Sangastes mälestati esimest eestlasest meditsiinidoktorit
Foto: Otepää vallavalitsus
Harjumuspäraselt seostatakse Sangaste kalmistut kuulsa krahv Bergi puhkepaigana. Kuid Sangaste kalmistule on maetud ka teisi suurmehi, näiteks üks Eesti esimesi arstiteaduste doktoreid Peeter Hellat, kelle surmast möödub tänavu 110 aastat.
Peeter Hellat (1857–1912) sündis Sangaste kihelkonnas Savi talus 12-lapselise perekonna eelviimase lapsena. Tema haridustee kujunes ebaharilikuks – ta sai käia koolis kõigest ühe aasta ning pidi suure pere lapsena käima karjas. Hiljem aitas tema vend Kristjan tal haridust omandada. Tartu Ülikooli lõpetas ta 1886. aastal ning tema uurimustööks oli pidalitõbi ja selle ravimine. Tema soovitusel asutati Muuli leprosoorium, ta tegeles ka talurahva sanitaarkultuuri tõstmisega. Peeter Hellat töötas põhiliselt Peterburis, kus ta tegutses nn vaestearstina ja avas seal erahaigla. Ta spetsialiseerus nina-kõrva-kurguarstiks ning temast sai Venemaa juhtiv arst sellel erialal. Ka rajas ta Venemaa nina-kurgu-kõrvaarstide seltsi. Ta oli väga tunnustatud spetsialist. Eesti meditsiiniajalukku läks Peeter Hellat 1894. a valminud „Terviseõpetuse” käsiraamatuga, eestikeelse meditsiiniajakirja väljaandmise algatajana, Eesti arstide seltsi rajajana. Peeter Hellat suri Peterburis leukeemiasse, tema põrm toodi Sangastesse.
Sangaste kalmistule olid suurmeest kogunenud mälestama Otepää vallavalitsuse ja Valga muuseumi esindajad ning huvilised. Pärja hauale asetas Otepää vallavanem Jaanus Barkala
Pikaaegne Valgamaa lastearst Aasa Põder meenutas, et kui ta Valka arstina tööle tuli, polnud Peeter Hellati haual mälestusmärkigi. Pika asjaajamise tulemusena pandi 1991. aastal Peeter Hellati hauale mälestusmärk. Tollel ajal oli see väga suur sündmus. „Tänan Otepää valda, et suurmehe haud on korda tehtud ning tema mälestust väärtustatakse seeläbi," märkis Aasa Põder.
„Doktor Peeter Hellat on seotud Otepääga ka muul moel – Eesti lipu õnnistamise ajal oli ta Eesti Üliõpilaste Seltsi esimees. Lisaks traditsioonilisele 4.juunile 1884. a, mil Eesti lipp õnnistati Otepää kirikus, pühitsesid Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed 5.juunil esimese sini-must-valge lipu ka Otepääl, Pühajärve ääres selle püha veega,” lisas Barkala.
Sõna võttiss ka Valga muuseumi direktor Neeme Punder, mälestuspalvuse pidas EELK Sangaste koguduse vaimulik Tanel Meiel.
Mälestushetke algataja oli Aasa Põder, selle korraldas Sangaste kalmistuvaht Anneli Puksov.
Autor: LounaLeht.ee, online@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 22/07/2022 08:50:32
Tagasi uudiste juurde