Küsitlus

Kas sinu peres on tänavu kooliminejaid?

Kas kino rajajad astuvad viljatule pinnasele?

Ajal, mil kinosaalid on pooltühjad või suletud ning arvestades ka võimalikku topeldamist, tekitab küsimusi linna ja sihtasutuse plaan ehitada Võrru uhiuus kinomaja. Linna kinnitusel aga kavatsetakse duubeldamist vältida ja kultuurijuhi sõnul saab ka kinosid materdav koroonaaeg ükskord läbi.

Kui vennad Lumière'id 1895. aastal esimest korda kinoseansi korraldasid, ei osanud keegi arvata, kui populaarseks nende leiutis järgmise sajandi jooksul ja hiljemgi saab. Näiteks Eestis sündis 2017. aastal kinokülastuste rekord: kokku käidi saalis filmi vaatamas üle 3,5 miljoni korra. 2019. aastal rekord purunes: kinokülastusi kogunes 3,7 miljonit.

Aga koroonaviirus andis kinodele ränga hoobi ja 2020. aastal käidi kinos juba kaks korda vähem: 1,8 miljonit korda.

Septembris 2020 pandi Tartus Tasku keskuses kinni viie saaliga Cinamoni kino. Eelmisel aastal suleti Tartus Riia tänaval asunud Ekraan, kus oli filme näidatud 60 aastat.

Põlva toonane vallavanem Georg Pelisaar ütles mullu novembris koroona pärast kultuuri piiramise mõistlikkust kommenteerides, et see pole otstarbekas: kultuurikeskuses korraldatavatel kinoseanssidel käib keskmiselt 8‒12 inimest.

Võru kultuurimaja Kannel kinosaalis on 270 kohta, kuid needki pole seansside ajal kaugeltki täidetud.

Mullu kevadel kirjutas LõunaLeht, et ASi Johnny ja Urmas Johansoni plaanid hakkavad vilja kandma: parimal juhul 2023. aasta sügisel valmib Võrus hotelli, spaad, kino ja spordikeskust hõlmav kompleks. „On küll väga hea Kandle kino, aga arvan, et see on ajale jalgu jäänud,” sõnas Johanson toona oma kino ehitamist põhjendades. „Inimesed tahavad ju ikkagi, et oleks kaks-kolm eraldi saali, et oleks võimalik filme valida.”

Kõiki neid asjaolusid arvestades tuli paljudele üllatusena äsjane teade, et Võru kultuurikeskuse Kannel kõrvale kavandatakse kinohoonet.

Kuni kahekorruseline kinomaja
Võru linnavalitsus saadab avalikule arutelule detailplaneeringu, mille põhieesmärk on kaaluda ehitusõiguse määramist Võru kultuurikeskuse Kannel kõrvale kinohoone rajamiseks.

Linnavalitsuse 2020. aasta 7. oktoobri korraldusega algatati kinnistute ja lähiala detailplaneering ning jäeti algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Planeeringuala suurusega ligikaudu 1,3 hektarit asub Võru kesklinnas Liiva ja Fr. R. Kreutzwaldi tänava vahelisel alal.

Liiva 13 ja 13a krundid liidetakse ühtseks kinnistuks, mille sihtotstarve on 100% ühiskondlike ehitiste maa. Sellele planeeritakse moodsas võtmes uusehitis, mis sobituks kultuurimaja arhitektuuriga. Võimalus on hooned ühendada. Maapealseid korruseid on kuni kaks, lisaks üks maa-alune korrus. Abihooneid on lubatud ehitada kuni kaks.

Detailplaneeringu eskiislahenduse avalik väljapanek toimub 13.−26. jaanuarini Võru linnavalitsuse infosaalis ja Võru linna veebilehel. Avaliku väljapaneku ajal on igal isikul õigus esitada kirjalikult või e-posti teel ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kohta.

Ajale jalgu jäänud plaan?
Võimalike vastuväidetena võiks välja tuua järgnevad küsimused: ega see kinomajaplaan ole asjaolusid arvestades veidi ajale jalgu jäänud ja kas sellist maksumaksjale kindlasti kallist lõbu on ikka vaja? Küsimusi on veel: kas kino on Kandle või linnavalitsuse mõte, milliseid võimalusi see linnarahvale annaks, kas kinosaali saaks vajadusel (kui kino ei toimu) ka muuks kasutada ja kas ehk on juba teada mingisugust maksumustki?

„Võru linn ja Kannel on kino arendamise küsimuses ühel seisukohal,” vastas Võru linnapea Anti Allas. „Hetkel teeme planeeringut, mis loob eeltingimused kinohoone ehitamiseks. Oleme Kandlega arutanud ja siiani olnud seisukohal, et kui ettevõtlus tänapäevase kino Võrru rajab, siis omavalitsus ja Kannel sellesse investeerima ei hakka. Ootame veel maksimaalselt paar aastat ning kui ettevõtluse poolt kino ei rajata, siis vaieldamatult vajab Võru, Võrumaa ja kogu piirkond nüüdisaegset kino. Kui aga tekib soodne võimalus taotleda riigilt toetusvahendeid kino rajamiseks, siis kindlasti me käivitame selle plaani esimesel võimalusel.”

Kandle staažika juhataja Heiki Kelbi põhjalikku selgitust kinoteemal loe kõrvalolevast loost.


Kommenteerib kultuurimaja Kannel juhataja (aastast 1994) Heiki Kelp:
Kinohoone rajamine pole tõesti uus teema. Kontseptsioon on orgaanilises seoses ka teiste kultuurielu arengusuundadega lähitulevikus. Kino on Võru linna ja Võru maakonna arengukavades ja seega pole tegu pelgalt Kandle kontseptsiooniga, vaid nii linna kui ka maakonna arengustrateegiaga kujundada Võru Kandlest maakondlik kultuurikeskus. Kontseptsiooni on heaks kiitnud kõik Võrumaa omavalitsused. Samuti on sellega tutvunud kultuuriministeerium ning arvestatud on ka vabariigi arengustrateegia toetusega.

Võru Kandles tegutseb vabariigi ainsa maakonnakeskuse kinona Europa Cinemase liikmestaatust omav kino Kannel. Euroopa filmi linastuste maht ületab 25% ja koos Eesti filmitoodanguga on see 40% lähedal. Kino külastatavus oli 2015.‒2019. aastal 37 000 ‒ 39 000 külastust aastas. Toimus üle 1100 kinoseansi. Tegemist on Tallinna (Sõprus ja Artis) ja Tartu (Elektriteater) kõrval ainsa väärtfilmikino staatust omava maakonnakinoga.

Ka kino on tänapäeval läbi teinud suure tehnilise arengu ning on üsna loomulik, et Võru ja kogu regioon vajab nüüdisaegset lahendust. Praegu kasutatav teatrisaal pole kino jaoks parim lahendus, kuna puudub kaldpind, kinoistmed, vajalik akustika ja muudki parameetrid. Samuti on saal liiga suur ning maja hõivatust arvestades jäävad tegevused, kino-kontsert-teater, üksteist üsna tihti segama. Kinosaali tekkimisega vabaneb teatrisaal, mis on Võru oma teatri taastekkimise üks eeldus.

On üsna loomulik, et kriis on viimased poolteist aastat mõjutanud oluliselt kogu maailmas kultuuriasutuste külastatavust ning Võru Kannel pole siin erand. Ometi on just kino olnud valdkond, kes on oma tegevust kui vähegi võimalik regulaarselt igapäevaselt jätkanud. 2021. aasta üheksa lahtioldud kuu jooksul toimus 766 kinoseanssi. Ka külastatavuse poolest on kino asjaolusid arvestades endiselt üsna populaarne ja näiteks lastefestivali kinopäevade välikino külastas sellel aastal kahel päeval 733 last. Septembris käis ainuüksi filmi „Vee peal” vaatamas 1600 kinolist ning kuu keskmised külastatavused on jäänud 1000 ja 2500 vahemikku. Kinotegevust toetavad kultuuriministeerium ning Europa Cinemas, tänu sellele on kino seis üsna jätkusuutlik.

Uude hoonesse on planeeritud kaks nüüdisaegse sisustusega kinosaali: 150 ja 70 istekohta. Maksumuseks võib eeldada 1,5 miljonit. Hoone lahendaks ühtlasi ka osa Kandle aia planeeringust, kuna selle asukoht oleks praeguste garaažide asemel. Saalid oleks kasutatavad ka auditooriumidena konverentside puhul ja black-box-etendussaalidena.

Kui kinomaja aga ehitatakse, siis ei saagi olla olukorda, kus filmide näitamist ei toimu. Isegi praegu pole sellist olukorda, kui kino ei tööta, viimasel kuuel aastal ette tulnud. Kino on pidanud pausi pidama vaid kontsertide ja teatrietenduste toimumise ajal ning koroonapiirangute tõttu. Isegi jõulude ajal oli kino suletud vaid 24. detsembril.

On üsna selge, et koroonaaeg saab läbi ja kõnealust kontseptsiooni tuleb näha märksa pikemas perspektiivis. Isegi lühiajaline nakkuse taandumine ja piirangute leevendamine näitas publikuarvu taastumist. Praegu aga lööb „Ämblikmehe” uus film üleilmselt rekordeid ning on tõusnud USAs läbi aegade üheks vaadatuimaks.

Võru kinokontseptsioon on paljuski ajast ees, sest on suunatud tulevikku ja lahendaks korraga mitu kitsaskohta ning looks juurde nüüdisaegse taristu. Läbirääkimisi on peetud ka vabaajakeskuse arendajatega ja pole välistatud kontseptsiooni muudatused, aga see eeldab, et vabaajakeskuse projekt ka reaalselt käivituks.

 

 

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 06/01/2022 12:27:08

Lisa kommentaar