas pühapäeval KE ministrikandidaate tutvustades, et tema kodupartei läheb uude valitsuskoalitsiooni enesekindlalt ning kõik ministrikandidaadid on end tõestanud tugevate tegijatena. „Olen kindel, et Keskerakonna volikogu poolt heaks kiidetud tulevased ministrid seisavad Eesti inimeste hea käekäigu eest ja viivad ellu valijatele antud lubadusi,” sõnas ta. „Soovin uue valitsuse ministritele pealehakkamist ja kiiret sisseelamist!”

Ott jätkab uues ametis, Kersna tõusis esimest korda ministriks
Alles hilissügisel riigihalduse ministriks tõusnud võrumaalane Anneli Ott (KE) jätkab uues valitsuses kultuuriministrina. Tema tutvustuses loetleti vaid peetud ameteid: 2020‒2021 riigihalduse minister; 2019‒2020 riigikogu XIV koosseisu liige, Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees.

Kaja Kallas oli samal päeval RE ministrikandidaate tutvustades ohtrasõnalisem:

„Liina Kersna, haridus- ja teadusminister. Liina on tugev haridusvaldkonna ekspert, ta on hariduse teemadele riigikogus pikalt pühendunud ja on seetõttu praegu parim kandidaat sellele ametikohale.”

„Kindlasti on esimene ülesanne toetada koole COVID-kriisis,” rääkis Kersna (RE) LõunaLehele oma esimestest plaanidest ja mõtetest ministrina. „Oluline on hoida selget kommunikatsiooni ministeeriumi ja haridusasutuste vahel. Selgus on oluline. Kindlasti seisan valitsuses selle eest, et koolid oleksid võimalikult avatud. Lausalisi sulgemisi tuleb teha vaid äärmise vajaduse korral kui seda soovitab ka teadusnõukoda. Pikaaegsel distantsõppel on lisaks digihüppele ka oma tumedam pool. On õpilasi, kes vajavad järeleaitamist. Selleks, et koole võimalikult turvaliselt avatuna hoida, tuleks õpetajatele pakkuda ka varasemat vaktsineerimise võimalust. Seisan valitsuses selle eest.”

Ta lisas, et strateegiliselt on äärmiselt oluline tegeleda õpetajate järelkasvu ja heaoluga. Riigikogu kultuurikomisjon on Kersna sõnul teinud sel teemal ära põhjaliku kaasamisprotsessi – nüüd on vaja ettepanekuid analüüsida ning leppida kokku tegevustes.

„Teine pikemas perspektiivis strateegiline ülesanne on tagada võimalikult võrdsed võimalused oma võimete arendamisel ka muukeelsetele noortele,” märkis vastne minister. „Täna me teame, et juba aastaid on venekeelsetes koolides õppivate laste PISA testide tulemused Eesti keskmisest madalamad. Ka Eesti ülikoolidesse jõuab ebaõiglaselt vähe muu emakeelega Eestis kasvanud noori. Ja seda vähese riigikeele oskuse tõttu. Me oleme nii väike rahvas, kus iga inimese võimete arendamine ja rakendamine peaks olema meile oluline. Seega, teeme pingutusi selle nimel, et muu emakeelega lapsed hakkaksid võimalikult varakult suhtlema ka eesti keeles, et kõigi anded saaksid arendatud.”

LõunaLeht päris Liina Kersnalt ka selle kohta, kuidas ta enda arvates saab uues ametis aidata just konkreetselt oma valimispiirkonda.

„Arvan, et kõik need kolm teemat puudutavad ka Kagu-Eestit,“ sõnas ta.

Ott: kultuur maal kättesaadavamaks
Endine riigihalduse minister ja nüüdne kultuuriminister Anneli Ott Võrumaalt Lasva kandist nentis, et kaks kuud ametis oldud aeg pole piisavalt pikk, et mingitest tõsisematest algatustest rääkida. Ta nentis, et sai selle aja jooksul valdkonnast põhjaliku ülevaate ning tal tekkisid oma ideed ja plaanid, kuid kindlasti on ka uus riigihalduse minister Jaak Aab (KE) selline hea koostööpartner, kellega neil teemadel edasi rääkida.

„Kohalike omavalitsuste ja riigihalduse teema on ka koalitsioonilepingus ilusti ja laialt kajastatud,” märkis Ott. „Et me peame tugevdama omavalitsuste n-ö autonoomsust, neile ülesannete juurde andmisel tuleb rääkida sellest, et eelarve peab kaasa tulema. Kindlasti on minu jaoks oluline regionaalne tasakaalustatus. Pean väga tähtsaks regionaalprogrammide jätkumist ja nendega töötamist, et nad vastaksid piirkondades olevate reaalsete probleemide lahendamise võimalustele.”

Juba ümmarguseks nimetatud koalitsioonileppe üks punkte ütleb: „Peame oluliseks sotsiaalse, majandusliku ja piirkondliku ebavõrdsuse vähendamist ning iga inimese tervise ja heaolu edendamist.” LõunaLeht küsis selle põhjal, et kas või kuidas Anneli Ott oma tulevases ametis saab vähendada piirkondlikku ebavõrdsust ja suurendada tasakaalustatust?

„See on kindlasti selline teema, mis peaks olema enamiku ministrite laual, me peame kõik oma otsustes lähtuma sellest,” sõnas Ott. „Üks arutelupunkt on nüüd uues koalitsioonis kindlasti see, et me oleme planeerinud Lõuna-Eesti haiglasse Euroopa Liidu toetuste abil päris suured renoveerimistööd. Kas ka uus koalitsioon leiab nüüd selles osas kokkuleppe, seda ma ei oska praegu öelda, aga ma väga loodan seda. Eelmises koalitsioonis me seda planeerisime ja ma arvan, et see on piirkonnale väga suur ja oluline samm, et tagada sotsiaalset turvalisust. Ja terviseteema on väga tõsiselt päevakorral igas valdkonnas.”

Kultuuriministrina lubas Anneli Ott võtta prioriteediks, et kultuur oleks kättesaadav: et erinevates piirkondades oleks inimestel võimalik saada osa riiklikult toetatud kontsertidest ja teatrietendustest.

„Eks siin peab samm-sammult minema hakkama ja vaatama, kuidas seda tasakaalustatust luua,” sõnas Ott lõpetuseks.

Tõrva vallavanem ei lähe Toompeale
Valitsuse vahetusega asendusliikmena riigikokku pääsenud reformierakondlasest Tõrva vallavanem Maido Ruusmann (RE) tegi esmaspäeval pärast perega peetud arutelusid otsuse loobuda ametikohast Toompeal ja jätkata tööd vallavanemana.

„Tegemist oli minu elu ühe keerulisima otsusega,“ sõnas Maido Ruusmann. „Pea töötas viimased kaks päeva nagu bitcoin’e kaevandav arvuti, sest kõik plussid ja miinused tuli läbi vaagida.

Riigikokku minek oleks tema sõnul nõudnud väga kiireid ja suures ulatuses tehtavaid ümberkorraldusi vallavalitsuse töös. Samuti oleks see nõudnud isikliku elu totaalset ümberkorraldust ajal, mil Tõrva vallas on käimas läbi aegade suurimate investeeringutega ehitused: Tõrva ujulakompleks, Mulgi elamuskeskus, Tõrva tervisekeskus, uus staadion ja tänavavalgustussüsteem. Plaanis on veel mitmeid suviseid suursündmusi Tõrva 95 aasta juubeliks.

„Kuigi võimalus töötada riigikogus olnuks suurepärane võimalus rääkida kaasa Eesti tuleviku kujundamisel vastloodud koalitsioonis ja eelkõige minu südameasjaks oleval regionaalpoliitilisel teemal, siis arvestades koduvallas pooleli olevaid tegevusi kaalub koduvalla elanikele lubatu üles esindusliku ametikoha pealinnas,“ põhjendas Maido Ruusmann. „Enne tuleb ikka kodus, Tõrva vallas, asjad korda teha ja alles siis siirduda rahuliku südamega Toompeale üle-eestilisi probleeme lahendama.”

Ruusmann oleks läinud riigikokku Liina Kersna asendusliikmena. Temast järgmine võiks tulemuse poolest RE nimekirjas meie ringkonnas riigikokku kandideerinuist olla põllumees Aivar Rosenberg. Siiski mitte: parlamenti läheb hoopiski viljandlane Sulev Kannimäe. Ühe ministri asendusliikmena läheb riigikokku kunagine Võru linnapea Ivi Eenmaa.

Rain Epler läheb metsa saagima
Põlvas kasvanud ning Võrumaalt Kärgula küla kodust ja pruulikojast hilissügisel keskkonnaministriks läinud Rain Epler (EKRE) sai ministriametit pidada vaid kaks kuud. Enda sõnul polnud ta aga ametiposti Tõnis Mölderile (KE) üle andes kurb.

„Ma ütleks nii, et ega olegi millestki kahju – ses mõttes, et kindlasti pole tunnet, et oleks tahtnud puhtalt ametikoha pärast...” võttis ta ametist lahkumise mõtteid kokku. „Öelgem nii, et minu arvates oleks olnud huvitav ja Eestile hea, kui oleks saanud jätkata neid plaane, mis said kahe kuuga paika pandud ja ministeeriumimajaga kokku lepitud. Aga eks näis, kuidas uus minister toimetab. Kui kahju on millegi üle, siis selle üle, et töö jäi pooleli – aga teisipidi olen tänulik ja rõõmus võimaluse eest ning usun, et võimalusi tuleb elus kindlasti veel.”

LõunaLeht küsis Eplerilt, milliseid ettevõtmisi või algatusi peab ta oma tööaja olulisemateks. Mees tõdes, et õige ongi kõnelda algatustest. Enda sõnul sai ta anda panuse, et Eestis tegeletaks aktiivsemalt edasi vesinikuteemaga – nüüd tuleb veel tööd edasi teha, et kuidas seda meetmetega suunata. Metsandusteema jäi Epleril pooleli, kuid ta avaldas otsesõnu heameelt, et „üks suur jututuba sai laiali saadetud”. Eksminister pidas silmas metsanduse arengukava juhtkogu laialisaatmist, see ei tulnud toime oma põhiülesandega ja arutelud muutusid liialt laialivalguvaks.

„Kahjuks ei jõudnud uut juhtgruppi kokku kutsuda ja arengukava ei lootnudki nii kiiresti valmis saada,” sõnas ta. „Oleks hea meel olnud, kui saanuks valmis teha, aga arvan, et sõnum juhtkogu laialisaatmisega sai saadetud ja see on hea.”

Konkreetsematest tegevustest nimetas Epler veel keskkonnavaldkonna tugevdamise algatamist ministeeriumis, Alutaguse rahvuspargi kaitse-eeskirja valimist ning Tõhela-Ermistu looduskaitseala moodustamise algatamist.

Kas Rain Epleril õnnestus lühikese ametiaja jooksul saada vastus küsimusele, mis painab paljusid eestlasi: kas meil raiutakse liiga palju metsa?

„Juba enne ministriametisse astumist ei olnud ma selles veendunud ega arvanud seda,” oli endine minister teisel seisukohal. „Eks suur teravik on suunatud riigimetsa majandamise keskuse vastu, aga mina nii RMK nõukogus kui ka hiljem ministrina töötades nägin aina rohkem, et RMK tegutseb väga professionaalselt.”

Ta nimetas ühe enda sõnul huvitava nüansi ministritööst metsanduse valdkonnas.

„Mul oli võimalik ministrina suhelda inimestega ühelt ja teiselt poolt metsasõja rindejoont ja oli huvitav, et paljud, kes avalikkuse ees ei väsi RMKd sarjamast, ütlesid eravestluses, et ega suurt probleemi selle tegevuses olegi,” rääkis Epler. „Et muresid on pigem erametsas. Aga siin on palju infomüra. Meil on palju asiseid ja südamega metsa küljes olevaid metsaomanikke, aga murekohaks on röövkapitalistid, need üheksakümnendate stiilis tegutsejad, kes on osavad manipulaatorid, suudavad inimestelt metsi omandada ja seal röövellikult tegutseda. Aga tegelikult on Eestis väga suur osa vastutustundelisi omanikke ka erametsas ja mina nendega, kes hüsteeriliselt kuulutavad nii-öelda maailmalõppu, ei nõustu.”

Mis puudutab ametist lahkunud keskkonnaministri lähiaja plaane, siis on need selged.

„Selle nädala teises pooles ja terake järgmisest on plaanis metsa minna ja küttepuid teha,” rääkis Kärgula mees. „On tormimurdu palju ja metsakuiva. See töö on jäänud tegemata. Saab värskes õhus mõnusat füüsilist tööd teha ja puhata seda tüüpi tööst, mida viimasel paaril aastal ja eriti paaril viimasel kuul on tehtud. Naudin maaelu selle kõige paremas mõttes.”

 

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG, online@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 01/02/2021 08:36:45

Lisa kommentaar


Fatal error: Uncaught Error: Call to a member function get_total_time() on bool in /data05/virt4608/domeenid/www.lounaleht.ee/htdocs/index.php:247 Stack trace: #0 {main} thrown in /data05/virt4608/domeenid/www.lounaleht.ee/htdocs/index.php on line 247