Oktoobrist kavatseb politsei- ja piirivalveamet märgatavalt suurendada maakondlike politseijaoskondade juhtide vastutust ja otsustusõigust, viies kõik tööliinid maakonnas jaoskonnajuhi alluvusse. Lõuna politseiprefekti sõnul muudab reform maakonnapolitsei tugevamaks ja aitab tööd paremini organiseerida. Ümberkorralduste käigus väheneb ka konstaablite arv.

Lõuna politseiprefekt Tarmo Kohv ütles juulis LõunaLehele, et reformi üks suurimaid eesmärke on tugevdada politseid just maakonna tasandil. Nii jaguneb Põlvas, Valgas ja Võrus politseijaoskonna töö sügisest kahte suuremasse sambasse.

„Esiteks saab maakonnas olema tugev reageeriv üksus ehk patrullitalitus. Teenused, mida see üksus pakub, on liiklusjärelevalve, väljakutsete teenindamine ning patrullimine ehk suures osas liiklus- ja avalike korraga seotud küsimuste igapäevane lahendamine,“ rääkis Kohv. „Selle kõrvale tuleb ennetus- ja menetlusüksus, mille ülesandeks on isikut tõendavate dokumentide ja lubade väljastamine, kogukonnaga seotud süütegude lahendamine, isikute tagaotsimine ja piirkondlik politseitöö.“

Reformi järel tekib olukord, kus maakonna probleeme lahendab üks ühtne meeskond, kel ühise juhtimise all soodsam infot vahetada, ressursse ristkasutada ja koostööd teha. „Need ümberkorraldused on käimas selleks, et viia lõpule ametite liitmine, teha töökorraldus lihtsamaks, lõpetada dubleerimine ja ülejuhtimine ning muuta maakonnapolitsei tugevaks. Oleme seisukohal, et igas maakonnas elav inimene väärib tugevat kohalikku politseid ning nende ümberkorraldustega olemegi selles suunas suuri samme tegemas,“ sõnas Kohv.

Ümberkorralduste tagajärjel väheneb ka konstaabli ametinimetust kandvate politseinike arv. Ametnikest, kes seni töötasid konstaabli ametinimetuse all, kuid konstaablina oktoobrist ei jätka, saavad samas piirkonnas patrullpolitseinikud või menetlejad. See ei tähenda, et politseinikke vähemaks jääks. Muutub vaid nende töö sisu.

Samuti ei tähenda konstaablite arvu vähenemine, et allesjäänud ametnike töökoormus suureneks, vaid ümber jagatakse ka seni neile pandud ülesanded. „Siiani on piirkonnapolitseinik ehk konstaabel teinud sisuliselt kolme tööd: oli politsei esinduskujuks piirkonnas, menetles ja patrullis. Praegu oleme teel sinna, et need tööd lahutatakse,“ edastas Lõuna prefektuuri pressiesindaja Kerly Peitel. „Patrullimisega tegelevad patrullpolitseinikud, menetlemisega menetlejad ning konstaabli ülesandeks jääb suhtlus kogukonna ja omavalitsustega ning ennetustöö ja info korjamine ja jagamine oma piirkonnas.“

Peiteli sõnul on ümberkorraldused vajalikud, et suurendada patrullide väljapanekut, tagada veelgi paremat menetluskvaliteeti ja suurendada kodanike rahulolu politsei pakutava teenusega. Viimase puhul tõi ta välja prefekt Tarmo Kohvi ühe meelisnäite: kui tädi Maalilt varastatakse moosipurk, siis praegu oleme seisus, kus esmalt tuleb sündmuskohale patrull, edasi valvemenetleja ja lõpuks soovitakse tädi Maalit politseijaoskonda ütlusi andma. Uue süsteemi järgi teeb patrull kõik esmased toimingud kohapeal ning tädi Maali eraldi jaoskonda tulema ei pea. Seega pannakse suured ootused kohapealsele patrullpolitseile, mille liikmete hulk piirkonnapolitseinike (konstaablite) arvelt oktoobrist ka suureneb.

Raskema juhtumi korral tulevad kohapeale mõistagi kriminalist ja menetleja ise. Seega inimese jaoks muutub see protsess lihtsamaks ja kiiremaks. „Lisaks, maakonnapolitsei ümberkorralduste ja tugevdamise kandvaks ideeks on, et võimalikult palju politseilisi teenuseid pakutaks maakonnas inimestele kohapeal. Politseisiseselt tähendab see omakorda, et maakondlikel politseinikel on tulevikus enam võimu, õigusi ja vastutust oma kohapealsete ressursside planeerimisel ja kogukonna paremal teenindamisel oma äranägemise ja vajaduste järgi,“ selgitas Peitel.

 

 

Autor: MARIA GONJAK
Viimati muudetud: 18/09/2014 11:04:46