Meie ümber on kolm kriitilist muutujat: Ukraina sõda ja sellest omakorda lähtuvad kaks teist nurjatut probleemi. Energiahind ja elutähtsate teenuste toimepidevus, sh elektri olemasolu.

Ukraina sõda mõjutab Eestit tervikuna. Riiklikul tasemel tegeletakse Ukraina diplomaatilise ja sõjalise toetamisega, omavalitsused õpetavad aga oma koolides ja lasteaedades ukraina lapsi, nende emad käivad samal ajal tööl või on kõige pisematega kodus. Igal juhul olid eestlased silmitsi kolmveerand aastat tagasi üleöö tekkinud olukorraga, millega nüüdseks oleme enam-vähem toime tulnud, kuid omavalitsuseti erinevalt.

Vahetult enne sügise algust kuulutas Vene isevalitseja välja mobilisatsiooni. Kuigi Eesti sulges Vene turistidele piiri juba 19. septembril, ei ole välistatud, et mingil hetkel võivad Venemaalt pagevad mehed jõuda suurema hulgana ka Eesti piirile. Piiril õige võlusõna „asüül” ütlemine kindlustaks vähemalt ajutiselt võõrastele sissepääsu ja majutamise Eestis. Omavalitsuste toeta ei suudaks valitsus asüülitaotlejate majutada. Eesti-Vene kontrolljoone lähistel asuvad aga riigi vaesema otsa omavalitsused ja kui asüülitaotlejate järg jõuaks ka Järva- või Viljandimaani, poleks olukord kuigipalju etem.

Vaese valla valik
Elektrihinnast. Minu kodukoha linnas ja alevikes ei põle öösiti tänavavalgustus, sest vallal ei oleks raha kogu öö teede ja tänavate valgustuse eest maksta. Augustikuus säästsime niimoodi 13 000 eurot ja suvekuudel 23 000 eurot kuus. See on vaese omavalitsuse jaoks suur raha. Viimases volikogu eelarve- ja arenduskomisjonis arutasime, et peaksime osa kõige kulukamatest tänavavalgustitest oluliselt säästlikemate leedide vastu vahetama.

Meie vallas on kokku 2200 kulukat valgustit ehk väljavahetamist vajaks 75 protsenti kõigist lampidest. Kui kõike korraga teha, kuluks ligikaudu 750 000 eurot. Mis ühtpidi on suur summa, kuid praeguste elektrihindade juures tasuks investeering end kuue-seitsme aastaga ära. Ühes külas uuendatakse peatselt 25 valgustit. Seejärel lähevad vahetusse kahe linna vahelise kõnni- ja rattatee ning ühe väga kasutatava spordiraja valgustid.

Selleks, et mõista, miks on öine pimendamine ja 13 000 või 23 000 eurot valla jaoks oluline, olgu öeldud, et viimase paari kuu jooksul on igas kuus laekunud omavalitsusele 30 000 euro võrra suurem elektriarve võrreldes eelneva perioodiga. Arve sisaldab kõikide allasutuste, vallavalitsuse ja teede-tänavate valgustuse kulu. Elektri päevane ja öine kilovatihind on nii pööraselt kerkinud.

Turvamata elektriplokid
Milleks peaksime igaüks eranditult ise valmis olema? Vene Föderatsioon peab sõda kogu läänemaise kultuuriruumi vastu. 22. septembril ütles peaminister, et peame kõikjal Eestis olema valmis elektrikatkestusteks. Venemaa võib Baltikumi oma elektrisüsteemist lahti ühendada. Kuigi Eesti on erakorraliseks desünkroniseerimiseks ida elektrisüsteemist valmistunud aastaid, võib siiski tekkida ajutisi katkestusi.

Ent Eesti ida elektrisüsteemist lahtiühendamine pole ainus tegu, millega Kreml võib hakkama saada. Terroristliku riigi arsenalis on kahtlemata ka võimekus kahjustada elektrivõrke ja- süsteeme järjepidevate küberrünnakute abil või sabotaažiga.

Kolm viimast kümnendit on räägitud ka sellest, et kui Venemaa Narva veehoidla lüüsid avaks ja hoidla vee merre tühjaks laseks, jääksid Narva elektrijaaamade tootmiplokid seisma või paremal juhul jääks ainult osa neist tööle. Igatahes Eesti igapäevast talvist elektrivajadust ei saaks sellisel juhul enam Narva elektriplokkidest kätte.

Alles praegu, mil Kreml peab totaalset sõda keset Euroopat, on valitsus hakanud Eesti Energia tootmisplokkide tööshoidmisega tegelema, kuigi Nõukogude Liidu taastamisest unistav president Putin sai võimule juba 22 aastat tagasi. Seejuures ei ole tsaar kunagi varjanud, et tema eesmärk on Nõukogude impeerium territoriaalselt taastada.

Silmakirjalikult ohtlik tegevusetus
Kuigi valitsus ja riigiametite juhid rõhutavad alati enne järjekordse kriisi puhkemist, et Eesti on valmis, selgub õige pea, et valmisoleku lubajad ajasid pada. Eestis ei olnud isikukaitsevahendeid COVID-i tarbeks. Eestis ei ole tehtud investeeringuid energiakriisi riskistsenaariumitega toimetulekuks. Alles pärast 24. veebruari leidis Stenbocki maja, et julgeolekusse on vaja investeerida märksa enam kui 2,1-2,2 protsenti SKT-st. Äkitselt meenusid valitsusele ka laiapinnalise riigi- ja elanikkonnakaitse puudused.

Eriti küüniline on selle kõige juures asjaolu, et paljude eelnevate ja ka selle valitsuse ministrid ja kõrged riigiametnikud on aastate jooksul Vene ohust Lääne-Euroopas ja Ameerika Ühendriikides hääle kähedaks rääkinud. Eesti riiklik kommunikatsioon on aastakümneid jutustanud sellest, kuidas tunneme Venemaa ja Kremli hingeelu. Välisluureametis põrunud juht Mikk Marran praalis kord isegi sellega, et tema teab, mis toimub Putini peas.

Vaatamata sellele, et tsaar valitseb Venemaad juba üle kahekümne aasta ning Eesti senised juhid on kõikjal läänes kõva häälega pasundanud Venemaa ohtlikkusest, ei suudetud Eestis sõjalise ega laiapinnalise riigikaitse investeeringuid järsult suurendada enne 24. veebruari 2022.

Eesti kõige suurem probleem on riigikogu valimiste tsüklist pikemate plaanide ja selgete otsuste puudus. Nimetet riiklik puue on kestnud 20-25 aastat, terve inimpõlve. Kui 1990ndate aastate alguses ja keskpaigas julgeti langetada väga raskeid, kalleid ja ebameeldivaid otsuseid, siis Euroopa liidu ja NATO-ga liitumise järel 2004. aastal oleks Eesti saanud justkui lõplikult valmis. Sisuliselt jäime toppama, end imetlema ja peenhäälestama olukorras, kus oleks vaja olnud järjepidevalt investeerida haridusse, keskkonnasõbraliku energeetika mitmekesisusse ja sise- ja välisjulgeolekusse. Praegu, keset energia- ja julgeolekukriisi peksavad Eestit omad vitsad valusasti ja veriseks.

P.S. Vastane võib Baltikumi oma elektrivõrgust lahti ühendada või korraldada mõne muu elektrikatkestusi põhjustava sigaduse varem või hiljem. Kõige suuremat kahju – ja see on igal juhul Kremli eesmärk – tekitaks elektri ja seetõttu ka sooja ja veeta olek ajal, mil Eestis on ilm niiske ja rõske või mõnusalt karge, ent väga külm.

Igaüks võib ise edasi mõelda, kuidas ja kui kaua hakkama saada (korter)majas elektri, vee ja soojata, samuti autokütuseta, sest kütusepumbad toimivad samuti elektri abil, kui õues on 15-20 kraadi külma. Seejuures ei maksa unustada, et ka õhksoojuspumbad, maaküte ja pelletikatlad vajavad elektrit. Näoraamat ja TikTok samuti.

 

Autor: KADRI PAAS, sisejulgeoleku asjatundja, Eesti 200
Viimati muudetud: 06/10/2022 09:36:06