Kui Kagu-Eesti ühes suuremas koroonaviiruse koldes Kanepi hooldekodus on haiguspuhang taandumas, siis viimastel nädalatel on viirus järjest rohkem trüginud koolilaste ja -noorte elurütmi segama. Kevadel tõvest vähem puudutada saanud Põlvamaal saadeti mitme suurema kooli õppurid veidi enne jõuluvaheaega koduõppele.

Kanepi lähedal Erastveres asuvast Lõuna-Eesti hooldekeskuse Kanepi Kodust sai hilissügisel piirkonna suurimaid koroonaviiruse koldeid. Novembri lõpuks olid nakatunud pooled hooldekodu asukatest ja töötajatest. Sealjuures ilma haigustunnusteta.

„Olukord on stabiilne,” ütles Lõuna-Eesti Hooldekeskuse ASi juhatuse liige Ülo Tulik käesoleval nädalal LõunaLehele.

Tuliku sõnul korraldati sel nädalal hooldekodus laustestimine ja oodati tulemusi. Ta hindas, et suur osa inimestest peaksid olema haigusest vaba ning saama tagasi endise elurütmi juurde.

„Hetkel pole väga põhjust muretseda nende inimeste pärast, nad elavad oma tavapärast elu,” hindas Ülo Tulik, et murelik olukord hooldekodus on leevenemas.

Hooldekodu juhti isiklikult on kuri koroonaviirus mitut pidi puudutanud. Äsja läks ta eneseisolatsiooni, kuna oli kokku puutunud koroonapositiivse inimesega. Nii ei olnud ta sel nädalal päris kindel, kas ta ikka saab tuleval nädalal Võru linnavolikogu esimehena juhtida volikogu istungit, mis on väga oluline, sest vastuvõtmist ootab linna tuleva aasta eelarve. Kevadel aga põdes Tulik ise COVID-19 haiguse läbi.

„See oli ikka tülikas,” nentis ta tagantjärele. „Mul läks see suhteliselt kergemalt kui paljudel, hingamisraskusi ei olnud. Aga nädalapäevad oli ikka kõrge palavik ja enesetunne väga kehv.”

Haigus murrab noorte sekka
Võrumaa Antsla Valla Noored teatasid nädala algul, et seoses COVID-19 juhtumitega valla noorte seas on noortekeskused vähemalt sel nädalal suletud. Põlva valla noorsootöö keskus teatas samuti piirangutest viiruse leviku tõkestamiseks: kohalikesse noortekeskustesse on esmaspäevast oodatud ainult vastava piirkonna noored.

Põlva kooli (põhikool) Kesk tänaval asuva peamaja õppurid on sel nädalal noorte seas leviva koroonaviiruse tõttu distantsõppel. Lina tänaval ja endise Mammaste lasteaed-algkooli majas jätkub õppetöö tavapärasel viisil.

„Erinevatest klassidest oli õpilasi haiged ja nende lähikontaktsetena saadeti väga palju õpetajaid garantiini – ei jõudnud neid enam asendada,” selgitas kooli direktor Koit Nook. „Ja teine põhjus oli muidugi see, et takistada viiruse levikut.”

Noogi sõnul oli kavas tuleva nädala esmaspäevast kontaktõpe ka Kesk tänava majas taastada.

Arvestades, et spetsialistid soovitavad hoida võimalikult suurt hajutatust ja jõuluvaheaeg on kohe peale tulemas, siis kas see on ikka otstarbekas?

„Meie arvamus on, et nad on kontakte vältinud ja tuleks enne pikka vaheaega ikka tuua tagasi kontaktõppele,” sõnas Nook. „Aga iga päev võib muidugi uudiseid tuua ja olukorda muuta.”

Keerukas olukord ka Räpinas
Juba novembrikuu jooksul saadeti koroonaviiruse pärast distantsõppele Räpina ühisgümnaasiumi 6.‒9. klassid. Algul eilseni plaanitud kaugõpet pikendati terviseameti soovitusel 16. detsembrini. Eelmisel nädalal teatas kool, et ameti soovitusel läheb tuleva kolmapäevani koju õppima ka gümnaasiumiosa.

„Midagi uut pole,” ütles kooli direktor Meeri Ivanov sel teisipäeval olukorda iseloomustades LõunaLehele. „Eelmisel nädalal selgus, et on üks koroonapositiivne, ja laupäeval, et teine. Rakendatud on kõik tarvilikud meetmed, need kehtivad ja pole midagi uut.”

„Tegelikult ongi ainult kaks koroonapositiivset õpilast meil koolis ja see pole muutunud,” täpsustas ta. „Aga meie kooli eripära on see, et me pole väga suur kool ja ühe lapse haigestumine toob kaasa kümne õpetaja isolatsiooni mineku. Seetõttu jätkub ka distantsõpe – meil pole lihtsalt õpetajaid, kes saaks klassis kontakttunde anda.”

Ivanov kinnitas teisipäeval, et hetkeseisuga jätkub veel enne jõuluvaheaega koolis kontaktõpe, kui enne tulevast neljapäeva midagi ei juhtu. Kooli juht leidis, et õppurite kasvõi lühikeseks ajaks koolimajja tagasitoomine on vajalik ja otstarbekas.

„Võib ju juhtuda, et ka jaanuaris ei saa kooli tulla, ja siis on mõnedel lastel olukord veelgi hullem,” märkis ta. „Näiteks 12. klass, kui jääb õppest kõrvale pikemaks ajaks ... Kui ikka saab mitu päeva olla õpetajaga kontaktis, teha üldistusi, esitada küsimusi – see on väga suur asi, kui võimalikult paljud lapsed on kontaktõppes. Kui me siin ennetavalt ütleme, et ah, mis nad tulevad paariks päevaks, aga võib juhtuda, et nad ei tule jaanuaris ka. Me ju ei tea. Seepärast püüame võimalikult palju ikkagi õpilasi kooli kutsuda.”

Ivanov märkis, et nii haridusministeeriumi kui terviseameti seisukoht on, et haridusliku erivajadusega õpilased ja 1.‒5. klassid peaksid igal võimalusel saama kontaktõpet. Koolijuht märkis, et neil on kontaktõppes märksa kergem ja see koormab ka lapsevanemaid vähem, kui lapsed on terve päeva ilma järelevalveta kodus. Koolis on sellistel lastel direktori sõnul turvalisem.

Ühisgümnaasium pole ainus Räpina valla haridusasutus, mida noorte sekka levinud viiruspuhang mõjutanud: vähemalt eilseni oli distantsõppel ka Mehikoorma põhikool ning suletud sealne lastehoid.

Noogi ja Ivanovi plaanid löödi eile sassi, kui peaminister Jüri Ratas teatas, et 14. detsembrist ehk tulevast esmaspäevast on koolid suletud.

Haiglajuht: olukord rahulikuks ei jää
„Olukord on rahulik meil, aga valmistume,” raporteeris sel nädalal Lõuna-Eesti haigla juht Arvi Vask. „Eelmisel nädalala avasime nakkushaigete osakonna ja meil on seal esimesed COVID-patsiendid. Oleme valmis osakonda ka suurendama, kui selleks käsk tuleb.”

Vase sõnul on nakkushaigete osakonnas praegu kaheksa kohta, järgmises etapis suurendatakse kohtade arvu vajaduse korral 20 peale. Ning kui vajadus peaks suurenema, tuleb haiglal sealtki edasi mõelda.

Terviseamet, arstid ja muud valdkonna spetsialistid on soovitanud vähendada kontakte eeskätt eakamate inimestega, kes on koroona suhtes haavatavamad. Siiski võib arvata, et paljudes peredes ja suguvõsades lähtutakse traditsioonidest ning istutakse ikka suurema seltskonnaga ja kuni isegi viie põlvkonnaga jõululauda. Kas Lõuna-Eesti haigla juhi hinnangul on karta, et pärast pühi nakatunute hulk kasvab?

„Ikka on, loomulikult,” tõdes Arvi Vask. „Nakkus on populatsioonis sees ja levib kontaktide kaudu. Siin pole midagi kahelda: mida rohkem on kontakte, seda suurem on tõenäosus, et nakkus levib edasi.”

Mis on Lõuna-Eesti haiglas paremini või teistmoodi korraldatud kui Ida-Virumaal ja Narva haiglas, kus praegu valitseb kriisiolukord?

„Ma ei tea, et meil midagi oleks paremini või halvemini, selles kategoorias ei võrdleks,” ütles Vask. „Lihtsalt Narva ja Ida-Viru on praegu puhangu keskmes, meil oli puhang kevadel. Hetkel on Võrumaal rahulik, aga selliseks olukord ei jää, selles ei pruugi kahelda.”

Koroonaviirusega nakatumine on paari nädala jooksul kasvanud kolm korda

Tartu ülikooli juhitavast koroonaviiruse levimuse seireuuringust selgus, et nakkusohtlike täiskasvanud elanike arv Eestis on võrreldes novembri keskpaigaga kasvanud vähemalt kolm korda. Seejuures on inimesed asunud varasemast hoolsamini järgima valitsuse kehtestatud piiranguid: kandma maski ja hoiduma füüsilistest kohtumistest.

26. novembrist 6. detsembrini toimunud uuringuetapi vältel testiti 2380 täiskasvanud inimest, kellest 30 andsid positiivse proovi. Neist pooltel olid haigustunnused, pooltel aga mitte. Seejuures pidasid mitmed kergete haigusnähtudega inimesed end kuni positiivse proovi andmiseni terveks. Teadlaste hinnangul on Eesti täiskasvanud elanikkonnas nakkuskandjaid 1,3% ehk umbes 14 000.

Uuringu juhi, Tartu ülikooli peremeditsiini professori Ruth Kalda sõnul võib öelda, et viiruse levik on epideemiline. „See tähendab, et nakatunute hulk kasvab kiiresti ja viirusega võib kokku puutuda pea kõikjal. Seepärast on väga oluline kanda maski, hoida turvalist vahemaad mistahes rahvarohketes kohtades, püsida ka kergemate haigustunnustega kodus ja võtta testimiseks ühendust perearstiga,“ selgitas Kalda.

Uuringus analüüsiti ka inimeste käitumise muutust. Tulemustest selgub, et erinevalt suvest ja varasügisest on kõik rahvastikurühmad muutnud oma käitumist ettevaatlikumaks ning võtnud kaitsemeetmed hoolsamalt kasutusele. Neid, kes ei tee haiguse vältimiseks enda sõnul mitte midagi, on nüüdseks sama vähe kui kevadel ehk umbes paar-kolm protsenti elanikkonnast.

Kui kevadise viiruselaine ajal kandsid maski valdavalt keskealised ja vanemad inimesed, siis nüüd teeb seda ühtviisi ligi 90% kõigist vastanutest. Võrreldes novembri keskel toimunud uuringuetapiga on järsult kasvanud ka turvalise vahemaa hoidjate osakaal.

Siiski tuleb tõdeda, et suurtest rahvakogunemistest küll hoidutakse, kuid kuni 20 inimesega üritustel osalemises pole muutust toimunud. Kõige enam on sellistes rühmades läbikäimine levinud just nooremate täiskasvanute seas. Kodus püsimine kasvab, aga ennekõike püüavad seda teha vanemaealised. „Näeme, et hoidumine sellistest väiksemate rühmade kokkusaamistest võib olla veel üks oluline samm, mida igaüks saaks oma igapäevaelus viiruse leviku pidurdamiseks ette võtta,“ ütles Kalda.

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 10/12/2020 10:09:15