Küsitlus

Kas oled alustanud grillimishooaega?

Kapo aastaraamatust: kagueestlaste vaesus võib neid muuta kergemini manipuleeritavaks

LõunaLeht vahendab kaitsepolitsei äsjaesitletud aastaraamatust peatükke, mis puudutavad või puudutasid kaguregiooni inimesi ning üht, mis manitseb hoiduma paremäärmuslusest.

Venemaa püüdlustele on loonud soodsa pinnase ka piirialadel elamise iseärasused
Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse või territoriaalse terviklikkuse vastu tegutsejate tuvastamine, nende tegevuse ennetamine ja tõkestamine on kaitsepolitseiameti ülesanne. Oleme olukorras, kus juba mitmendat aastat käib Euroopas sõda, ka mujal maailmas on pinged üha tugevamad, majandussurutis mõjutab inimeste igapäevaelu ja paneb mõtlema sellega toimetulekule. Samas polariseerivad mitmesugused fanatismist haaratud huvirühmad ühiskondi, kõigutavad stabiilsust ja tekitavad hirmu senise harjumuspärase elukorralduse kadumise ees. Julgeolekuasutuste töö kõrval riigi põhiseadusliku korra kaitsel vajab ühiskond igaühelt jõukohast panust, et ärevus ja sõjahirm ei mõjutaks meie hoiakuid. Kui sellises olukorras üksteist ei toetata ja allutakse kellegi katsetele nii seestpoolt kui ka väljastpoolt hirmu külvata, võib see muuta nii üksikuid inimesi kui ka terveid inimhulki kergeks saagiks neile, kes neid argimuresid ja raskusi tahavad enda huvides ära kasutada. Nii võib hajuda tähelepanu ja inimesed võivad muutuda vahendiks vaenulikele huvirühmadele.

Venemaa Ukraina-vastase täiemahulise sõja aegu on põhjust kirjeldada tänavu mõningaid ohte ja asjaolusid, mida Venemaa on püüdnud ja võib edaspidigi püüda ära kasutada Venemaaga piirnevatel aladel – nii Kagu-Eestis kui ka Kirde-Eestis, Setomaast ja Võrumaast Narvani välja. Nendele Venemaa püüdlustele on loonud soodsa pinnase ka piirialadel elamise iseärasused. 2023. aastal avaldatud Tartu ülikooli uuring Kagu-Eesti piiriala elu ja olukorra, siseturvalisuse, piirijulgeoleku ja kogukonna kohta toob välja, et ääreala elanike sissetulek on 27 protsenti alla Eesti keskmise. Tööealistest inimestest on tööga hõivatud vaid kolmandik. Suur osa tunneb, et võtmeteenuste – haridus, arstiabi, ühistransport ja kaubandus – pakkumine on ebarahuldav. See on üks neist aspektidest, millest välja kasvanud meelepaha ja pettumus võib muuta inimesed kergemini manipuleeritavaks, pärinegu algatus siis välisriigist või kelleltki teiselt, kes tegutseb enda või mõne majandusliku, ideoloogilise, usulise või muu rühma huvides.

2023. aastal pälvis avalikkuse tähelepanu Võrumaa inimeste teatud hääleka osa terav vastandumine NATO liitlaste kohalolekule ja selle suurendamisele. Häälekas vähemus kogus olulist tähelepanu, sealhulgas sotsiaalmeedias, kuigi ei esinda kaugeltki enamiku kohalike inimeste arusaamu ega hinnanguid. Muu hulgas hakkasid inimeste seas, seda eriti sotsiaalmeedias, levima ka kuuldused ja hirmujutud sellest, kuidas liitlaste sõdurid Võrumaal tüdrukuid vägistavad, kuid politsei nende juhtumite lahendamiseks midagi ette ei võta. See oli aga tahtlik valeinfo jagamine. Vale jagajaks olid valdavalt n-ö sarivandenõuteoreetikud, kes ka teistel teemadel, nagu näiteks koroonaviirus, on sotsiaalmeedias üles astunud.

Eesti-Vene piiri ületamise „elamused“
Venemaad külastavad Eesti inimesed puutuvad piiril kokku Venemaa Föderaalse Julgeolekuteenistusega (FSB), kes 2022. aasta veebruarist on käsitlenud potentsiaalsete vaenlastena Ukraina kodanikke, kes püüavad Venemaale või Venemaa okupeeritud Ukraina aladele või sealt Euroopa Liitu või Ukrainasse reisida. Lisaks Venemaa territooriumil toimunud ukrainlaste kimbutamisele intensiivistus Ukraina kodanike tagakiusamine ka Venemaa Eestiga piirnevates Kunitšina Gora (Koidula vastas – toim) ja Šumilkino (Luhamaa vastas – toim) maanteepiiripunktides.

Ukrainlastest piiriületajad on kirjeldanud, kuidas neid ootasid ees vintsutused – profileerivad vestlused, mis käsitlesid neid ja nende sidemeid, ankeetide täitmine, sidevahendite läbivaatamine ja andmete hõivamine, esines ka peksmist, et saada soovitud vastuseid.

Läbivaatuseks sunniti inimesi võtma end pesuväele ja seejärel neid fotografeeriti. Piiri ületanute kinnitusel on FSB teinud ka videosalvestisi, kus on võetud ütlusi, mida hiljem võib kasutada piiriületajate kompromiteerimiseks. Piiri ületanud ukrainlasi on väljamõeldud rikkumiste ettekäändel lühiajaliselt arestimajja paigutatud, on küsitud ka nõusolekut valedetektori testi tegemiseks ning neid teste on ka tehtud. See on omakorda venitanud ka teiste inimeste piiriületusi.

2023. aasta viimastel kuudel hakkas FSB üha tugevamalt kimbutama ka Eesti ja teiste Euroopa liidu riikide inimesi Kagu-Eestiga piirnevates piiripunktides, on teateid ka vägivalla kasutamisest. Eesti inimeste suhtes füüsilise vägivalla kasutamise kohta infot pole laekunud, küll aga on Venemaad külastanud eestimaalased kirjeldanud, et ka neile on osaks saanud muid võtteid, mida on kirjeldanud piiri ületamisel ukrainlased.

Hübriidoperatsioonid kui hirmutamistaktika
Eeldatavasti jätkub ka järgnevatel aastatel Venemaa püüd õhutada naaberriikides ühiskondlikke pingeid, kasutades selleks mis tahes meetmeid, mis jääksid allapoole NATO kollektiivkaitse reageerimisvajaduse lävendit. Läinud aasta puhul saab väita, et sellised operatsioonid Eesti ühiskonna vastu on seni liiva jooksnud ning soovitud tulemust pole saavutatud.

Alates 2023. aasta lõpust kuni 2024. aasta veebruari keskpaigani pidas kaitsepolitseiamet kinni kümmekond inimest, kes Venemaa eriteenistuste ülesandel pidid sooritama mitmesuguseid kuritegusid. Kahtlustatavad tegutsesid Venemaa luure- või julgeolekuteenistuse ülesandel kooskõlastatult ning täitsid mitmesuguseid rolle. Nad kogusid teavet teatud rünnakute ettevalmistamiseks ja osa kavandatust panid ka toime. Muu hulgas on kaitsepolitseiametil põhjust kahtlustada, et Venemaa eriteenistus andis ülesande lõhkuda Eesti siseministri Lauri Läänemetsa ja uudisteportaali Delfi venekeelse toimetuse juhi Andrei Šumakovi auto, kahjustada Teise maailmasõja lahingute mälestuseks püstitatud Sinimägede memoriaali ja Viljandimaal asuvat bareljeefi. Mälestusmärkide kahjustajaid otsiti mitte otse, vaid näiteks sotsiaalmeedia vahendusel. Värvatud püüdsid tavapärase kuritegevuse sildi taha peitudes Eesti ühiskonnas tekitada segadust ja hirmutunnet, kõneainet, mis aga kuigivõrd ei õnnestunud. Inimeste elu ja tervis otseselt ohus ei olnud, ent selline tegevus ilmestab vägivaldsemat ja robustsemat tegutsemistaktikat, kui varem on olnud tavaks.

Sügisel 2023 sai sadu koole Eestis ja teistes Balti riikides e-kirja teel rämpsposti, milles väideti, et koolihoonesse olevat paigaldatud lõhkekeha. Sarnaseid pommiähvardusi said riigis ka mitmed teised asutused, mille tööd loodeti häirida.

Sellistel ähvardustel on mitu eesmärki. Esiteks üritatakse päästeametit ja korrakaitseorganisatsioone panna reageerima ulatuslikele valeväljakutsetele. Teiseks loodetakse inimestes tekitada psühholoogilist ja emotsionaalset pinget, rünnates kõige õrnemat – laste turvalisust.

Sarnaseid rämpspostilaviiniga pommiähvardusi on saanud ka teised riigid Euroopas. Kaitsepolitseiameti hinnangul on selliste väljastpoolt initsieeritud meilikampaaniatega aga kaasa läinud ka mitmed isehakanud ja vahel ka koolilapsed, kes on lootnud endale vaba koolipäeva võita.

Kuigi ähvardused olid tõsised, jäi Eesti ühiskond tasakaalukaks. Häirekeskus, päästeamet ning politsei- ja piirivalveamet tegutsesid professionaalselt ja selgitasid muretsevatele inimestele kannatlikult rämpspostituste tegelikku olemust.

Lisaks paanika tekitamisele on selliste ründajate eesmärk võita meediatähelepanu, mida kurjategijad käsitlevad kui ülimat tunnustust tehtule ning võimalust leida kaasajooksikuid. Kui esialgu pälvisid ähvarduskirjad ka ajakirjanduse tähelepanu, siis üsna pea tüdines sellest teemast ka meedia.

Selliste infooperatsioonide puhul on kõige õigem helistada mure korral häirekeskusele ning juhinduda riigiametite suunistest. Ärevust tekitav info võib ühismeedias muunduda eksitavaks. Sügiseste juhtumite ajal levitasid Eesti inimesed omal initsiatiivil sotsiaalvõrgustikes just politsei- ja piirivalveameti ning päästeameti sõnumeid, et tegelikku ohtu ei ole, ning seeläbi aitasid tõkestada valeinfo levikut.

Lapsed äärmusluse püünises
Paremäärmusliku ideoloogia üks ahvatlusi alaealistele ja lapseohtu täiskasvanutele on selle olemuslik keelatus – see on justkui lahe ja põnev. Osa selle ideoloogia müstilisusest seisneb ka visuaalses ja sümbolite keeles, mille taga peituvad paremäärmuslikud sõnumid jäävad teistele ühiskonnaliikmetele mõistetamatuks. Need sümbolid võimaldavad paremäärmuslastel luua ja kinnitada grupikuuluvust. Neid sümboleid kasutatakse propagandas ja värbamistegevuses, kleebitakse tänavapostidele, ühistranspordivahenditesse või ka avalike jõusaalide riidekappidesse.

Mida siis aga ette võtta noortega, kes selliseid sümboleid kannavad? Kaitsepolitseiamet soovitab olla tähelepanelik ning selliseid sümboleid kandva noorukiga, olgu ta siis enda tutvusringkonnas või haridusasutuses, sõbralikult vestelda. Sest just tähelepanust, märkamisest tunnevadki radikaliseerumise teel olevad noored enamasti kõige suuremat puudust. Ehk õnnestub sel moel peatada kas või mõne nooruki edasiliikumine vägivaldseks muutumise teel, seda nii enda kui ka teiste vastu.

Paremäärmuslikust ideoloogiast kantud terrorismi oht on demokraatlikes ühiskondades viimastel aastatel kasvanud. Esimest korda käsitles kaitsepolitseiamet selles kontekstis paremäärmuslasi 2021. aastal ning siis olid arengud Eesti kontekstis tagasihoidlikud.

Paremäärmusliku radikaliseerumise teele satuvad enamasti vaimse tervise või perekondlike probleemidega noored, kes sotsiaalmeedia äärealadel leiavad keerulistele muredele lihtsakoelise selgituse: süüdi on mõni rahvus- või seksuaalne vähemus või hoopis liberaalne maailmakord. Liikudes aina väiksematesse ja kinnisematesse suhtlusgruppidesse, muutuvad jagatud ideed agressiivsemaks ja vägivaldsemaks.

Varem on kaitsepolitseiamet aastaraamatutes nentinud, et paremäärmuslaste tegevus jääb tihti vaid virtuaalsesse keskkonda, kus oma vägivaldsete ideedega uhkeldades üritatakse üksteist üle trumbata, ning suhtlusgruppide liikmed ei pruugi üldsegi päriselus kohtuda. Viimase aasta jooksul on aga aina ilmsemaks saanud selliste gruppide püüdlus reaalselt kohtuda. Ühistegevusi organiseeritakse nii Eesti-siseselt kui ka naaberriikide sarnaste grupeeringutega.

Osa paremäärmuslasi valmistuvad rassisõjaks ehk boogalooks. Üheks selliseks väljundiks on ühised treeningud, võitlusklubide loomine, mida Põhja-Ameerika vastavates ringkondades hakati nimetama active club’ideks. Kasutades sarnast nimekuju – Active Club Estonia –, esitlevad oma tegevust ka kümmekond kohalikku äärmuslast. Selle nime all postitatakse sotsiaalmeediasse pilte ning võetakse osa teiste riikide äärmuslaste korraldatud üritustest.

Mis puutub vasakäärmuslikke rühmitusi, ei ole Eesti territooriumil nende tegevus olnud seni sellisel tähelepanu väärival tasandil, mis eeldaks kaitsepolitseiameti intensiivset tähelepanu, kuid selle vajaduse tekkides ei maksa kellelgi arvata, et neile asjakohast tähelepanu ei osutata ja meetmeid tarvitusele ei võeta.

 

Autor: KAITSEPOLITSEIAMET
Viimati muudetud: 24/04/2024 08:05:08

Lisa kommentaar