Punamonumendid Kagu-Eestis – kellele ja milleks?

Mälestusmärk Põlva keskpargis. Foto: Vidrik Võsoberg

Kagu-Eesti omavalitsusjuhid pole ühel meelel küsimuses, kas ja kuidas tänini meie kandis Nõukogude armee võitu ning selle kangelasi ülistavad teise maailmasõja mälestusmärgid avalikust ruumist silma alt kõrvaldada tuleks. Üldjoontes aga on kõik nõus, et vähemasti langenute säilmete õige koht oleks kalmistul.

Tallinnas vallandusid kevadel 15 aastat tagasi rahutused. Valitsus oli otsustanud teisaldada aastaid eestlaste ja venelaste vahel pingeid tekitanud pronkssõduri ehk Aljoša monumendi ning Nõukogude sõdurite säilmed ümber matta. Otsus sündis, sest Andrus Ansipi juhitud valitsusel oli infot, et 9. mail on kuju juures kavas järjekordne meeleavaldus. Tõnismäele püstitati suur telk ning seal alustati säilmete väljakaevamist. Pronkssõdur pidi uude asukohta, kaitseväe kalmistule, kolima alles juunis, aga vallandunud mäsu tõttu tehti see ära juba aprilli lõpus.

24. veebruaril alanud sõda Ukrainas tõi taas päevakorrale küsimuse: kas me peaksime enda avalikus ruumis taluma mälestusmärke ja ülistust nõukogude võimule ning sõjas langenud punaarmeelastele? Kuid näiteks Otepääl tekkis diskussioon juba mitu nädalat varem.

Otepää vallavolikogu Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon esitas veebruari algul talvepealinna abivallavanemale Raivo Kaldale sealse punamonumendi kohta arupärimise. „Palun esitada järgmisel volikogu istungil ülevaade vallavalitsuse juba ette võetud tegevustest seoses ülalmainitud objektiga ning kavandatud lahendusest seoses linnaruumi sobimatu monumendiga,“ teatas fraktsiooni esindaja. EKRE juhtis tähelepanu, et monument asub Otepää linna elavaima liiklusega ristmikul ning on pärast selle ümbruse võsast puhastamist sissesõidul igast suunast kõikidele nähtav.

Esialgu jäi punamonumendi tulevik lahtiseks. Kalda selgitas arupärimisele vastates, et see on linnaruumi strateegilise planeerimise küsimus, mis kuulub volikogu pädevusse. Aga sündmused läksid edasi.

Vallavanem Jaanus Barkala viitas LõunaLehele vastates volikogu märtsikuu istungile, kus arutati ASi Aqua Marina taotlust kooskõlastada säilmete sõjahauast kalmistule ümbermatmine. Tegu on Otepää kesklinnas Olerexi tanklat pidava ettevõttega, kelle majandatavale krundile mälestusmärk jääb. Volikogus toimus eeskätt arutelu taotlusele vastamise formaalsuste üle. Lõpuks võeti vastu protokolliline otsus: kui sõjamuuseum, sõjahaudade komisjon ja muinsuskaitseamet annavad oma kooskõlastuse, siis on Otepää vald nõus säilmete sõjahauast kalmistule ümbermatmisega.

Kokkuvõtlikult: Otepää vallavolikogu on andnud ASile Aqua Marina loa välja selgitada võimalused samba ja võimalike langenute väärikaks toimetamiseks sobivamasse kohta. Vallavanem on avaldanud lootust, et lähitulevikus leiab see lahenduse.

Tartu alustas ministeeriumite tasandilt
Konkreetseid samme hakkas punamonumentide teemal Lõuna-Eestis ühe esimesena astuma Tartu. Tartu linnapea Urmas Klaas ja linnavolikogu esimees Tõnis Lukas saatsid 9. mail kaitseminister Kalle Laanetile, kultuuriminister Tiit Terikule ja kaitseministeeriumi juures tegutsevale sõjahaudade komisjonile kirja ettepanekuga matta ümber Raadi pargis asuvasse teises maailmasõjas hukkunute ja terroriohvrite ühishauda maetute säilmed ning teisaldada samas asuv hauamonument.

Linnapea Klaasi sõnul astub linn vajalikud sammud, et Raadi pargi punamonumendi juurde maetud hukkunud saaksid maetud kalmistutele. „Meie kultuuriruumis väärivad surnud viimset puhkepaika kalmistul, mitte linna avalikus ruumis,” lisas linnapea.

Linn teatas, et sõjahaudade kaitse seadus näeb ette säilmete ümbermatmise, kui sõjahaud asub ebasobivas kohas, nagu pargid, haljasalad, massiürituste kohad jmt paigad. Sõjahaua asukoha ebasobivuse määrab sõjahaudade komisjon ja kaitseminister otsustab komisjoni ettepanekul, millised säilmed millisele kalmistule ümber maetakse.

Tartu linnajuhtide hinnangul on säilmete ümbermatmine kalmistule õigustatud, kuna teises maailmasõjas hukkunute ühishaud asub ebasobivas kohas. Koos säilmete ümbermatmisega on põhjendatud ka hauamonumendi teisaldamine. Ministritele saadetud kirjas tehti ettepanek võtta hauamonumendilt ära riiklik ajaloomälestise staatus. „Sellised okupatsioonivõimude poolt paigaldatud monumendid ei vääri Eesti riiklikku kaitset, sest need vastustavad oma võõraste ja valelike sõnumitega meie mälu- ja kultuuriruumi,” seisis kirjas.

Eesrindlik Värska
Nagu selgub, siis on Tartust sel teemal tegelikult ette jõutud, ilma suurema kära ja mürata.

„Setomaa vald ehk varasemalt Värska vald ei ole jäänud ootama Ukraina sõda, vaid me oleme juba varem tegutsenud,” teatas mõlemat haldusüksust juhtinud Raul Kudre vastuseks LõunaLehe päringule, kas Setomaa vald on sõja valguses mõelnud oma punamonumendid kõrvaldada ja sõjas langenute säilmed ümber matta.

Setomaa kõige suurem nn punane mälestuskivi asus Kudre sõnul Värskas vallamaja kõrval, kuhu oli 1968. aastal maetud kolm kirstu. Väljakaevamise analüüsist tuli välja, et seal olid 14 inimese luud.

„Alustasin monumendi eemaldamisega 2016. aastal ja 2018 tegime väljakaevamised, matsime säilmed Värska surnuaeda ja säilitasime kiviplaadid kivil,” kirjeldas vallavanem. „Värska ühishaud Setomaal avati 26. juulil 2018. Nii et kõik, mis te küsisite, on Setomaa vald teinud ära neli aastat tagasi. Meil on veel paar väikest kivi metsade varjus, mis on hakanud unustustehõlma vajuma. Hetkel need kedagi ei sega. Aga punased mälestuskivid tuleb igal juhul inimlikult kõrvaldada.”

Võrumaa teises otsas Antsla vallas on vallavanem Avo Kirsbaumi andmetel kolm teises maailmasõjas hukkunute ühishauda ja mälestussammast: Litsmetsa külas, Antsla metsakalmistul ja Urvaste kalmistul. Antsla vallavalitsus ega volikogu pole tema sõnul seda teemat puudutanud.

„Leian, et kui kivi on juba kalmistul ja kui sinna on langenud maetud, siis oleks seda narr kuskile mujale viia. Arvan, et säilmetele parim koht on kalmistu, seega kivid võiksid jääda kalmistule,” sõnas vallavanem.

„Venemaa praegust tegevust ei saa kuidagi heaks kiita,” lisas ta. „Loomulikult jättis Nõukogude Liidu tegevus sügava haava ka eestlaste südamesse. Teisalt on need hauatähised ju üks osa ajaloost. Kui tekib küsimus, et mida nende kividega teha ... kokku koguda ja muuseumisse?”

Räpina näeks Läti eeskuju järgimist
LõunaLeht tõi omavalitsusjuhte küsitledes neile Räpina punamonumentide näite. Räpina vallas on kesklinnas kohe Vabadussõja mälestusmärgi kõrval 1952. aastal rajatud mälestusmärk 75 punaarmee võitleja ja nõukogude aktivisti vennashaual. Mehikoormas on kohe piirivalvekordoni juures kivil mälestustahvel Peipsi forsseerimisele punaarmeelaste poolt. Iseenesest justkui süütu tahvel, aga siiski sisuliselt punane mälestusmärk. Kas emb-kumb neist või mõlemad tuleks kõrvaldada?

Kirsbaum ei tahtnud sel teemal seisukohta võtta, öeldes, et Räpina vallas asuvate mälestusmärkide üle võiks ikka otsustada kohalikud inimesed ise.

„Ma arvan, et praegu pole õige hetk selle küsimusega tegelemiseks,” ütles Räpina vallavanem Enel Liin. „Meil on riigis ja vallas palju enam pakilisi probleeme. Ootaksin, et selles küsimuses kujundab oma seisukoha keskvalitsus ja annab ühtsed korraldused omavalitsustele. Erinevalt tegutsedes võib tulemus olla ettearvamatu.”

Just nii ehk keskvõimust lähtuvalt on käitunud meie lõunanaabrid ehk Läti riik. Seal otsustas parlament ehk seim läinud nädalal parandada seadust, mille kohaselt Läti peab tagama Nõukogude sõjamemoriaalide säilimise riigis. Seaduseparandus kõrvaldab õiguslikud takistused Riia Uzvarase pargi monumendi kõrvaldamiselt. Konservatiivide teatel ei käi jutt ainult Uzvarase monumendist, vaid sadadest monumentidest üle Läti.

Riia linnavolikogu kiitis selle seadusemuudatuse järel läinud reedel erakorralisel istungil Võidu pargis asuva Nõukogude sõdurite mälestussamba lammutamise heaks. Volikogu liikmed otsustasid teha Riia munitsipaalmonumentide ametile ülesandeks astuda kõik vajalikud sammud selle monumendi lammutamiseks.

Põlvagi ootab otsuseid ülaltpoolt
Põlva vallavanema Martti Rõigase sõnul asuvad Põlva vallas Nõukogude armee võitlejate ühishauad koos mälestusmärkidega Ahja mõisapargis, Vastse-Kuuste alevikus, Tilsi mõisa pargis ja Põlva linna keskpargis.

„Tartu soov punamonument kõrvaldada on tekitanud elava arutelu ilmselt igas omavalitsuses ja arutatud on teemat ka Põlvas, aga konkreetseid samme astutud ei ole,” sõnas vallavanem.

„Monumendid, mis ülistavad okupatsiooni, nõukogude võimu ja on eestlasi solvavad, tuleks kindlasti kõrvaldada,” leidis Rõigas. „Kui rääkida ühishaudadest koos monumentidega, siis kindlasti on hukkunute säilmete jaoks õige koht surnuaed, mitte avalikud pargid. See teema vajab kindlasti riiklikul tasemel laiemat arutelu ja otsust, sest ka eespool mainitud Põlva vallas asuvad mälestusmärkidega ühishauad on praegu mälestisteks tunnistatud muinsuskaitse objektid.”

Võru vallavanem Kalmer Puusepp ütles lühidalt, et Võru vallas punamonumentide teema tõusetunud ei ole ning ka pole sel teemal arutelusid peetud.

Rõuge vallavanem Britt Vahter teatas, et Rõuge vallas asuvad Nõukogude Liiduga seotud mälestusmärgid peamiselt kalmistutel kas siis ühishaudade või mälestuskividena. „On ka eraldi mälestusmärke lahingutes langenutele,” lisas ta.

„Seni pole see teema meie vallas aktuaalseks tõusnud, aga tegeleme olukorra kaardistamisega,” kinnitas vallavanem. „Kui ülevaade on olemas, siis kujundame oma seisukohad erinevat liiki mälestusmärkide, hauakivide ja muude mälestuspaikade kohta ning tegutseme vastavalt kujundatud seisukohtadele.”

Punamonumendirohke Võru kalmistu
Võru kalmistul ja selle lähistel võib küllalt lühikese jalutuskäigu jooksul kohata lausa kolme mälestusmärki II MS ajal hukkunud nõukogulastele. Kahtlemata on mõttetu inimsäilmeid surnuialt kuhugi mujale ümber matta, aga siiski on küsimus, kas kalmistu külastajad peaksid seal tänini nägema monumente kirjadega „Inimesed, olge valvsad! Siia on maetud saksa fašismi ohvriks langenud patrioodid” (lisatahvel ütleb, et monument on püstitatud „Võru saksa fašistlikust okupatsioonist vabastamise 20. aastapäevaks” – VV), „Suures Isamaasõjas langenud Nõukogude armee võitlejaile” ja „Au langenud kangelastele”. Monumentide-mälestuskivide ilmestamiseks on mõistagi kasutatud ka vastavat sümboolikat ehk viisnurki, sirpe-vasaraid.

Võru linnavalitsusest öeldi LõunaLehele, et kuna käsil on palju muid kiireloomulisi asju, ei ole jõutud sellesse teemasse veel süveneda. Linnavalitsus lubas punamonumentide teemat arutada järgmisel nädalal.


Punamonumendid pole kaitse all
Postimehe teatel lükkab muinsuskaitseamet ümber viimasel ajal levima hakanud väärinfo, justkui oleksid avalikes kohtades asuvad punamonumendid mälestistena kaitse all, mis omakorda takistab nende teisaldamist. Ameti teatel on Eestis ajaloomälestistena kaitse all 217 sõjahauda, aga mitte nende juures olevad monumendid. Ühishaudadel olevad monumendid ei ole peale kolme erandi (Eesti autorite loodud suure kunstiväärtusega objektid) riikliku kaitse all.

 

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 23/05/2022 09:06:15

Lisa kommentaar