Allikas: statistikaamet, maa-amet

Tegevust lõpetava regionaalministri ühe viimase tööna valmisid tema bürool koostöös statistikaametiga hiljuti töörände kaardid, mis näitavad täpselt, kust ja kuhu inimesed liiguvad – ehk millised on Eesti tegelikud tõmbekeskused. Kagu-Eestis on suuremaid töörände keskusi Võru linn, suur osa meie kandi inimestest aga teenib elatist Emajõelinnas.

„Need kaardid illustreerivad inimeste igapäevast liikumist ning näitavad, et inimeste igapäevane pendelränne ületab enamasti omavalitsuste piire,“ kommenteeris lahkuv regionaalminister Siim Kiisler.

Ta lisas, et nende andmetega tuleb arvestada nii riigi valitsemise korraldamisel kui haldusjaotuse üle otsustamisel. „Omavalitsuskorraldus peab vaatama ikka seda, kuidas inimesed elavad ja me ei pea suruma inimesi kunstlikult tänaste omavalitsuste raamidesse,“ ütles minister.

Kiisler on veel öelnud, et tavapärane on, et tööl käiakse kuni pooletunnise sõidu kaugusel.

Statistikaameti koostatud töörände kaardid põhinevad 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmetel. Tööränne on inimeste liikumine elu- ja töökoha vahel, kui elu- ja töökoht asuvad eri omavalitsusüksuses. Kaartidel on kujutatud omavalitsusüksustevaheline tööränne maakondade kaupa. Töörändes osalevate inimeste osatähtsus (pendelrände intensiivsus) näitab väljaspool elukoha omavalitsusüksust töötavate inimeste osatähtsust elukoha omavalitsusüksuse hõivatutes. Arvesse on võetud ka need, kelle töökoha asukoht on teadmata. Välismaal töötavad inimesed on jäetud arvestusest välja.

Kui vaadata kaartidel Kagu-Eestit, siis torkab silma, et Põlva linn on töörände sihtpunktina nõrgem kui teised siinsed maakonnakeskused. Kõige rohkem tõmbab linn tööle Põlva valla elanikke – mis ilmselgelt näitab, et omavalitsuste mullune ühinemine oli õige samm. Nii linna kui valla inimestest aga käib ligikaudu 5-10% tööle Tartusse.

Tartu on geograafilisest lähedusest johtuvalt tugev töörände sihtpunkt ka kogu Põhja-Põlvamaa jaoks. Ahja ja Vastse-Kuuste valdadest käib Tartusse tööle ca 20-50% töötavatest inimestest. Magnetina tõmbab Tartu ka Valgjärve, Kõlleste ja Mooste kandi rahvast. Lisaks kisub Emajõe Ateena tugevasti enda poole ka naabermaakonna Valgamaa Palupera valla tööinimesi.

Naabermaakonda tööle käimine on levinud ka Tartumaa Meeksi ja Põlvamaa Laheda valla inimeste seas. Meeksilasi tõmbab Räpina, Laheda inimesi aga hoopiski Võru. Võrru töölekäimist harrastab ka märkimisväärne osa Põlvamaa Orava valla tööinimestest.

Tartu ja Tartumaa tundub üldse olevat kagueestlaste põhiline töökohtade allikas: Tartusse käiakse veel näiteks Põlvamaalt Värskast ja Kanepist ning Valgamaalt Õru ja Puka valdadest. Puka kandi inimesi töötab ka Rõngus ja Elvast.

Naabermaakonnas asuva naabervalla töökoht on ka mitmetel Võrumaa Urvaste inimestel – neid tõmbab Valgamaa Sangaste vald.

Tulgem aga tagasi maakonnasisese töörände juurde. Põlvamaa Mikitamäe valla inimeste jaoks on olulised töökohad naabervallas Värskas, Võrumaa Urvaste inimesi aga kisub Antsla poole. Valga maakonnakeskuses käib tööl märkimisväärne hulk Karula (sealseid tööinimesi tõmbab teistest siitkandi omadest enam ka Tallinna poole) ja Tõlliste valdade inimesi.

Kagu-Eesti keskustest on olulisim töökohtade pakkuja ja töörände mõjutaja Võru linn. Tõelise keskuse ja magnetina tõmbab Võru pea kõikide ümberkaudsete omavalitsuste töökäsi, siia käiakse rohkem Rõugest, Haanjast, Sõmerpalust, Lasvast ning mõistagi ümbritsevast Võru vallast.

Mõistagi on Kagu-Eesti inimeste töörände olulisteks sihtkohtadeks ka pealinn ja Soome vabariik.
 

 

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 27/03/2014 15:39:51