Foto: Pixabay

Ma proovi tuud teil seletä,
mille maski ei tohes pelätä.
Mask toda kimmält takistas,
et tõõsõ pääle ei tatista.

Tõvõ tulõva ja läävä,
kiä kõvõmba, nuu ello jäävä.
Koroona tõõsõl lainõl karmil,
mii tuu jaos olõma piät valmi.

Ei kiäki kõrvalõ saa põigõlda,
meil viirusõga tulõ võidõlda.
Tuu otsus peräni võlss es olõ vast,
et su molo iin piät olõma mask.

Üts tähtsä miis jo teedä and,
et maski iist või olla hammõ hand.
Meil haigustõst ki tiidmine om napp,
kas avitas, ku nõna iin om lapp?

Ku kaibad sa, et mask om kallis,
võit nõna ette tõmmada ka salli.

Egäst halvast asast püvvä
üles löüdä tsipakõnõ hüvvä:
ku musomoka piätki käkmä maski taadõ,
jääs nätä jo su kavval silmävaadõ.

Tuu peräst kõvastõ är ulu –
jääs är jo mokavõõba kulu.
Hää, et nii pallogi viil huulva,
et silmä nägevä ja kõrva kuulva.

Tuu asi nigunii läbi ei lähä,
et kott üleni tõmmatas pähä.

 

Autor: VIIU KORNEL
Viimati muudetud: 19/11/2020 10:22:16