Reet Käär Tubala lavendlipõllu serval. Foto: Mari-Anne Leht

Pruunist jõupaberist kinkekotid, kohalike lammaste villast kampsunid, lavendliõitega mesi, vaid puudega köetav kõrgkuumusahi ja looduskeskus Ristnas. Neid käisid Osulas kaheksandat aastat tegutseva MTÜ Maana töötajad ja liikmed Hiiumaal uudistamas ning neist edasiarendamiseks ideid hankimas. Et inimesed vajavad vaheldust ning Võrumaalt Hiiumaale ja tagasi sõiduks kulub üle kümne tunni, vaadati saare tuntuimad paigad Suuremõisa lossist kohaliku Eiffeli tornini samuti üle ja uudistati ka Käinas asuvat elamuskeskust Tuuletorn.

MTÜ Jääk ja Praak alustas Kärdlas seitse aastat tagasi eri suuruses kinkekottide ja pajalappide valmistamist. Praegu tehakse lisaks kinkekaarte ja kaisujänkusid. Et MTÜ teeb koostööd mitmete asutustega, sealhulgas Hiiumaa sotsiaalkeskusega, annavad nad tööd erivajadusega inimestele nii nagu Maanagi.

„Erivajadusega inimesed suudavad päevas mõned tunnid töötada ja neil on töö jaotatud: üks lõikab paberi välja, teine joonib sellele paelte kohad, kolmas kortsutab paberi ja mina õmblen koti valmis,” rääkis Helin Juhe, kes on MTÜ juhatuse liige. Ta lisas, et erivajadustega inimestele on väga oluline tööl käia ja valmistatud esemeid poes müügil näha.

Kinkekottideks kasutatav materjal on uus ehk see, mis teistel firmadel ja eraisikutel üle jääb, näiteks kottide pealteks kasutatav materjal saadi Tartust.
Jääk ja Praak päästab oma tegevusega uue materjali prügikasti viskamisest ning teisalt toetab inimesi, kes ei suuda iga päev hommikust õhtuni töötada.

Hiiumaa vallavalitsus väärtustab oma tegijaid ka väljapoole. „Nad ostavad meilt kinkekotte ja kaarte,” sõnas Juhe ja lisas, et nii toetab ja tutvustab vald oma tegijaid. Ka Hiiumaal asuvad Coopi poed müüvad nende tooteid.

MTÜ Maana juhatuse liige Reet Käär ütles, et neil töötavad erivajadusega inimesed teevad kasutatud materjalist kaltsuvaipu ning tapeedist kinkekotte.

Väikefirma püsimajäämine ja edu sõltub paljuski eestvedajast. „Helin Juhe on positiivse hoiakuga ja väga avatud suhtleja,” lausus Käär.

Kampsunid ja lavendlipõld
Kunagise Emmaste mõisa ühes kõrvalhoones tegutseb 1950. aastast villavabrik, mille perekond Valdma 1990ndate alguses erastas. „Kasutame valdavalt Hiiumaa lammaste villa, mida aastas töötleme ligi kolm tonni,” sõnas OÜ Hiiu Villa ehk Vaemla villavabriku omanik Mihkel Valdma, kes on vanemate töö üle võtnud.

Alumisel korrusel on osa masinatest, nagu villa kohevaks tegev „villahunt”, kraasimis- ja ka heidemasin on tehtud üle 130 aasta tagasi Poolas. Hoone mansardkorrusel kootakse alumisel korrusel korrutatud ja vihtideks keritud lõngast kampsuneid ja veste, mida saab kohapealt osta. Kõige rohkem kootaksegi mitmesuguseid kampsuneid, aga ka susse.

„Käime toodetega ainult mardilaadal Tallinnas ja ERMi jõululaadal Tartus, peamine müük on kohapeal ja interneti kaudu,” kõneles Valdma.

„Ostsin kaasale naturaalses toonis lõnga,” sõnas Maana töötaja Meelis Turvas. Teda üllatas, et nii vanad masinad on veel töös.

Lavendlitalu pererahvas ostis 2017. aastal võsastunud talukoha Tubala külas. „Nägime Prantsusmaal lavendlipõldu, mis tekitas meis positiivseid emotsioone,” rääkis peremees Taavi. Koos abilistega istutati klibusesse pinda ligi 20 000 taime, mis õitsemise ajal, nagu praegu, pakuvad kõigile Käina-Kärdla maanteel sõitjatele silmailu.

Saagi koristamine algas käesoleval nädalal ja selleks kulub paar nädalat. Tasub teada, et lavendlit lõigatakse põllult sakiliste sirpidega, seejärel kuivatatakse ligi kuu aega varjulises kohas.

Talu pakub müügiks lavendlimett, lavendliga lõhnasoola, näovett ja muudki. „Kinkekotid tellime Jäägist ja Praagist ja juba mullu osalesime avatud talude päeval,” andis peremees teada, et nad teevad meeleldi koostööd ja on huvilistele avatud.

Lavendlitalu lähedal asuv Tubala anagama ahi on Eestis ilmselt ainus kolme kambriga kõrgkuumusahi, kuhu asetatakse eelpõletatud kruusid-vaasid, alused ja muu keraamika kolmeks ööpäevaks. Sellist unikaalset ahju soovisid võrumaalased oma silmaga näha.

Tubala Anagama juhatuse liige Natalia Kuhi ütles, et keegi ei tea ette, millise mustriga vaas või alus ahjust välja tuleb.

Kuna sel viisil keraamika põletamine on kallis, juba ahju kütmine kolm ööpäeva järjest neelab neli ruumi puid, siis kasutavad teenust eelkõige kunstnikud näitustele viidavatele keraamikatoodetele erilise välimuse andmiseks. Ligi 40 cm kõrgune vaas võib maksta üle 150 euro.

Ungern-Sternberg ja Margus Tabor
... on mõlemad Hiiumaaga seotud ja Eestimaal teavad neid paljud. Esimene suri üle 200 aasta tagasi Siberis, teine pajatab nüüdsel ajal vahvaid lugusid hiidlastest ja oma mammast. Esimene oli parun, teine on näitleja, esimesel on seos kagunurgaga, teine on ilmselt siin esinenud.

Vastse-Kuuste mõisas sündinud ja Saksamaal õppinud parun Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg omandas 1760. aastal valminud Suuremõisa lossi 36 aastat hiljem.

Temast rääkides kasutavad paljud sõna „kurikuulus”. Härra lasknud vahel laevade eksitamiseks Kõpu tuletornis tule kustutada, et eksitatud laevade lastist vajalik endale saada. Kõike tema kohta räägitavat ei tasu tõena võtta, nagu näiteks valemajaka ehitamist.

Parun võis vahel ehk üliemotsionaalne olla. Kui üks tema laev jõudis sadamasse liiga hilja, lasknud ta rootslasest kapteni enda juurde kutsuda. Mis paruni kabinetis, kus tänapäeval on klassiruum, toimus, ei saa keegi kunagi teada, kuid kapten Karl Malm kaotas ruumis elu ja parun saadeti 1804. aastal Tobolskisse, kus ta 1811. aastal suri. Legendid ettevõtlikust parunist, keda teatakse ka kui Ungru krahvi, elavad oma elu tänini ja edasigi.

Suuremõisa lossi saalide lagedes näeb puhastamise järel veidi algset maalingut, mõne ruumi seinal on killuke lossiaegset tapeeti kenasti nähtavale toodud ning paar kappi on samuti härrasrahva ajast.
Giid Lea sõnul alustas mõisate riigistamise järel majas tööd kool, tänu sellele on hoone alles. Praegu töötab häärberis kaks kooli ja ühes tiivas on restoran. Norra riik andis suure summa restaureerimiseks, kuid häärber vajab veel miljoneid.

Hiidlased tunnevad uhkust, et näitleja Margus Tabor on pärit Hiiumaalt ja käib tihti kodukandis. Seda mainiti meilegi mitmes kohas, kui ütlesime, et vaatasime-kuulasime Tabori kirjutatud ja esitatud „... ja Margus Nõukogude armeest” Kärdla sadamas. Lahe tekst kodust saadetud kirjadest ja eluolust okupatsiooniarmees kaugel Kasahstani avarustel.

Kohalikust Eiffeli tornist Tuuletornini
Hiiumaa on tornide maakond, kolme tuletorni kõrval on siin veel Tuuletorn Käinas ja Eiffeli torn Reigi külas, siinses militaarmuuseumis näeb ka nõukaaegset piirivalvetorni.

Militaarmuuseum Tahkunas on puude varjus, kust Nõukogude sõjaväes kasutatud masinad kuigi kaugele ei paista. „Siin saavad kõik need, kes ei ole näinud Nõukogude armees kasutatud autosid, soomukeid, isegi miine, sõjaväelaste mundreid, sõdurite raudvoodeid ja toidunõusid, neid näha,” loetles Turvas osa nähtust ja lisas, et muuseum on vajalik kui osake meie ajaloost.

Vähesed mandriinimesed teavad, et aastakümneid tagasi paljudes köökides kasutusel olnud alumiiniumist lusikaid valmistati Hiiumaal. Okupatsiooniarmee ohvitseride naistele oli vaja tööd ja nii nad lusikaid Hiiumaa metsade vahel tegidki.

Üks loosung jäi eriliselt silma seoses idanaabri hävitustööga Ukrainas. Eesti keeles kõlab see nii: „Nõukogude relvad on parimad maailmas.”

Küllap mõnelegi meenub poleemika Reigi külas asuva puidust torni ümber mõned aastad tagasi. Torni allesjätmise pooldajate soov võitis ja tänu sellele seisab 31,4 meetri kõrgune torn siiani püsti ja huvilised saavad seda näha, nii nagu ka erineva kujuga majakesi, varjualuseid ja muudki. Kohaliku mehe Jaan Alliksoo ehitiste uudistamine kinnitas, et kui teed hingelähedast ja omanäolist, hakkab see teisigi huvitama.

Kui Käinasse lähete, käige ära kaks aastat tagasi valminud Tuuletornis ehk elamuskeskuses. Elamuse saate kindlasti ja muu huvitava hulgas 29 meetri kõrguselt Käinale kaeda.

„Reisi organiseerinud Reet (Käär – toim) oli väga sisuka kava kokku pannud. Sõit oli meie tublidele tegijatele nii puhkuseks kui ka uue nägemiseks väga vajalik,” kõneles Anne Helstein, üks Maana asutajaliikmetest.

„Mitmes kohas märkasin müügil magneteid, millel oli kolm Hiiumaa tuletorni, meiegi arutame Võrumaa sümbolitega magnetite tegemist,” rääkis Käär. Ta lisas, et RMK Ristna looduskeskuses olnud kasetohust esemeid võiks Maanaski tegema hakata.

Tema sõnul peavad töötajad aeg-ajalt oma keskkonnast kaugemal käima, sest see annab neile teotahet juurde. Reisi toetas ka Võru vallavalitsus.

 

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 21/07/2022 09:17:05