Koidula piiripunkt. Foto: LõunaLeht

Nii Setomaa vallavalitsus, Seto Kongressi vanematekogu kui ka Võrumaa arenduskeskus on pöördunud valitsuse poole sooviga tõmmata pidurit plaanile panna kinni Koidula piiripunkt.

Äsja saatis Seto Kongressi vanematekogu pöördumise peaministrile, rahandusministrile, siseministrile ja välisministrile, milles väljendati protesti Koidula piirijaama sulgemise või tegevuse peatamise vastu.

„Seto rahva nimel nõutakse kirjas Vabariigi Valitsuselt kõigi meetmete rakendamist, mis tagaksid seto rahva õiguste kaitse oma põlisel asualal vabalt liikuda ning järgida oma traditsioone ning jätkata sotsiaalset ja kultuurilist suhtlemist oma kogukonna siseselt,” edastas vanematekogu peavanem Rein Järvelill.

Setod meenutasid oma pöördumises ajalugu: nad tõid välja, et 1991. aastal ei suutnud taasiseseisvunud Eesti tagada põhiseaduslikku kontrolli ja valitsuse toimimist kogu Tartu rahu järgsel Eesti territooriumil. Selle tulemusel lõhestati Setomaa kahe riigi vahel, kus 2/3 Setomaast jäi Vene Föderatsiooni. Seto rahvas Eesti riigi kodanikena ei saanud vabalt realiseerida oma põhiseaduslikke õigusi omandi käsutamisel ja kasutamisel ning isikute vabal liikumisel omal maal. Esmakordselt setode ajaloos tekkis reaalne piir seto kultuuriruumi vahele koos kõigi piiriületuse probleemide ning lisakuludega.

„Järjest halvenenud suhted Venemaa ja Eesti vahel on aasta-aastalt teinud setode olukorra piiriületusel järjest keerulisemaks: väikeste piiriületuspunktide sulgemine, loasüsteemi kaotamine ja asendamine viisarežiimiga piiriületusel, tasuta viisade väljastamise lõpetamine, viisade kompenseerimise lõpetamine [---]” loetles vanematekogu. „Vene-Ukraina sõja põhjustatud sanktsioonid ja suhete halvenemine on seto rahvale toonud kaasa oluliselt raskemaid tagajärgi kui muule Eesti rahvale. Just piirirežiimi karmistumine ning majandussuhete halvenemine, ülepiirilise koostöö külmumine (võimatu on seto kultuuriorganisatsioonide suhtlemine ülepiiriliselt) on otseselt mõjutanud negatiivselt peaaegu kõiki setosid.”

Kõigist Eesti piiripunktidest on vanematekogu teatel Koidula piiripunkt kõige olulisem liikumiskanal seto rahva jaoks, sest valdav osa setode üle piiri liikumisest toimub just sealtkaudu.

„Piiripunktide sulgemise kõrval ei saa meie mitte mõelda tulevikule,” teatas setode esindajana Järvelill. „Piiripunkti saab alati sulgeda ühepoolses korras, kuid piiripunkti taasavamine nõuab ülepiirilist koostööd ja tahet kokkuleppele. Väga raske on ette kujutada olukorda, et Koidula piiripunkti oleks lähitulevikus võimalik taasavada, kui piiripunkt on juba ühepoolselt suletud. Selline perspektiiv on eriti hirmutav seto kogukonna jaoks.”

Setod tõid välja, et Koidula piiripunkti kasutatakse ka selle pärast, et see asub logistiliselt väga heas asukohas: liikuda saab bussi ja rongiga, jalgsi ja jalgrattaga. Kui jääks avatuks vaid Luhamaa piiripunkt, raskendaks see oluliselt setode liikumist.

„Samuti ei tohiks Eesti kui rohelist elulaadi pooldav riik soosida auto eelistamist jala või rattaga liikumisele ja ühistranspordile,” lisasid nad.

Oluline argument on nende jaoks ka majandus: piiripunkt ja piirivalve pakuvad töökohti paljudele kohalikele inimestele, kes pärast Koidula piiripunkti sulgemist jääksid tööta. Maapiirkondades, sh Setomaal, aga töökohti niigi napib ning nende vähendamine soodustab kohalike ära kolimist, ääremaastumist ja elukvaliteedi halvenemist.

„Kui on vaja sulgeda piiripunkte, siis võiks alustada Narva piiripunkti sulgemisest, mis kõige vähem mõjutaks seto rahva kultuurilis-majanduslikke huve ning millel oleks oluliselt suurem sanktsioneeriv mõju Venemaa huvide suhtes. Koidula piiripunkti sulgemine ei mõjuta olulisel määral Venemaa huvisid ja pigem toetab neid,” hindas vanematekogu. „Koidula piiripunkti olemasolust suurim huvitatud osapool ongi seto rahvas, kellel on kõige suuremad huvid selle piiripunkti toimimise osas, samal ajal kui Eesti ja Venemaa näevad selles ainult kulukohta.”

„Seoses kõige eeltooduga väljendab Seto Kongressi vanematekogu selget protesti Koidula piirijaama sulgemise või tegevuse peatamise osas,” teatas setode esindus oma põhjaliku pöörumise lõpetuseks.

Ka SA Võrumaa Arenduskeskus saatis valitsuse liikmetele pöördumise, milles palub leida lahendus Koidula piiripunkti töö edasiseks jätkamiseks.

Koidula piiripunkti sulgemine tooks arenduskeskuse sõnul kaasa mitmete plaanitud kohalike avaliku ja erasektori investeeringute ‒ mis elavdaks piiriregiooni ning laiemalt Kagu-Eesti ettevõtlust ja tööturgu ‒ seiskumise. Ka piiripunkti sulgemine üksnes rakseveokitele kahandaks nende investeeringute majanduslikku tasuvust ja otstarbekust.

„Koidula piiripunkti sulgemisel või piiramisel kaubavedudele kuhjuvad senised veod tõenäoliselt suures osas Luhamaa piiripunkti, selle praegune läbilaskevõime poleks aga Koidula veoautode piiriületuste arvu kasvutrendi arvesse võttes ilmselt piisav,” hindas arenduskeskus. „Teekonna pikenemine põhjustaks eeldatavalt ka teatud lisakulu Eesti kaubavedajatele ning vähendaks nende konkurentsivõimet, eriti väiksematele ja rohkem Lõuna-Eesti teeninduspiirkonnale orienteeritud veondusettevõtetele. Koidula piiripunkti sulgemisega saadav rahaline kokkuhoid ei pruugi ära katta Luhamaa piiripunkti lisainvesteeringuid ning loodetud kokkuhoiu asemel peaks riik Võrumaa arenduskeskuse prognoosil täiendavalt raha juurde investeerima.”

Ka arenduskeskus tõi välja, et Koidula piiripunkti sulgemisega kaasneks otsene mõju piirkonna tööhõivele ja sissetulekutele.

Kaaludes Koidula piirületuspunkti täielikku sulgemist, tuleb arenduskeskuse sõnul arvestada, et Petseri on ajaloolis-kultuurilise Setomaa keskus ning piirkonnad on olnud omavahel seotud. Luhamaa kaudu lisandub sõidukitele 50‒60 lisakilomeetrit ning jalgsi piiriületuseks see alternatiivi ei paku, samuti puuduvad nii Eesti kui Venemaa poolelt praegu Luhamaa piiripunkti kaudu ka ühistranspordi ühendused.

Arenduskeskus toetab kolme punkti, mille on oma selleteemalises arvamuses esitanud Setomaa vald: „1) Kagu-Eesti ettevõtjad, Setomaa vald ja kogukond on kategooriliselt Koidula piiripunkti sulgemise vastu; 2) Koidula piiripunkti osalisel või täielikul sulgemisel on ka riigikaitseliselt ja turvalisuse tagamise mõistes suur roll ja seda me antud piirkonnas piiripunkti sulgemisel kindlasti vähendame; 3) Soovime väga selget selleteemalist arutelu kogukonnaga, kohalike ettevõtjatega ja otsustajatega.”

 

 

Autor: LÕUNALEHT, online@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 18/09/2023 09:53:51