Võru tervisekeskuse ideekavand.

Volikogudes suuremalt jaolt vastu võetud 2021. aasta eelarved kuulutavad siinse kandi rahvale investeeringute toel mitmete vanade murede lahendamist ning ka uute rõõmude tulekut. Otse loomulikult sisaldavad eelarved ka kulusid, mille kohta kriitilise meelega kodanikud eesotsas rahvaesinduste opositsioonipoole esindajatega on ammu küsinud: kas seda on ikka vaja?

Põlva vald
Vallavalitsuse arenduse peaspetsialisti Kaire Kalgi teatel on valla 2021. aasta eelarve kogumaht 35 587 000 eurot. See on pea 14 protsenti suurem kui 2020. aasta esialgne eelarve. Valla selle aasta põhitegevuse tulud on aga mullusega võrreldes 1,7% väiksemad.

„Tulude vähenemine on tingitud koroonaviirusega kaasnenud majanduslangusest, mis on osutunud siiski kardetust väiksemaks,” teatas Kalk vallalehes.

Eelarve kogumaht tõuseb investeeringute suurenemise varal. Laenuraha kasutatakse 5 739 000 eurot, mille järel jääb valla netovõlakoormuseks aasta lõpuks 59,2%.

Põlva valla põhitegevuse kulust võtab jätkuvalt lõviosa haridus: tänavu 53% ehk ca 10,5 miljonit eurot. Üks suuremaid kulusid on elanikkonna vananemisest tulenev sotsiaalkaitse: 14% ehk ca 2,8 miljonit.

Arendusjuht teatas, et Põlva valla eelarve investeeringute fookus 2021. aastal on parem elu- ja ettevõtluskeskkond. Investeeringute kogumaht on ca 14 740 000 eurot – 4,3 miljonit rohkem kui mullu.

Kalgi teatel jõuab lõpusirgele kaks pikaajalist suurt projekti: koostöös maanteeametiga valmib Rosma-Peri kergliiklustee (toetus 596 000 eurot) ja valla suuremad asumid saavad ca 890 000 euro suuruse toetuse abil renoveeritud tänavavalgustuse. Algab Lina tänavale eakate hooldekodude ehitamine (toetus 1,1 mln eurot) ja lasketiiru ümberehitus. Riik toetab Himmaste Tööstuse tee ja Põlva linna Energia tänava rekonstrueerimist, vald ise remondib 1,5 miljoni eest teid.

„Suuremad investeeringud ja toetusraha on kavandatud ka Põlva järve ja Orajõe äärse ala arendamiseks,” märkis arenduse peaspetsialist.

„Käesoleval aastal tuleb põlvalastel läbi ajada järveta, sest järv lastakse kevadel alla,” teatas selle kohta abivallavanem Martti Rõigas.

Rõigas selgitas, et maanteeamet (nüüd transpordiamet) on kavandanud järvesilla ja tammi ehituse. Vald panustab sellesse ca 72 000 eurot ja paraku suunatakse liiklus mitmeks kuuks ümber. Järve allalaskmist on vaja ka veelauaraja ehitamiseks.

„Põnev väljakutse on kindlasti ka Põlva laskespordikeskuse väljaarendamine ja Põlva turu täiesti uus kontseptsioon,” teatas abivallavanem. „Laskekeskuse väljaarendamiseks on eelarves plaanitud 1,74 miljonit eurot. Ehitusprojekt on valmis, käesoleval aastal saab reaalse ehitusega algust teha ning nukras olekus Baltikumi suurimale siselasketiirule uue elu sisse puhuda.”

Turu rekonstrueerimine tähendab Rõigase sõnul vana turu uuendamist ja kesväljaku jõepoolsesse otsa uue turuala ehitamist ning kahe ala sidumist. Uus osa kujutab endast mitmeotstarbelist ala, mis annab võimaluse tegutseda turul seitsmel päeval nädalas ning loob ka uue vaba aja veetmise ala. Samuti on plaanis käesoleval aastal rekonstrueerida surnuaia ja jõe vaheline parkla.

Teine abivallavanem Janika Usin teatas, et kokku ca 14,7 miljoni euro suurusest investeeringute mahust ligi kolmandik on toetusega saadud rahastus.

Hariduse ja kultuuri abivallavanem tõstis esile tänavusi haridusega seotud investeeringuid: Põlva kooli Lina 21 õppehoone saab ajakohased ruumid, Koolimaja tee koolimaja õuesõppeklassi, Kesk 25 söökla ehitatakse spordisaaliks, Ahja koolil soojustatakse fassaad, Tilsi koolis tehakse korda tööõpetusklass ning Mooste mõisakooli hoonel soojustatakse katus. Haridusega seotud investeeringuid tehakse ca 1,4 miljonit eurot.

„Erinevate projektidega on kavas saada lisarahastust ja selleks läheme uuesti CO₂ taotlusvooru, et ehitada Põlva lasteaed Lepatriinu energiatõhusamaks,” nimetas Usin ühe kitsaskoha.

Kultuuriobjektide kohta märkis abivallavanem muu hulgas, et remondiks läheb Mooste raamatukogus ja kultuurimajas, Himmaste ja Kauksi külakeskuses ning Põlva kultuuri- ja huvikeskuses.

Keegi kolmest Põlva valla esindajast pole investeeringute seast esile tõstnud palju paksu verd tekitanud vallamaja ehitust. Tänavu on kavas selle projekteerimine.

Otepää vald
Vallavalitsuse kommunikatsioonijuhi Monika Otrokova teatel on Otepää valla 2021. aasta eelarve kogumaht 16 miljonit eurot, sellest 8,3 miljonit on investeeringute kogumaht ja 9,4 miljonit on ettenähtud põhitegevuse kuludeks. Viimaseid on ca 59% eelarve kuludest, enim moodustavad neist tööjõukulud. Riigi koroonatoetuste toel vähenevad kulud 4%, valitsussektori tööjõukulud võrreldes mullusega 7%.

Eelarve tulude poolele on prognoositud 9 829 011 eurot. Valla tulubaasi moodustavad maksutulud, toetused, kaupade ja teenuste müügitulu ning muud tulud.

Kõige suurem osa eelarves on haridusel: hariduskulud moodustavad 59% valla eelarve põhitegevuse kuludest. Hariduskulud suurenevad 3%. Järgmine suurem kuluartikkel on sotsiaalne kaitse ehk toetused, mis moodustab eelarvest 11%.

„Investeeringute osas on plaanis remontida valla teid ja tänavaid (ca 442 000 eurot), rajada keskkonnaministeeriumi toel jäätmemajad, ehitada munitsipaal-üürimaja, arendada Pühajärve rannaparki ja ehitada Otepää turuhoone,” teatas vallavalitsus. „Plaanis on veel Nõuni kultuurimaja renoveerimine, Puka kultuurimaja küttesüsteemi remont ning lisaks Puka noortekeskuse ruumide renoveerimine ja välijõusaali rajamine. Jätkub Puka koolimaja ehitus ja teiste valla koolide renoveerimine. Plaanis on veel erihoolekande teenusmaja ja hooldekodu ehitus Otepää linna.”

Otepää valla laenukoormus on umbes 2,6 miljonit eurot ning tänavu on plaanis võtta investeerimiseks laenu 800 000 eurot.

Otepää vallavolikogu esimees Rein Pullerits, kes on ka volikogu eelarve- ja majanduskomisjoni eesotsas, ütles, et selle aasta eelarvet iseloomustab ääretu konservatiivsus. „Konservatiivsus on põhjustatud COVID-19 puhangust, kuna keegi ei julge ennustadagi, millal ja millega see kriis lõpeb,“ täpsustas ta.

Otepää vallavanem Jaanus Barkala sõnas, et käesoleval aastal sai Otepää valla eelarve igati asjakohane ja rõõmuks erinevatele huvirühmadele. „Selles on küll konservatiivsuse jooni, kuid ühtegi kampaaniakorras kärbet pole tehtud ning maksimaalselt on arvestatud erinevate valdkondade soovidega. Valdkondade soovid ja valla võimalused on olnud suuresti kattuvad,“ märkis Barkala.

Setomaa vald
Setomaa valla finantsosakonna juhataja Leie Hääl teatas, et valla tänavuse aastaeelarve kogumaht on ca 7,5 miljonit eurot. See on umbes 580 000 euro võrra väiksem kui eelmise aasta eelarve.

2021. aasta plaanitavate investeeringute summa 2,1 mln eurot on ca 400 000 euro võrra väiksem 2020. aasta investeeringute eelarvest (2,5 mln eurot).

Valla kommunikatsioonijuht Indrek Sarapuu täpsustas, et selle aasta suurimad väljakutsed on Setomaa hooldekodu juurde peremaja ehitus (ehituse prognoositav hind on kuni 900 000 eurot), Luhamaa külakeskuse ehitus (300 000) ja Värska laululava ehitus (kuni 120 000 eurot, loodetakse ehitada toetuse abil).

Setomaa valla esindaja tõstis esile ka selle, et tänavu jaanipäevaks läheb enim kasutatavates kohtades mustkatte alla umbes neli kilomeetrit vallateid. Ettevõtlust toetavate teede remonditoetuse abil saab mustkatte veel kaks teelõiku Värskas ja Mikitamäel.

Võru vald
Võru valla 2021. aasta eelarve ei olnud LõunaLehe trükkimineku hetkeks veel vastu võetud. Valla avalike suhete spetsialist Birgit Pettai edastas, et arutuse all oleva eelarveprojekti tulude maht on 16,4 miljonit eurot ja kulude maht 16,3 miljonit eurot.

Suuremad investeeringud on Vastseliina korterelamu ehitus (848 000 eurot) ja Parksepa noortekeskuse ehitus (342 000 eurot). Vastseliina üürielamut aitab rahastada Kredex. Toetuse abil on kavas rekonstrueerida Kääpa sotsiaalkeskuse maja energiasäästlikumaks, põhjalikult remontida Väimela tervisekeskust ning ehitada ühisveevärki ja kanalisatsiooni Võrumõisa külla ja Ehitajate aianditesse (projekti juhib AS Võru Vesi).

Võru vald toetab ise Võru linna esmatasandi tervisekeskuse ehitamist. Remonditööd on kavas näiteks Orava, Puiga, Osula, Kääpa ja Parksepa koolis, Sõmerpallu projekteeritakse uut lasteaiahoonet.

„Kõigele lisaks panustatakse edasi teede remonti ja hooldusesse,” teatas Võru valla esindaja.

Võru linn
„Võru linna 2021. aasta eelarve on erakordne suure investeeringute mahu poolest,” kinnitas linna avalike suhete spetsialist Marianne Mett.

Võru linna 2021. aasta eelarve maht on kokku 27,7 miljonit eurot. Eelarvesse pole veel arvestatud riigieelarve toetusfondi sotsiaalhoolekande eraldisi, mis on ca 0,7 miljonit eurot. Tulude eelarve on kokku 18,5 miljonit eurot, kulude eelarve 16,7 miljonit eurot ning põhivarade soetuse (sh osaluste soetus) eelarve 9,2 miljonit.

„Suuremad investeeringud on tervisekeskuse ehitus, Võru Järve kooli juurdeehitise ehitus ja loomemaja hoone rekonstrueerimine,” loetles Võru linna esindaja. „Tänavate rekonstrueerimiseks on eelarves 3,1 miljonit eurot, sealhulgas on Tallinna maantee, Jaama ja Roopa tänav ning Vabaduse tänava sild. Lisaks saab hulk väiksemaid tänavaid, kus aktsiaselts Võru Vesi rekonstrueerib vee- ja kanalisatsioonitrasse, uue sõiduteekatte ja kõnniteed.

Võru linn investeerib ca 400 000 eurot ASi Võru Vesi aktsiakapitali, et toetada linna sajuveesüsteemide väljaehitamist.

Sotsiaalvaldkonna investeeringud on suunatud Pargikodu teise korruse väljaehitamiseks. Kultuurivaldkonnas on planeeritud Kubija rekreatsioonikeskuse treenerite maja projekteerimine ja Võru Kesklinna kooli spordihalli projekteerimine.

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 11/02/2021 11:18:40