Küsitlus

Kas oled kaalunud koju päikesepaneelide soetamist?

Suurest poliitikast lahkuv Kõva ei välista vallajuhtimisse naasmist

Kolme lapse isa Kalvi Kõva Võrumaa aasta isa autasustamisel. Foto: Võrumaa arenduskeskus

„Rõuge vallal ei ole olnud peremeest!” põrutab sotsiaaldemokraat Kalvi Kõva (48), kes pärast nelja ametiaega riigikogus sel kevadel enam parlamenti ei kandideeri, kuid lubab kohalikus poliitikas jätkata. 2007. aastast Toompea vahet käinud mees nimetab end Rõuge ja Võrumaa patrioodiks ning avaldab intervjuus LõunaLehele muu hulgas lootust, et Nursipalu harjutusvälja laiendust planeeritud kujul ei tule.

Staažika parlamendisaadiku Kalvi Kõva nime pole enam näha Sotsiaaldemokraatliku Erakonna riigikogu kandidaatide nimekirjas. Miks nii?
Kalvi Kõva on neli koosseisu olnud riigikogu liige. Esimesest korrast alates, kui ma riigikokku kandideerisin, kui seda kohustust tuli sinna täitma minna. Seda on üle 15 aasta. Ja see otsus, et ma ei kandideeri riigikogu valimistel, tuli mul juba üksjagu aega tagasi, peaaegu aasta. Ja see ongi väga lihtne: seda tööd on seal piisavalt tehtud ja nüüd tuleb elus edasi minna. Nii lihtne see ju ongi. Ei miskit erakordset.

Et elus edasi minna – 48-aastaselt on natuke vara pensionile jääda. Mida on plaanis edasi teha?
Oi, kindlasti mitte. Eks ka see pensioniaeg tuleb. Aga eks elus ju on ikka nii, et kui üks uks sulgub, siis teised avanevad. Kindlasti oleks väga vahva proovida eraettevõtluses, kuid on ka teisi väljakutseid. Seda, et ma nüüd päris koju puhkama jään, kindlasti ei ole.

Kas on ka mõni konkreetne uks avatud ja ootamas?
Praegu ma olen ikkagi veel kaks kuud riigikogu liige ja seal tuleb töid ja asju veel lõpetada, nii et eks iga asi omal ajal. Ei ole praegu sellist konkreetset asja. Ja olekski seda väga vale välja öelda, et lähen sinna või sinna. Iga asi omal ajal.

Pea 16 aastat rahvasaadikutööd tehtud – mis sellest ajast kõige rohkem meelde jääb või on meelde jäänud?
Ütleme niimoodi, et võib-olla tundub riigikogu elu tavainimesele läbi teleekraani selline omavaheline kaklemine ja teki enda peale sikutamine, aga tegelikult on elu seal hoopis teistsugune. Selle aja jooksul ma sain endale väga palju häid sõpru ja tuttavaid, ja mitte ainult oma erakonnast. Võib-olla isegi veel rohkem teistest poliitilistest jõududest. Olgu siin nimetatud Remo Holsmer, Jüri Ratas, Sven Sester jne. Isegi Martin Helmega me väga tihti omavahel räägime ka muudest asjadest peale poliitika. See on olnud väga vahva.

Ja veel, ma arvan, et selle aja jooksul on saavutatud ka üksjagu neid asju ja eesmärke, mille poole, ma arvan, et ühiskond peaks liikuma. Et võib-olla me tihti ei hinda seda hetke, kus me elame. Ja seda, mis meil käes on ja mida me oleme saavutanud. Aga tagasi vaadates võin ma selle ajaga päris rahule jääda.

Mida peate oma selle aja suurimaks saavutuseks või kordaminekuks?
Kes riigikokku pürivad, siis teadke seda, et kui päris oma asja sinna ajama minna, siis seda on väga raske saavutada. Aga siis, kui ma riigikokku läksin, olid Eesti lapsed suhtelises vaesuses, nüüd on nad sealt väljas. Kogu see pool, see sotsiaalpaketi pool. See, et inimestele rohkem tulumaksu kätte jääb, neile, kes vähem teenivad. Need on täpselt meie Kagu-Eesti teemad.

Kui rääkida väiksematest asjadest, siis no eks ole väga mõnus sõita Varese-Osula asfalteeritud teed mööda. Või Oraval musta kattega tee peal. Või rõõm vaadata Rõuge depoohoone seinade kerkimist jne. Need on sellised väiksemad nüansid. Või siis meie erainvestorite toredad investeeringud, mida saab KIK-is natuke tugeda (Kõva on keskkonnainvesteeringute keskuse nõukogu liige – VV). Näiteks Võru Valio puhastusseadmed aastaid tagasi, et see kole lõhn siit Võru linnast ära kaoks. Neid asju on olnud palju, nii väiksemaid kui suuremaid.

Teie vastusest kaks märksõna – vaesus ja Rõuge. Kõigepealt, kas kohalikus poliitikas kavatsete edasi kaasa lüüa?
Ma olen Rõuge volikogu liige. Olen sündinud Rõuges, koolis käinud Rõuges, kogu elu Rõuges elanud ja ma olen väga suur Rõuge patrioot. Ja praegu panustan väga oluliselt turvalisusse vabatahtliku pääste kaudu. Ja niipalju kui jõudu ja jaksu on, ma töötan ju volikogus. Nii et loomulikult.

Kui te küsite, kas ma poliitikast lahkun – suurest poliitikast paraku küll, kui ma ei kandideeri, aga meie erakonna inimestele, ma usun, et ma helistan üpris tihti ja ütlen, mis ma arvan ühest või teisest asjast. Ja samuti ma arvan, et seda aega, kui mind Rõuge asjad ei huvita, ei tule. Või Võrumaa asjad tervikuna. See on mul juba hinges ja loomuses, et eks ma püüan kaasa aidata ja nõu anda, ja ka kritiseerida, ja ise käsi külge panna. Nii ta on.

Teie üks hoolaudu poliitikasse oli Rõuge vallavanema amet. Praegust vallavanemat Britt Vahterit päris kindlasti ei saa kritiseerida sellepärast, et Rõuge vallal on kehv majandusseis ja vaesus koputab uksele. Aga mis te arvate – kas seis oleks samasugune, kui teie oleksite olnud viimasel ajal vallavanem?
Ma arvan, et seis oleks kindlasti teistsugune. Milline täpselt, ei oska ütelda. See on minu ideoloogia olnud kogu aeg, et vallal peab olema peremees. See oli ka eelmistel kohalikel valimistel põhijutt, et vallal peab olema peremees. Rõuge vallal ei ole tänase päevani korralikku peremeest – julgen seda ütelda.

Ja mis see peremees tähendab – peremees on see, kes muretseb valla asjade pärast nii öösel kui päeval ja isegi pühapäeval. Märkab ka seda, kui pühapäeva hommikul on külapoes piim otsas. Kuigi see pole valla kohustus, aga valla peremehe või vallavanema üks funktsioonidest on kõiki neid asju märgata, mis mõjutatavad kohalike inimeste elu.

Ja ma arvan, et – kui te meenutasite toonast Rõuge valda – hea vald on see, kes teeb rohkem, kui seadustes on ette nähtud. Tavapärane vald, keskpärane vald, on see, kes teeb täpselt nii, kui seadus nõuab. Paraku jah me oleme viimasel ajal väga seda teed läinud, et teeme ainult neid asju, mida seadus nõuab.

Kas võib ka kõne alla tulla, et teil on ambitsiooni hakata uuesti Rõuge valda juhtima, nüüd siis vist küll alles kolme aasta pärast?
Ma oleksin aasta tagasi, kui olid kohalike omavalitsuste valimised, ja ma seda ka ütlesin toona välja – kui ma midagi välja ütlen, siis ma seda reeglina ka teen –, et ma olin juba siis nõus võtma Rõuge vallavanema vastutusrikast positsiooni sellel raskel ajal (Kõva valimisliit Kimmäs Punt jäi 2021. a sügisvalimistel teiseks ja opositsiooni – VV). Ja see otsus oli tookord päris kindel, et oleks tulnud riigikogust ära Rõugesse vallavanemaks.

Mis täpselt juhtub kolme aasta pärast, ma ei välista ühtegi varianti. Et kui mul sel hetkel on see ... ma ei ütle, et vaba aeg, vaid et ma saan seda teha, ja kui Rõuge valla inimesed seda soovivad, siis ma arvan, et praegu küll ust kinni ei lööks, et ma seda ei tee. Eks kui on tarvis, tuleb ka vallavanema ametit pidada. Aga jah, kui ma praegu kuhugi lähen, mingi positsiooni võtan ja seal jääb töö pooleli, siis ma päris siia-sinna hüpleja ei ole.

Meieni jõudis info teie tehtud ettepanekust, et riik peaks maksma harjutusväljakute ääres elavatele inimestele talumistasu (vt lisalugu). Kas see ettepanek jääb siis Kalvi Kõva n-ö poliitiliseks testamendiks suures poliitikas?
Ma nüüd ei ütleks, et see oleks nagu testament. Eks minu ettepanekuid on riigikogu menetluses praegu mitmeid. Olgu siis kasvõi elektrituruseaduses ridamisi asju, mida majanduskomisjon praegu menetleb.

Võiks alustuseks ütelda niimoodi, et see ei ole seotud selle uue Nursipaluga. Tänasel päeval on Nursipalu harjutusväljak ja harjutusväljakud üle Eesti. Ja mul oli kummastav vaadata, et kaitseminister tegi küll relvaseadusse muudatuse maksta toetusi või kompensatsioone või kuidas iganes me neid ka nimetame kohalikele omavalitsustele, aga selle koalitsiooni moodustamisel ‒ Isamaa, sotsiaaldemokraatide ja Reformierakonna koalitsioon ‒ sai koos Indrek Saarega (tema elab keskpolügooni kõrval, küll mitte selles alas sees, mis kompensatsioone puudutab, aga selle vahetus läheduses) koalitsioonileppesse just nende probleemidega seoses seal keskpolügoonil sisse kirjutatud põhimõte, et inimestele tuleb negatiivset keskkonnamõju kompenseerida täpselt samamoodi, nagu makstakse tuuleparkide ja tuulikutega seoses.

Kuna kaitseminister seda põhimõtet sinna ei kirjutanud, siis ei jäänudki muud üle, kui tuli saadikul riigikogus selline muudatus sisse anda. Olgu öeldud, et see ei ole mingil juhul seotud mu isikliku huviga, mina sellesse alasse sisse ei jää. Kindlasti on see mõju tüki maad laiem kui see ala, mis on muudatusettepanekus, kaks või kolm kilomeetrit. Aga see on üks muudatus, millega võiks – vähemalt selle põhjal – arutelu jätkuda.

See Nursipalu, mis meil praegu on – see 3000 hektaril –, no seda ei vii siit mitte keegi ära. Ma loodan, et seda uut, suuremat Nursipalu laiendust, mida plaanitakse pea paarikümne tuhande hektari suurusele alale, ei tule.

 


Kalvi Kõva: riigil tuleb maksta kaitseväe harjutusväljakute ääres elavatele inimestele talumistasu

Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni aseesimees Kalvi Kõva esitas relvaseaduse muutmise eelnõule muudatusettepaneku, mille seadustamise korral hakkaks riik maksma talumistasu inimestele, kelle kodud on kaitseväe harjutusväljakute lähistel.

„Harjutusväljakutel toimuvad mürarikkad õppused on juba aastaid häirinud ümberkaudsete inimeste igapäevaelu. On viimane aeg hakata seda tõsist keskkonnahäiringut inimestele hüvitama. Sarnaselt makstakse talumistasu inimestele, kes elavad tuulikute kõrval,“ selgitas Kõva.

Tema muudatusettepanek teeb vahet väiksematel ja suurematel harjutusväljakutel, tõmmates piiri 5000 hektari juurde. Inimestele, kes elavad kuni 5000 hektari suuruse harjutusväljakust kuni kahe kilomeetri kaugusel, on ette nähtud neljakordse alampalga suurune talumistasu. Neile, kelle kodud jäävad 5000 hektarist suurematest harjutusväljakutest kuni kolme kilomeetri kaugusele, väärivad ettepaneku kohaselt hüvitist, mis võrdub kuue alampalgaga. Suurematel polügoonidel käivad ka tugevamad paugud, märkis Kõva.

„Elu harjutusväljakute mõjualas ei ole meelakkumine. Pahatihti majad vappuvad ja klaasid klirisevad. On õiglane maksta selle eest inimestele tasu. Kes ostab saadud raha eest uued aknad, kes ehitab müraseina, kes piirdub kõrvaklappidega,“ rääkis Kõva.

Tema sõnul on võimalik veel riigikogu selle koosseisu jooksul pakutud lahendus heaks kiita, sest relvaseaduse muutmise eelnõu on esimese lugemise läbinud.

Eestis on praegu seitse harjutusväljakut: kaitseväe keskpolügoon ning Nursipalu, Sirgala, Kikepera, Klooga, Männiku ja Soodla harjutusväljad.

 

Kalvi Kõva
* Sündinud 1974. aastal Rõuge vallas.
* Lõpetanud 1994. aastal Võru tööstustehnikumi puidutöötlemise tehnoloogia erialal.
* Töötas aastatel 1993-1995 Rõuge põhikooli õpetajana, 1995-1996 Rõuge vallavalitsuses ehitusspetsialistina, 1996-1997 Nursi põhikoolis õpetajana ja 1997-1999 ettevõtjana.
* 1999-2007 oli Rõuge vallavanem.
* 2001. aastast Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liige, 2007. aastal kandideeris SDE ridades Võru-, Valga- ja Põlvamaa valimisringkonnas riigikokku ja osutus valituks.
* 2007-2023 riigikogu liige, 2010-2011 SDE peasekretär, olnud riigikogu SDE fraktsiooni aseesimees ja esimees.
* Valgetähe IV klassi teenetemärk (2006).
* Kuulunud või kuulub Eesti Korvpalliliidu ja MTÜ Rõuge Priitahtlikud Pritsimehed juhatusse, Eesti Rahvusringhäälingu nõukokku, Rõuge Noorteklubi MTÜ juhatusse, Võru Tarbijate Ühistu nõukogusse, Võrumaa Arenguagentuuri nõukogusse ja Jaanipeebu külaseltsi.
* Abielus, kolm last. Valiti 2022. aastal Võrumaa aasta isaks.

 

Autor: Küsis VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 02/02/2023 09:53:16

Lisa kommentaar