Kui statistika andmetes näpuga rida ajada ja Excelis julmalt lahutada-liita, võib tekkida arusaam, et mitmes Kagu-Eesti omavalitsuses on iga viies kooliõpetaja ilma nõuetekohase hariduse ja kvalifikatsioonita ning ühes vallas ei vasta lausa kolmandik õpetajatest ettenähtud nõuetele. Arvude põhjal meie kandi mustaks lambaks osutuva kooli juht tunnistab, et nõuetele vastavaid õpetajaid on keerukas leida. Samas soovitab ta aga arvestada ka sellega, et kui õpetajaskond on väike, võib üksainus paberiteta pedagoog statistikat märkimisväärselt mõjutada.

Haridustöötajate liidu esimees Reemo Voltri teatas hiljuti rahvusringhäälingus, et Eestis on puudu tuhatkond õige kvalifikatsiooniga õpetajat. Põhikooli- ja gümnaasiumiõpetajal peab olema vähemalt magistrikraadiga võrdväärne haridus ja õpetajakutse. Alushariduse ehk lasteaia puhul on nõutud kõrgharidus ning kutsestandardis nimetatud pedagoogilised kompetentsid. Õhtuleht analüüsis haridus- ja teadusministeeriumi andmeid ning leidis nende põhjal, et tegelik olukord on Voltri väidetust hullemgi.

Väljaanne märkis, et kui koolide kohta käivad andmed julmalt kokku liita, leiab keskharidustasemelt 538, põhiharidustasemelt 2821 ja alusharidustasemelt 1110 õpetajat, kel on minimaalsed nõuded täitmata. See tähendab, et 11% gümnaasiumi, 18% põhikooli ja 14% alushariduse õpetajatest teeb tööd, milleks neil vajalikku haridust või pädevust pole. Tõsi, andmed käivad küll 2021. novembri seisuga, aga teadaolevalt on probleem järjest kasvanud.

Ministeeriumi enda teatel ei vastanud eelmisel õppeaastal kvalifikatsiooninõuetele põhi- ja keskhariduse taseme peale kokku 2988 õpetajat ehk 18%.

Kuidas täidetakse kohad, kuhu nõuetele vastavat õpetajat ei leidu? Kui kool ei leia konkursil kvalifikatsiooninõuetele vastavat õpetajat, võib direktor sõlmida tähtajalise töölepingu kuni üheks aastaks isikuga, kellel on vähemalt keskharidus ning kelle kvalifikatsioon ja pedagoogiline kompetentsus on piisavad, et tagada kooli õppekavas määratud õpieesmärkide täitmine ning õpitulemuste saavutamine. Koolijuhi ülesanne on sellist õpetajat toetada ja luua sellised töötingimused, mis võimaldaksid tal vajalikku kvalifikatsiooni saada.

Kui vaatame HTMi andmeid, siis näeme, et Kagu-Eestis on kaks omavalitsust, kus 100% keskkooliõpetajatest on nõutud hariduse ja kvalifikatsiooniga, need on Põlva vald (Põlva gümnaasium) ja Räpina vald (Räpina ühisgümnaasium). Võru linnas vastab nõuetele 96, Võru vallas 91, Tõrva vallas 96, Otepääl 91 ja Antslas samuti 91 protsenti keskkoolide ehk gümnaasiumite õpetajatest. Kanepi ja Valga vallas on keskkooliõpetajatest täielik kvalifikatsioon 81 protsendil.

Kogu riigi peale on aga HTMi andmetele tuginedes kolm musta lammast ehk omavalitsust, kus ligi kolmandik keskkoolide õpetajatest jagab noortele haridust ilma vastava kvalifikatsioonita. Need on Põhja-Pärnumaa, Toila ja Setomaa vald. Põhihariduse osas on Eesti kaardil musta rohkem ning teiste seas on taas Setomaa vallas õpetajatest alla 70% kvalifitseeritud.

Naabrite vahel suured käärid?
Sotsiaalmeedias Õhtulehe artiklile viidanud setomaalane Imre nentis, et kui vaadata pedagoogide vastavust kvalifikatsiooninõuetele, siis ei ole Setomaa vallas selles osas midagi rõõmustavat. Ta tõi võrdluseks välja naabrid: 25 kilomeetri kaugusel asuvas Räpina ühisgümnaasiumis on 100% õpetajatest kvalifitseeritud.

„Statistilisi numbreid vaadates tekib tõsine küsimus pakutava hariduse kvaliteedis gümnaasiumiastmes ja ka põhikoolis,” hindas kohalik. „Loodetavasti need statistilised numbrid siiski ei kandu üks ühele üle antavasse hariduse kvaliteeti. Kuid murekohta näitavad need aga küll... Omavalitsus ja koolijuht peavad antud situatsiooniga midagi ette võtma ja seda enne, kui on liiga hilja.”

Värska gümnaasiumi arendusjuht ja füüsikaõpetaja Kristel Uiboupin märkis oma kommentaaris, et Imre esitatud info põhjal ei saa välja lugeda, millisele andmestikule esitatud analüüs tugineb, aga esitatud osakaal tundub liialt suur. Ta tegi otseallikale ehk koolile päringu ja jagas saadud infot ka sotsiaalmeediagrupis: Värska gümnaasiumis puudub 24 õpetajast hetkel kvalifikatsioon kolmel. Neist kolmest üks parasjagu omandab kvalifikatsiooni ja teine on lähiajal seda alustamas.

Värska gümnaasiumi direktor Liina Palu kinnitas LõunaLehele, et need andmed on täpsed. Kvalifikatsioon puudub kolmel õpetajal, neist üks aga koostab parasjagu magistritööd. Üks õpetaja sai kvalifikatsiooni juunikuus. Õhtulehe andmed on tema sõnul ilmselt võetud HTMi andmebaasist novembris 2021, kui Värskas oli kvalifikatsioonita õpetajaid neli. Siiski ei klapi arvutused kuidagi ning vähemalt kolmveerand õpetajaskonnast, kui mitte rohkem, peaks statistikas kvalifitseerituna kajastuma. Samas mõjutab andmeid kindlasti see, et õpetajaid on ka iseenesest vähe.

„Kui meil õpetajaid on vähe, siis on ka üks inimene statistikas päris suure osakaaluga. Aga peab vaatama protsendiarvu taha ka, et mis tähendus sellele on. Lihtsalt võtta arvud, avaldada neid ilma tõlgendamata või sisu avamata, seda ma ei pea õigeks,” sõnas koolijuht.

Diplom võtab aega
„Meie koolis oleme igati toetanud ja julgustanud õpetajaid kvalifikatsiooni omandama. Selle nelja aasta jooksul, mis mina olen olnud Värska gümnaasiumi juht, on igal aastal üks õpetaja omandanud kvalifikatsiooni,” lisas Palu. „Õpetajaid leida on üsna keeruline, aga kui me oleme saanud siia need noored, kes tahavad panustada ja on valmis õpetajaametit pidama, siis on nad alati olnud toetatud ja altid kvalifikatsiooni omandama. See võtab küll aega.”

Liina Palu nentis, et viimastel aastatel on kooli jõudnud enamasti selliseid õpetajaid, kes on kas asumas magistrikraadi omandma või tegelevad sellega. Kogenud õpetajaid, kes kohe vastavad nõuetele, kipub nappima. Nii on tulnud tikutulega taga otsida näiteks matemaatikaõpetajat, nagu mitmel pool mujalgi Eestis. Sel aastal otsiti Värskasse taas uut pedagoogi.

„Otsisime bioloogiaõpetajat. Konkurss lõppes eile (esmaspäeval – toim) ja kahjuks ei kandideerinud ühtki kvalifikatsioonile vastavat õpetajat. Oli üks õpetajakandidaat, kes on valmis omandama kvalifikatsiooni, ja temaga sõlmisime tähtajalise töölepingu,” tõdes Värska gümnaasiumi direktor.

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 25/08/2022 10:32:19