Väidetav pangast helistaja võib tegelikult osutuda petturiks. Foto on illustreeriv. Foto: Pixabay

Politseile on viimasel ajal teatatud mitmetest juhtumitest, kus kelmid helistavad näiliselt panga klienditoe numbrilt ja paluvad edastada pangakaardi andmeid, näiteks kaardinumbri ja selle tagaküljel oleva koodi.

Põhja prefektuuri kelmuste ja majanduskuritegude uurimisgrupi juhtivuurija Maarja Tagu sõnul võib kelmide jutt telefonis iga juhtumi puhul pisut erineda, kuid üldpildis alustatakse vestlust sama jutuga.

„Inimesele helistatakse panga telefoninumbrilt ja väidetakse, et tema pangakaarti on kuritarvitatud. Ajaolude selgitamiseks ja raha tagasisaamiseks küsitakse kliendi pangakaardi numbrit, selle taga olevat CVC-koodi, isikukoodi ja olenevalt juhtumist võidakse paluda panka sisselogimist läbi Smart-ID. Välistatud ei ole ka muude autentimisvahendite kasutamine panka sisse logimisel. Tegelikkuses saab sel viisil kelm juurdepääsu inimese pangakontole ja seejärel kannab kannatanu raha järgmistele kontodele,“ rääkis Tagu. Teadaolevalt kõnelevad kelmid telefonis vene keeles.

Näiteks väitis end pangatöötajana esitlenud kelm hiljuti ühele kannatanule, et tema pangakontot on kuritarvitatud ning vältimaks raha kelmide kontole jõudmist, broneerib pank ajutiselt osade kaupa kontol oleva raha. Heausklik kannatanu kinnitas Smart-ID-ga kõik väidetavad panga broneeringud.

„Kannatanu sai aru, et asi on kahtlane, kui tema kontodelt oli juba võetud üle 18 000 euro. Reeglina võtavadki kelmid pangakontodelt kõik, mis sealt võtta on,“ ütles juhtivuurija. Hetkel jääb sellise skeemiga kelmidele saagiks langenud suurim summa 21 000 euro kanti.

„Koroonapandeemia tipphetkel kohanesid nii pangad kui ka inimesed tekkinud olukorraga ning üha rohkem hakati pakkuma erinevaid kaugteenuseid. Kahjuks nägime, et samas suunas liikusid ka petturid, kes hakkasid otsima erinevaid võimalusi, kuidas olukorrast kasu saada ja inimestelt raha välja petta,“ tõdes ka Luminori finantskuritegevuse tõkestamise Eesti üksuse juht Kaarel Paabut. „Teame näiteks juhtumeid, kus petturid on klientidele helistanud, esitlenud end pangatöötajana ning küsinud panga nimel mitmesuguseid internetipanka pääsemiseks vajalikke andmeid.“

Paabut lisas, et erinevalt silmast silma kohtumisest on telefonivestluse korral isikut palju keerulisem tõendada. „Seetõttu tuleb olla eriti hoolas ning tunda ära viisid, mis annavad mõista, et tegemist ei ole pangatöötajaga, vaid petturiga,“ rõhutas ta.

Politsei tuletab meelde, et pank ei küsi kunagi klientidelt telefoni teel selliseid andmeid ega logi ühegi kliendi eest kaugteel tema internetipanka „Kui saad sellise kõne, ära jaga oma kaardiandmeid. Kui oled aga ekslikult seda juba teinud, siis teavita sellest kindlasti oma panka ja politseid ning lase kaart sulgeda,“ hoiatas Tagu.

Oma vara hoidmiseks järgi lihtsaid nõuandeid:
* Ole teadlik sellest, mida pangatöötaja kunagi ei küsiks. Kõige olulisem on meeles pidada, et pank ei küsi kunagi oma kliendilt tema kontonumbrit ja maksekaardi andmeid – näiteks kaardinumbrit ja kaardi tagaküljel olevad CVC-koodi. Samuti ei küsita kliendilt internetipanga juurdepääsu paroole. Ära edasta võõrastele andmeid oma ID-kaardist, pangakaardist, PIN-koodidest, infot muudest isikut tõendavatest dokumentidest, fotosid krediitkaardist vms. Kui olete saanud sellise kõne, siis ei ole kindlasti tegemist pangatöötajaga ning sellest tuleks koheselt teavitada panka ja politseid.
* Ära kinnita ühtegi tehingut enne, kui oled kindel, kuhu sinu raha läheb.
* Jälgi telefoninumbrit, millelt sulle helistatakse. Petturid võivad helistada nii Eesti kui ka välismaa numbrilt, kuid kindlasti tuleb meeles pidada, et pangatöötaja ei helista kunagi välismaal registreeritud numbrilt. Seega pöörake tähelepanu, kas helistaja number algab Eesti suunakoodiga, milleks on +372.
* Kõneleja keel ja suhtlusviis. Enamasti ei räägi petturid eesti keelt ning seetõttu kipuvad nad otsima vabandusi selles keeles mitterääkimiseks. Eesti pangatöötaja ei keeldu kunagi suhtlemast kohalikus keeles. Samuti on petturite suhtlusviis tähelepanu äratav ja pealetükkiv.
* Helista ise panka tagasi. Juhul kui te pole veendunud, et teile helistas pangatöötaja ning kahtlustate petturlust, siis katkestage kõne ning helistage ise panga ametlikule telefoninumbrile. Õiged telefoninumbrid leiate panga kodulehelt. Panga tegelikule töötajale olukorda selgitades saate teada, kas vastuvõetud kõne pärines tõesti pangast või oli tegemist pettuse katsega. Lisaks annab pangatöötaja teile informatsiooni, kuidas edasi tegutseda.
* Juhul kui olete siiski pettuse ohvriks sattunud ning petturitele raha kandnud või teie kontolt on raha kadunud, siis tuleb sellest võimalikult kiiresti teavitada panka. Parimal juhul on võimalik tehing ja edasised maksed peatada. Samuti tuleb panka teavitada, kui olete kaotanud oma pangakaardi või on see sattunud valedesse kätesse. Sellisel juhul tuleb kaart kohe internetipangas blokeerida või helistada selle tegemiseks panka.

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 30/07/2020 11:15:49