Prügilõke. Foto: Lõuna päästekeskus

Setomaal Luhamaa kandis elav maamees Rein nendib, et esivanemate aastatega kogutud prügist – rääkimata vana maja taastamisel tekkivast ehitusprahist – vabanemine on jäätmevallas toimunud arengute kiuste väga vaevaline ja parimalgi juhul ülikallis. Rein oma värske kogemuse varal eriti enam ei imesta, et palju kostab kirumist metsa alla viidud prügi teemal.

Määsi küla mees Rein on mitmeid aastaid hooldanud üht ammu tühjana seisnud kinnistut ja saanud selle peremeheks, otsustas ta peremehena käituda ka sinna kogunenud prügi suhtes. Mäletatavasti pole korraldatud jäätmevedu Eestimaal väga vana nähtus ja nõukogude ajal kiputi tekkinud praht taluhoonetesse ja nende ümbrusse ladustama.

„Aastakümnetega on prügi ikka üksjagu kogunenud,” nentis Rein. „Klaastaara ja sellised asjad, mida sai ära anda, andsin ära. Suurema prügi jaoks tahtsin konteinerit tellida, aga kust sa tellid ...”

Lähimaks suureks jäätmejaamaks osutus Luhamaalt 35 kilomeetri kaugusel asuv Umbsaare oma. Sealt aga öeldud mehele, et nad ei saa isegi oma prügiga hakkama, konteinerit tellida ei saa ja viigu mees prügi sinna ise kohale. Rein sai aga aru, et see tähendaks talle vajadust mitu tonni prügi kottidesse toppida ning siis kotid Umbsaares ükshaaval auto pealt maha tõsta.

Mees üritas saada head nõu keskkonnaametist, kuid põrkas ootamatu takistuse vastu: internetist leitud keskkonnaameti number ei töötanud ja telefonitsi Rein asutusega ühendust ei saanudki.

Setomaa mees sai lõpuks toru otsa naabervalla keskkonnavaldkonna ametniku. Too ei osanud soovitada muud, kui võtta ühendust Tartus tegutseva prügiveofirmaga Keskkonnateenused ning rentida sealt konteiner.

„Helistasin sinna reedel, pidid pakkumise tegema. Vaatame, kui kalliks läheb maksma, kui 110 kilomeetri kauguselt Tartust konteineri toovad ja ära veavad,” oli Rein veidi skeptiline.

LõunaLeht tegi prügifirma kodulehel sisalduvate andmete põhjal umbkaudse arvestuse ning hindas, et konteineri rent ja jäätmete vedu võib Reinul maksma minna 500‒600 euro ringis.

„Vallas on prügivedu nii, et väiksed konteinerid on igas majapidamises, aga kui tekib selline moment, et prügi on suurem kogus ...” nentis ääremaalane. „Mul on siin vanu riideid, penoplasti tükke, kilet ja kõike. Kindlasti ehitusprahiga on veel keerulisem: kui peaks näiteks telliseid ja betooni kartulikotiga Umbsaarde viima.”

„Inimene läheb nii illegaalsele teele,” ütles Rein murekoha kokkuvõtteks. „Puistab prügi kuskil maal metsa alla.”

Milline võiks sellise olukorra puhul olla Setomaa valla kodanikule parim lahendus?

„Setomaa vallas on kodanikel võimalik ehitus- ja lammutusjäätmeid üle anda Värska jäätmejaamas,” ütles valla majandusspetsialist Lauri Saar LõunaLehele. „Jäätmeid saab jäätmejaama nii palju üle anda, kui sealne konteiner mahutab. Kui kellelgi on soov korraga üle anda suur kogus jäätmeid, siis ongi lahenduseks tellida jäätmekäitlusettevõttelt konteiner.”

Saar kinnitas, et ka näiteks eterniidist saab kodanik lahti Värska jäätmejaamas.

Mis aga puudutab prügi metsa vedamist, siis saab Saare sõnul loodust risustanud eraisikut trahvida kuni 800 ja juriidilist isikut kuni 20 000 euroga. Nagu siit aru võib saada, on konteineri tellimine odavam.

 

 

Autor: JANAR KOTKAS
Viimati muudetud: 22/07/2021 10:40:22