Isetegevuslaste esinemise ootel. Foto: Mari-Anne Leht

Laupäeval Võrus toimunud kolmandal eakate festivalil sõnasid küsitletud, et peagi saabuva talve elavad nad kenasti üle, sest osa toiduaineid on omast käest. Psühholoog jagas paremaks toimetulekuks soovitusi alates kodust väljaminekust kuni heade mõtete mõtlemiseni.

Sirje Nelk on üle poolesaja aasta Oraval elanud. Oma majas pensionipõlve pidav naine teeb vajadusel giiditööd Piusa külastuskeskuses. Hiljuti abikaasa kaotanuna tunnistas ta, et töö aitab rohkem emotsionaalselt kui majanduslikult. Kuigi ta usub, et tuleb toime, kuna küttepuud on varutud ning kartul, porgand-peet ja õunad-marjad omast käest, hirmutab teda elektriarve.

„Ma ei oska veel öelda, kuidas talvel toime tulen, sest elektriarve võtab kõhedaks. Ilmselt ei lülita õhksoojuspumpa sisse, sest pump töötab ju elektri peal,” arutles Nurk. Ta lisas, et ta ei usu, et universaalteenus kuigi palju odavam on.

Aivo Vinni elab Võru lähedal Kosel. Ta ütles, et siiani ei ole elektriarve neile abikaasaga tappev olnud. „Üksi pensioniga hakkama saamisel oleks mul juba kukalgi juustest paljas olnud,” naeris mees. Tõsinedes lausus ta, et praegu on elektriarve kohta midagi konkreetset veel vara öelda. „Tegelikkust näeb talvistel arvetel.” Toiduga perel muret ei ole, sest üht-teist on aiamaalt varutud.

Kuigi Vinni on oma pensioniga rahul, soovinuks mees siiski, et valitsuse liikmed rääkinuks pensionide tõusust enam. „Siiani on nad palju rääkinud erinevate töötajate palkade tõusust,” tõdes ta.

Tuljo Urm elab Osulas. Mees kinnitas, et elab rahulikult eeloleva talve üle, sest neil on oma põllulapilt juurvili ja kartul ning küttepuud oma metsast. „Siiani ei ole küll pensioniga päris rahul, kui aga tõstavad 654 euroni kuus ja see on maksuvaba, siis võivad selle saajad ehk rahul olla, aga kuidas rahvapensioni saajatega jääb, ei tea,” arutles Urm.

Helve (nimi naise palvel muudetud – toim) Võrust kõneles pensionäri töölkäimisest hoopis teisel eesmärgil. „Töötamise rõõmsam pool on see, et eakas saab kodust välja, kuid kurvem on see, kui ta peab töötama sellepärast, et aidata maksta oma lähedase hooldekodu tasu,” sõnas ta.

Helve lisas, et sellises olukorras võib abistaja ise millalgi hooldekodusse sattuda. „Väärikast vananemisest ei saa niisuguses seisukorras juttugi olla,” on ta kindel.

Tuljo Urmi sõnul on eakate festival vajalik, kuna üritusel näeb palju tuttavaid, kellega saab üle pika aja juttu ajada. „Tantsin ise ühes rühmas, teisi tantsijaid vaadates ja lauljaid kuulates läheb tuju paremaks,” tõdes ta.

Eakates on palju elutarkust

Kanepi vallas elav Liivia Vaas nimetas ennast nooreks eakaks, kes tuli üritusele vaatama-kuulama. „Mulle meeldivad eakad, sest neis on nii palju elutarkust. See, et osa neist on tegusad, teeb vaid rõõmu,” rääkis ta. Paljude elukogemustega eakad saaksid kogemusi soovijatega jagada. Kui vaid oleks, kellele jagada.

Praeguste hinnatõusude kohta sõnas Vaas, et koos abikaasaga tulevad nad hästi toime ja elektrihinna üle ka ei kurda. „Talvisel ajal võib sahvri või mõne teise külma ruumi olemasolul külmkapi välja tõmmata,” tõi ta näite kokkuhoiuvõimalusest ja lisas, et igas toas ei pea pirn põlema.

Hoopis teine lugu on sõjaga, sest seda kardavad kõik. Kuid hirmutunne ei ole hea, sest see kahandab immuunsust.

Liivia Vaasi sõnul on eakate festival vajalik, sest „ühelt poolt annab see võimaluse kokku saada, teiselt poolt saab õpitud tantsude ja lauludega teistele esineda”.

Üks esinejaid oli eakate tantsurühm Põlva Memmed Põlva vallast. „Meie tantsijate vanus algab 66st ja lõpeb 87 aastaga,” ütles juhendaja Helje Põvvat. Tuleva kuu alguses möödub rühma kooskäimisest 30 aastat. Kaks liiget on Põvvati sõnul käinud algusest peale rühmas.

„Meil on hea meel kutsumise üle, sest memmedele meeldib esineda,” sõnas Põvvat. Nad esinesid tänavu ka seenioride peol Võrus, naiste tantsupeol Jõgeval ning isegi Saaremaal.

Prooviks kohtuvad tantsijad kaks korda nädalas. „Meie tantsijad on nooruslikud, sest mida aktiivsemad oleme, seda tervemad, sest meil ei ole aega haigustest mõelda,” rääkis Põvvat.

SA Võru pensionäride päevakeskus nõukogu esinaine Ere Kungla-Jalajas juhtis eakate päeva. Ta meenutas, et kui nad päevakeskuse eelmise juhataja Astrid Hurdaga aasta tagasi festivaliks ettevalmistusi tegema hakkasid, oli plaan teha üritus kahepäevane. „Põrkusime hinnatõusude vastu, nagu kütte hinna tõus,” nimetas ta põhjuse, miks festival kestab vaid ühe päeva.

Tänavusel, järjekorras kolmandal eakate festivalil osales veidi üle 300 huvilise, kelle seas olid ka esinejad. Kokku esines 16 kollektiivi, neist üks Tartumaalt, teine Põlvamaalt. Paraku haigestus teise Põlvamaa rühma juhendaja ja nii jäi see rühm tulemata.

„Mulle meeldib eakate oskus ja tahe kaasa lüüa tantsimises ja laulmises. Neilt saab rõõmsameelsust, tegutsemistahet ja kohustuste korralikku täitmist õppida ja sedagi, et nad teevad kõike südamest,” kõneles Kungla-Jalajas, kes on eakate tegevustega seotud üle 20 aasta.

Ta märkis, et kui eakad tunnetavad, et nendega arvestatakse ja neile üritusi korraldatakse, oskavad nad tänulikud olla. „Olen tänulik neile toredatele inimestele, kes pika laupäeva Kandles veetsid,” sõnas päevakeskuse nõukogu esinaine.

Psühholoog Rita Rätsepp: vahel on vaja mõtteid tuulutada

Rita Rätsepp ütles alustuseks, et eakate osakaal maailmas on 800 miljonit. Selle arvu taga on eluea pikenemine, toidu ja arstiabi paranemine, inimeste hoolitsus oma vaimse ja füüsilise tervise eest ning raske füüsilise töö vähenemine.

„Psühholoogi juurde tulles ei pea inimesel alati midagi viga olema, vahel on vaja mõtteid tuulutada, sest me ei vaja oma kinnijäänud mõtteid,” rääkis Rätsepp, kes nimetas ennast mõtete tuulutajaks.

Eakate üks kitsaskohti on üksildus, millega kaasnevad mitmesugused hirmud, nagu hirm üksijäämise, kõrvalejätmise ees. „Depressiivsus ja ärevus tuleb üksildusest,” sõnas psühholoog, kelle sõnul käib üksildus eluga kaasas ja on normaalne. Varem oli inimesel kõik, kuid ühtäkki on lapsed kodust kaugele läinud, sõbrad-tuttavad teispoolsusse lahkunud.

Ärevus tekib, kui me ei tea toimunust midagi. „Ärevus on meile looduse poolt kaasa antud ja selle vastu aitab sügavalt sisse- ja väljahingamine,” kõneles psühholoog.

Kodust välja tulek on üksildusest eemaldumise üks võimalustest, sest üksi kodus olles võib inimene ühte mõttesse kinni jääda, mis võib viia paanikani. „Kui saad mõtteid kellegagi jagada, hakkab kergem,” sõnas Rätsepp. Ta lisas, et inimene vajab ka uusi impulsse, mida üksi kodus olles ei teki.

Kuna üksildusest pääsemise võti on nagunii igaühe enda käes, tasub alati ise initsiatiivi näidata, olgu selleks siis esimesena heale tuttavale helistamine või jalutama minek.

Eakale on ka liikumine väga vajalik, sest see on eriti kasulik liigestele. Peale õhtusööki tasub võimalusel minna jalutama. Juba kuhugi minekule mõtlemine ja selle planeerimine on hea, sest need annavad hea tuju. „Sihtotsatarbeline minek näiteks poodi, täidab osa päevast,” tõi ta näite.

Psühholoog märkis, et me mõjutame oma elukvaliteeti mõtlemisega. Mõeldes headele asjadele, tekib meil soe tunne, meil on kerge olla ja energia liigub. Halbadele asjadele mõtlemise ja vihastamisega vähendame oma vaimset ja füüsilist immuunsust ning teistest halvasti rääkimisega kahjustame vaid ennast.

„Heade asjade märkamisega tõstame oma energiataset, kurtmisega aga tõmbame seda alla,” toonitas ta.

Aastate lisandudes ei pääse keegi unustamisest. „Vanemaks saades on unustamine normaalne, sest meie keskendusvõime on juba teistsugune. Kui meile kellegi nimi äkki ei meenu, on seegi normaalne,” rääkis Rätsepp, kelle sõnul on mälu treenimiseks parim ristsõnade lahendamine.

Eakaid kimbutab vahel ka unetus. Rätsepp nimetas kiire uinumise ühe võimalusena igal õhtul ühel ja samal ajal magama minna ja igal hommikul ühel ja samal ajal tõusta. Õhtul ei tohiks televiisorist vaadata häirivaid saateid, ka mitte uudiseid, ning telefoniga ei tasuks samuti rääkida.

Veel soovitas ta lõdvestus- ja hingamisharjutusi teha, mõelda mõnest toredast sündmusest või kaunist paigast. Kuna uni on taastumiseks oluline, siis aitavad neid, kel magamajäämisega ikkagi raskusi, tabletid, nagu melatoniin.

„Mida rohkem te endaga tegelete, seda pikem on eluiga,” ütles Rätsepp.
 

 

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 06/10/2022 09:47:31