Läinud nädalal kirjutas LõunaLeht, et statistika andmetel on Setomaal viimase paarikümne aasta jooksul rahvaarv vähenenud rohkem kui üheski teises Eestimaa kandis – üle 36 protsendi ehk 1800 inimese võrra. Avaldame siinkohal ka Setomaa vallavalitsuse kommentaari.

„Setomaa vald pole mingiski mõttes ei halvemas ega ka paremas seisus kui teised lähiümbruse vallad,” teatas valla kommunikatsioonispetsialist Indrek Sarapuu. „Võib-olla isegi paremas – Setomaad teatakse, siin on oma eripärane kultuur, siin on palju südamega inimesi, kes piirkonnaga tegelevad ja elukvaliteeti püüavad tõsta ja parandada.”

Statistika küll näitab, et arvud on kahanenud. Setomaa vallavanem Raul Kudre leiab, et üks põhjustest võib olla ka see, et Setomaa vallas ja ühinemisele eelnevates valdades (Mikitamäel, Meremäel ja Värskas) on suur osakaal olnud inimestel, kes olid sisse kirjutatud Venemaalt. „See puudutas korteriomandeid, mis tähendab, et reaalselt on elanike arv väiksem olnudki,“ selgitas vallavanem. „Viimastel aastatel oleme koos siseministeeriumiga korrastanud elanike registrit päris hoolsalt.“

Statistikast lähtub, et Setomaa elanikkond on olnud suures osas vanemaealine. Aastas on keskeltläbi 60-70 surma ja vastukaaluks 30 sündi, mis teeb iibe selgelt negatiivseks. Samuti kõigub pendelränne +10 ning -10 vahel ja on olnud viimastel aastatel stabiilne.

Vallavanem leiab, et oma mõju on avaldanud ka 10-20 aastat tagasi toimunud suur väljaränne linnadesse ja ka põhjanaabrite juurde Soome.

„Riik viib jätkuvalt välja riigitöökohti piirkonnast,“ osundas Kudre. „Võru, Põlva politseinike koondamised on üks näide. Riik peaks kaaluma tõsiselt riiklike maksude, käibe- ja tulumaksu diferentseerimist liinil Tallinn-maapiirkonnad.”

Setomaa juhid on mõistagi erinevate meetmetega püüdnud endale uusi elanikke juurde meelitada. Kasutusele võetud meetmetest on vallavalitsuse teatel parimateks näideteks Noored Setomaale programm ning Kagu Eesti spetsialistide programm.

„Osaletakse võimalusel üleriiklikel kampaaniatel, kus vähegi maale asumist fookuses hoitakse,” sõnas Sarapuu. „Osa on võetud Maale Elama päevadest. Ka valla korraldamisel toimuvad suuremad kultuurisündmused, kuningriigipäev ja suuremad pühad ning festivalid on kantud peamiselt piirkonna populariseerimisest.”

Vald ise korraldab igal aastal rahuloluküsitlust, mis on saanud heaks sisendiks ja tagasisideks, kust noppida ideid valla arendamisel ja veelgi paremaks elanike teenindamiseks. Näitaja on vallavalitsuse teatel seegi, et kinnisvarapakkumisi on jäänud üha vähemaks: kõik, mis müüki tuleb, leiab kohe ostja.

Loe ka „Nukker olukord rahvastikurindel: Kagu-Eesti jookseb tasapisi inimestest tühjaks” 28. oktoobri LõunaLehest.

 

Autor: LL
Viimati muudetud: 08/11/2021 11:39:19