Ääremaad jooksevad rahvast tühjaks. Pildil elaniketa jäänud maja Setomaa vallas Lüübnitsas. Foto: Mari-Anne Leht / LLi arhiiv

Kui vaadata rahvastikuarve, siis on selgelt näha, et sajandivahetusel elas näiteks Setomaal kolmandiku võrra rohkem inimesi ja mitmel pool mujal siinkandis oli naabreid neljandiku võrra rohkem. Just ääremaal või servamaal on elanike arvu kahanemine kõige järsemalt tunda.

Juba 2007. aastal kirjutas LõunaLeht, et Kagu-Eesti rahvastiku olukord on muret tekitav – meie kant kipub rahvast tühjaks jooksma. Toona näitas võrdlus, et sajandi algul ehk kuus aastat varem oli Mikitamäe vallas olnud 13% ja Misso vallas 10% rohkem rahvast.

Mõlemad omavalitsused kuuluvad nüüd Setomaa valla koosseisu ja toonasega võrreldes on praegu olukord palju nukram. Setomaa vald (varem Mikitamäe, Misso ja Värska vald) on statistika andmetel viimase 21 aastaga Eestis kõige rohkem rahvast kaotanud: elanike arv on vähenenud 36,06%. Ligi 4900 millenniumi algul Setomaal elanud inimesest on alles 3100 ehk parematele jahimaadele või viimsele teele on vahepeal lahkunud 1800 inimest.

Antsla vald kuulub samuti omavalitsuste hulka, mis on statistika andmetel viimase 21 aastaga Eestis kõige rohkem rahvast kaotanud − 27,25%. Räpina ja Rõuge vald on sel sajandil kaotanud ligikaudu neljandiku elanikkkonnast.

„Eks see ole keeruline teema. Kõik omavalitsused on selles osas omavahel konkurendid,” tõdes Antsla vallavanem Avo Kirsbaum. „Siin süüdlasi välja tuua on keeruline. Eks mõjutab tasuvate töökohtade puudujääk ja üleüldine automatiseerimine, linnastumine ja globaliseerumine. Suurlinna tuled kutsuvad. Kui vaadata valda, siis suurim kukkumine on toimunud ka pigem valla äärealadel. Loomulikult pole ka sündimus selline nagu 30 ja rohkem aastat tagasi.”

Kirsbaum märkis, et samas ei saa ka öelda, et majad oleks maha jäetud. Näiteks on majapidamisi, mida kasutatakse hooajaliselt nädalavahetustel, neisse pole inimesed ennast sisse kirjutanud. Lisaks on tema sõnul hoonete taastamisele hea tõuke andnud nii pandeemia kui ka toetusvõimaluste olemasolu, näiteks hajaasustuse programm, spetsialistimeede ja Antsla linna puhul ka KIKi meede vee- ja kanalisatsioonisüsteemiga liitumiseks.

„Kindlasti pean oluliseks hea taristu arendamist − teed, tänavad, sealhulgas kõnniteed − ning kiire internet peab saama inimõiguseks, kui me soovime, et neid suitse siin Kagu-Eestis oleks ja juurde tekiks,” hindas vallavanem meetmeid, kuidas rahvast rohkem maale tuua. „Lisaks peavad inimesel olema käe-jala juures vajalikud teenused: perearst, töötukassa, postkontor. Lapsed peavad saama head haridust võimalikult kodu lähedal. Võimalus erinevate huvidega tegeleda, näiteks muusikakooli olemasolu.”

Kirsbaumi sõnul püüti nelja aasta taguse kampaania abil saada kokku 5000 Antsla valla kodanikku, kuid paraku see eesmärk ei täitunud. Vald on aga püüdnud ikka arendada nii elu- kui ettevõtluskeskkonda.

„Edaspidi peab kindlasti tegema suuremat turundust kui heast, ilusast ja puhtast elukeskonnast, kus kõik teenused on parasjagu lähedal, ning inimesel peab olema piisavalt võimalusi ennast teostada. Maal peab olema mõnus liikuda ja elada,” vaatas ta tulevikku. „Mitte survestama omavalitsusi koolireformiga. Riiklikud meetmed peavad jääma, võimalusel kaaluma omaosaluse protsendi vähendamist. Pöörama suuremat tähelepanu kortermajade renoveerimisele. Internet igasse tallu.”

Olgu siinkohal märgitud, et rahvaarv pole 21 aastaga kasvanud üheski Kagu-Eesti omavalitsuses.

Ei ole küll kiita ka näiteks Võru valla olukord, aga ca 11% on meie kandi puhul teistega võrreldes ikkagi suhteliselt tagasihoidlik.

„Täpset statistikat rahvastiku liikumise kohta pole tehtud, kuid oleme arvamusel, et teatud grupp inimesi on liikunud maakonna äärealadelt linna lähedale elama ja teine grupp inimesi, kes varem on elanud linnas, on asunud elama kas suvilate piirkondadesse või ehitanud linna äärde eramu,” selgitas LõunaLehele Võru vallavanem Kalmer Puusepp. „Oluliseks peame just rõngasvalla eripära.”

Mingit võluvitsa rahva hoidmiseks kodukandis või sinna toomiseks kindlasti pole, aga kas vallavalitsus on püüdnud eeskätt viimasel neljal aastal mingite spetsiaalsete meetmete või kampaaniatega olukorda leevendada?

„Võluvitsaks on meie valla elukeskkonna parendamine. Teeme kõik selleks, et Võru vallas oleks hea elada,” teatas Puusepp. „Toetame haridust, huviharidust, kultuuri, meil on hajaasustus-, kortermajade ja spetsialistiprogramm.”

Selle eelduseks, et ääremaadele rohkem inimesi elama tuleks, on vallavanema sõnul hästitasustatud töökohad. Peale riiklike töökohtade toomise maakonnakeskustesse on ka riigil tema sõnul keerukas kuidagi ääremaa elule kaasa aidata.

 

Rahvaarvu kahanemine Kagu-Eesti omavalitsustes
Omavalitsus
Maakond
Elanike arv 2000
Elanike arv 2021
Muutus (%)
Setomaa vald
Võru
4870
3114
-36,06
Antsla vald
Võru
6010
4372
-27,25
Räpina vald
Põlva
8300
6179
-25,55
Rõuge vald
Võru
6860
5180
-24,49
Võru linn
Võru
14 960
11 533
-22,91
Tõrva vald
Valga
7750
6064
-21,75
Valga vald
Valga
19 330
15 486
-19,89
Otepää vald
Valga
7740
6412
-17,16
Põlva vald
Põlva
15 900
13 609
-14,41
Kanepi vald
Põlva
5360
4685
-12,59
Võru vald
Võru
12 010
10 699
-10,92

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 01/11/2021 08:27:28