Tarmo Pärjala.

Turvatunne on veebruari lõpust seoses sõjaolukorraga Ukrainas muutnud lääne ühiskonnas senisest veelgi olulisemaks. Ühelt poolt tähendab see julgeolekut riigis, teisalt võime selle sõna tähendust vaadelda ka mikrotasandilt: milline on turvatunne meie enda kodus?

Kui me kodanike ja elanikena tunneme, et meie turvatunne on ohus, siis on meil kõigil õigus pöörduda selleks vastava õiguskaitse organi poole. On aga selge, et turvatunde tekitamiseks on suuresti oluline ennetustöö, mida Eestis pakuvad aktiivselt turvafirmad.

Suvine aeg kui varaste lihtne meelispala
Näeme turvaettevõttena tihti, et inimesed asuvad õnnetusi ennetama alles siis, kui need on juba toimunud. Statistika ja meie töötajate enda kogemus näitab, et mida soojem on ilm, seda rohkem leiab aset ka sissemurdmisi ja vast polegi vaja lisada, et oma hoo annab juurde ka puhkuste hooaeg, sest mis saaks vargale mugavam olla, kui elamu, kust pererahvas vähemalt nädalaks lahkunud on?

Selle kõrval aga annavad varastele korraliku stardi ka tuulutusasendisse jäetud aknad ja rõduuksed, mis ei peata vargaid isegi siis, kui pererahvas on kodus. Ühelt poolt võib juhtuda, et taolised vargad jäävad vahele isegi pererahvale, kuid on ka juhtumeid, milletõttu on tekkinud materiaalne kahju. Samas pole just materiaalne kahju tavapäraselt nii suureks probleemiks kui psühholoogiline, mis tekitab kannatanutel hirmutunnet veel pikalt.

Aitab ennetamine
Siinkohal võitleb iga teine turvafirma selle nimel, et inimesed mõtleksid järjest enam, kuidas end kaitsta ja ennetada turvatunnet riivavaid tegureid.

Paraku hakkavad turvafirmade klientideks tihti need, kelle turvatunne on juba riivata saanud. Miks peab aga alati juhtuma midagi halba selleks, et me end kaitsma hakkaksime? Ärgem õppigem ainult enda, vaid ka teiste vigadest!

 

 

Autor: TARMO PÄRJALA, G4Si standardlahenduste divisjoni direktor
Viimati muudetud: 25/08/2022 08:59:28