Küsitlus

Kus võiks asuda Võru veekeskus?

Ilm täna
Võru
-6°
Põlva
-5°
Otepää
-6°
Tartu
-4°
Antsla
-12°
Valga
-7°
Räpina
-8°
Tõrva
-10°
Võru
-1°
Põlva
-1°
Otepää
-3°
Tartu
Antsla
-4°
Valga
-2°
Räpina
-1°
Tõrva
-3°
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva

Järvselja lummab rändajat ürgse metsaga

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Sammaldunud langenud puud – Järvselja ürgmetsa puutumatu loodus peibutab looduhuvilisi matkajaid. Foto: Malle Elvet

Vaid kümmekonna kilomeetri kaugusel Põlvamaast, Tartumaa kaguosas Järvseljal saab loodushuviline nauditava elamuse Kagu-Eesti metsade liigirikkusest. Eesti vanimal metsakaitsealal, kus ürgmetsa hakati kaitsma juba 1924. aastal, kasvavad maarjamaa kõrgeimad kuused-männid. Järvselja metsade omanäolisus ja liigirikkus meelitab loodusmatkajaid väljastpoolt Eestitki.

Looduse ärksa tärkamise ajal viis Tartu Keskkonnahariduse Keskuse tellitud buss huvilised Emajõe kaldalt retkele Järvselja looduskaitsealale. Tuuletu päikesepaisteline maipäev oli kui loodusmatkaks loodud.

Kõiki matkale saabunuid tervitas lõbus lindude sädin. Et rahvast sai ühekorraga mitmete kilomeetrite pikkusele laudrajale minekuks väga palju, viis Järvselja jahilossi perenaine Tiina Pettai endale väikese küla südames sappa võtnud eestlased tavapärasele matkaringile vastupidises suunas.

Kruusateed pidi sammujad märkasid pilgeni veega täidetud sirgeid veekogusid keset kevade tärkamist. „Need on vanad, 19. sajandi lõpus käsitsi kaevatud kraavid, mida mööda parvetati palgid ligi 10 kilomeetri kaugusele Ähijärvele. Ahja ja Emajõge pidi jõudis mets Peipsile. Palkide parvetuseks ja soode kuivenduseks kaevati kraave 150 kilomeetrit,“ selgitas Pettai.

Eestimaa kõrgeimad puud
Kel enne retkele minekut kodutöö tegemata, jäi veidi kimpu, kui matkajuht küsis, kui vanaks hindate üht tee lähedal kasvavat põlist silmatorkava korbaga mändi. Vihjeks, et ülikooli eakaaslane.
Liispõllu-Aravu tee äärde jääv Kuninga mänd pole küll oma 33-meetrise kõrgusega Eesti suurim, kuid 335 cm ümbermõõdu ja 130 cm läbimõõduga kuulub ligi 375 aasta vanune Järvselja pedajas vanimate hulka. (Jämeduselt on Eesti mändide edetabelis esikohtadel Puurmani mänd Jõgevamaal ja Kõrgepalu mänd Võrumaal Varstus.)

Järvselja kõrgeimad okaspuud on Eesti kõrguselt rekordpuuks nimetatav 44,1 m kõrgune kuusk ja 43,3 m kõrgune mänd, looduskaitse alal kasvab ka 38 m kõrgune kask. Kased domineerivadki liigirikas metsas.
Kõrgeimad okaspuud jäävad tavapärasest matkateest eemale. „Maa on märg, te ei pääse praegu lähedale kõrgeimale männile, milleni on siit teeristilt üle kilomeetri,“ ei soovitanud matkajuht minna pedajat uudistama. Kõrgeima kuusepuuni jõudmiseks tulnuks sumbata läbi sõnajalapuhmaste.

Loodusretkelistele torkasid silma võreaiaga kaitstud noored metsad. Matkarada käändus peagi vasakule, laudteele, mida mööda astudes saab näha Järvselja 19-hektarise kaitseala mitmekesise kooslusega metsa.
Siinses põlismetsas on keelatud igasugune inimese sekkumine. Kui puud vanuse või marutuule tõttu maha langevad, jäävadki need sinnasamasse kõdunema. Seetõttu on matkarajal näha ohtralt sammaldunud kõdunevaid puid. Viit „Ürgmets“ kinnitab, et oled tavatul matkarajal. Kuigi laudtee on vaid paari aasta eest maha pandud, oli seegi kohati pehkinud ja libe.

Enam kui tunniga jõudis matkarühm laudtee alguses oleva puhkemaja juurde – rikkamana ürgses looduses nähtust ja liikumisrõõmust puhtas looduses.

Metsatudengite õppekeskus
Mullu augustis peeti väärikat kokkutulekut Järvselja jahilossis, mis ehitati sada aastat tagasi tumedaveelise Selgjärve kaldale Kastre mõisahärra von Esseni jahikäikude peatuspaigaks. Tähistati Järvselja katsemajandi 90. aastapäeva.

1921. aastal võttis metsanduse õppejõud, Eesti dendroloogia isaks tituleeritud Andres Mathiesen Järvselja ürgse metsa ja väiksesse külla 19. sajandi lõpul metsaülem Martin Maurachi ajal rajatud taimeaia kasutusele ülikoolis metsaerialasid õppivate tudengite õppebaasina. 1924. aastal sai 12,8-hektarisest põlispuudega Järvseljast esimene Eesti metsakaitseala. Puidust jahilossi hakati kasutama tudengite praktikaaegse elukohana. Kahjuks hävis loss 1948. aastal kahjutules.

Tudengite majutuseks ehitati Järvselja külla ühiselamud. Jahiloss ehitati uuesti üles 1980. aastal, see on EMÜ õppejõude praktikaaegne elupaik, samuti saavad loodusturistid üürida lossis ööbimiseks tube. Avar saal võimaldab korraldada üritusi koolitustest pidude ja kontsertideni.

Järvselja keskusesse rajati Maurachi eestvõtmisel dendropark, kus kasvavad peamiselt oksapuud, vanimad lehised on üle saja aasta vanad.
Enne kui Tartu Keskkonnahariduse Keskuse loodusretkelised lossi rõdul väikest piknikut pidama asusid ja söakamad Selgjärve karget pruunjat vett supluseks nautisid, tutvuti rikkaliku taimevalikuga Järvselja taimeaias. Kümned huvilised viisid Järvseljalt kaasa ka taimi koduaedade kaunistamiseks.

Järvselja, kus püsielanikke vaid poolsada, arvati looduskaitsealade hulka 2006. aastal. 20. sajandi alguses töötas Järvselja piirkonda jäävas kunagises Peravalla algkoolis õpetajana Helmest pärit luuletaja ja dramaturg Henrik Visnapuu.

Sulatõsi on neil, kes pärast retke Järvseljale tunnistavad, et paik Tartumaa kaguosas rabab matkajat oma ürgloodusega.

Autor: MALLE ELVET
Viimati muudetud: 21/06/2012 12:48:55

Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia