Foto: Ajujaht

Top 100 Ajujahi tiimi pääsevad novembri lõpus oma ideed žüriile esitama. Nende seast valitakse välja 30 parimat, kes pääsevad väärtuslikku arenguprogrammi. Võrumaalt on konkurentsis veel kaks ideed ja Põlvamaalt üks. 

Võrumaalt esitatud ideedest on „Külas” oma olemuselt virtuaalne turg, mis toob kokku piirkonnas elamusi otsivad külastajad ning kohalikud elanikud ja ettevõtted. Idee „BestESTPlant” on suunatud metsataimekasvatajatele, täpsemalt luues neile põllumeeste eeskujul põlluraamatu, mida on lihtne hallata ning mille kaudu on lihtne ja kiire esitada aruandeid, teha kokkuvõtteid ning mis annab hea ülevaate hooajal toimunust. 

Põlvamaalt laekus idee luua veebikeskkond, mis ühendab endas kõikvõimalikku infot erinevate toetuste kohta ja e-keskkonda nende jagamiseks, taotluste esitamiseks ja menetlemiseks.

Top 100-st leidis veel mitmeid ideid. „Praegune murranguline aeg on soodustanud arvukalt uute äriideede ja innovaatiliste lahenduste sündi. Näiteks pakub üks idee VR-keskkonnas avaliku esinemise koolitusi, mis näitab taaskord mõtteviiside muutust – paljud konverentsi ettekandeid tehakse ju nüüd hoopis virtuaalselt. Ootamatutest ideedest võiks esile tuua e-lapsehoidjate platvormi, mis viib kokku kodukontoris töötavad lapsevanemad ja lapsehoidjad, kes oma teenust üle digisilla pakkuda saavad,“ tõi näideteks EASi innovatsiooni teenusejuht Aigi Kukk, kes oli üks ideede hindajatest. 

Tema sõnul oli tänavu mitmeid kriisist inspireeritud äriplaane, mille hulgas oli lahendusi nii ettevõtete tarneahelate efektiivsemaks muutmisest kui ka hetkel väga aktuaalse vaimse tervise teemaliste digitaalsete lahenduste pakkumisest.

Peeter P. Mõtsküla advokaadibüroost Triniti hindas uusi ideid oma erialast lähtuvalt. „Suurepärane on uute ideedega välja tulemise juures näha nii palju entusiasmi. Tasub aga jälgida, et uue alguse tuhinas ei läheks meelest silmas pidada, millised raamid ettevõtluskeskkond uue firma ümber asetab,” ütles ta. 

Samuti tehakse pahatihti uue asjaga alustades omavahelised kokkulepped kiirustades ja hooletult. „Juba esimestest päevadest peaks mõtlema ka ettevõtte asutamisega seotud juriidilisele poolele. Panna paika asutajate ja ettevõtte omavahelised õigused-kohustused ning veenduda, et kogu ühiselt loodav intellektuaalne omand jääks asutatava ühingu kontrolli alla. Alguses hoolikalt paika pandud põhimõtted hoiavad edaspidi palju segadust ja konflikte ära,” lisas Mõtsküla.

Mihkel Rembel tõi esile eestlaste innovaatilisuse rohepöörde ja turismi asjus. “100 parima äriidee hindamise käigus oli näha, et aina enam digilahendusi jõuab rohemajandusse ja turismi. Viimase valdkonna puhul toon esile virtuaalsete kogemuste ideed, mis viivad jaapanlased Hiroshimast paari minutiga Tsiatsungõlmaale Võrumaal,” ütles Rembel. 

Edasipääsenud 105 ideest on Tallinnast 55, Harjumaalt 16, Tartust 11, Tartumaalt 2, Pärnumaalt 4, Järvamaalt 3, Ida-Virumaalt 3, Võrumaalt 2, Läänemaalt 1, Põlvamaalt 1, Raplamaalt 1 ja Saaremaalt 1. Kaks ideed esitati välismaalt.

Valdkonniti jaotuvad ideed: 31 info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, 22 sotsiaalse ettevõtluse, 8 turismi ja teenusmajanduse, 6 tööstuse ja disaini, 6 tervise ja biomeditsiini, 5 energeetika ja keskkonna ning 5 loomemajanduse valdkonnast. 22 edasipääsenud ideed märgiti muu kategooria alla. 

Ajujahi on ellu kutsunud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. Konkursi partner on SEB ja suurtoetajad Elisa, Maxima ja Microsoft. Konkursi elluviimist rahastab EAS Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest. Lisaks toetavad Ajujahti investorid EstBANist, Advokaadibüroo TRINITI, Tartu Loomemajanduskeskus, Saue vald ja Tartu, Pärnu ja Tallinna linnad.

Autor: LounaLeht.ee, online@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 11/11/2020 08:48:11