Kriis ei ole sõna, mida tasub kergekäeliselt pillata. Tõsine kriis ei tähenda ühtainsat keerulist olukorda, millele tuleb lahendus leida, vaid pigem on see kogum ettenägematutest ja vahel ka aimatavatest probleemidest, mis üha kuhjuvad ja seavad ohtu inimeste igapäevase toimetuleku. Juba mõnda aega on kobarkriisis elamine karm tegelikkus – meil tuleb samaaegselt pista rinda julgeoleku- ja energiakriisi ning ka masendavalt suure inflatsiooniga. Lisaks on õhus palju ärevust ja teadmatust seoses saabuvate külmade talvekuudega.

Sotsiaaldemokraadid seisid riigieelarve läbirääkimistel vankumatult selle eest, et Eesti ühiskond elaks kriitilise aja võimalikult valutult üle ja teeks nii mõneski vallas arenguhüppe. Seisime tugeva riigi eest, sest vaid tugev riik suudab oma inimestele ja ettevõtetele tagada väärika toimetuleku. See oli ja on ka edasistes eelarvedebattides meie positsiooni nurgakivi.

Täna saab väita, et 2023. aasta eelarve vastab kriisiaja väljakutsetele. Ees seisab viimaste aastate suurim palgatõus õpetajatele, päästjatele, politseinikele, kultuuritöötajatele ning treeneritele. Eesti senine edu on paljuski põhinenud meie maailmatasemel haridusel, mille kohal on viimastel aastatel olnud murepilved. Saavutatud kokkuleppe kohaselt saavad õpetajad märkimisväärse palgalisa. Tänu pea 24-protsendilisele palgatõusule ületab õpetaja keskmine palk uuel aastal 2000 euro piiri ning alampalk kerkib 1789 euroni. Muuseas aitab see kooli tuua kõrgkooli lõpetanuid noori, et ka edaspidi seisaksid klassis laste ees hoolivad ja targad õpetajad.

Kõrghariduse rahastamine suureneb tänavu täiendava 10 miljoni euro võrra ja järgmisel aastal juba 130 miljoni euro võrra, kasvades ühe protsendini SKTst. Ilma nutikuseta ei ole Eesti-sugusel riigil võimalik areneda ja jõukamaks saada ega ka maailmas silma paista.

Me saame end Eestis tunda turvaliselt, kui meil on tööl professionaalsed ja motiveeritud päästjad ja politseinikud, elutähtsate teenuste osutajad. Päästjate miinimumpalk tõuseb 1620 euroni, mis tähendab koguni 36-protsendilist palgatõusu. Iga politseinik hakkab uuest aastast teenima vähemalt Eesti keskmist palka. Sellel sammul on tugev regionaalpoliitiline mõõde – väärt töötasu meelitab ka väiksematesse kohtadesse aktiivseid inimesi meie turvalisuse eest hoolt kandma. Kordonid ja jaoskonnad ei tohi inimtühjaks jääda.

Valusaid hinnatõuse aitab leevendada ka tulumaksuvaba miinimumi tõstmine – see lubadus jõudis sotsiaaldemokraatide survel koalitsioonileppesse ja edasi eelarvesse. Maksuvaba miinimumi suurendamine 1. jaanuarist 654 euroni jätab madalama ja keskmise sissetulekuga inimestele aastas kuni 372 eurot rohkem kätte.

Ja loomulikult lapsetoetused! Need on kosunud ainult siis, kui oleme kandnud valitsemisvastutust. Uuest aastast tõuseb lapsetoetus kolmandiku võrra ehk 80 euroni. Samale tasemele jõuab lõpuks ka kaks aastakümmet muutumatuna püsinud üksikvanema toetus. Iseäranis helde on uus eelarve lasterikaste perede suhtes, kelle toetused kerkivad kõige jõudsamalt. 

Kindlustunne algab kodust. Eesti peab olema koht, kus inimesed tahavad elada, töötada ja oma pere luua. Samas oleme jõudnud seisu, kus suuremates linnades pole kodu enam kõigile kättesaadav ning väiksemates asulates ja linnades üüriturg sisuliselt puudub. Nii jäävad paljud justkui kahe valiku vahele lõksu ja võivad lõpuks otsustada välismaale kolimise kasuks. Saavutasime eelarvevaidlustes riiklike üürimajade programmi taaskäivitamise, mille toel on võimalik pakkuda inimestele kättesaadava hinnaga korterit. See programm aitab ühtlasi kaasa maa ja linna vahelise ebavõrdsuse vähendamisele.

Alates järgmise aasta juulikuust stardib kauaoodatud hooldusreform, kuhu suunatakse kümneid miljoneid eurosid. Selle raha toel on võimalik kutsuda ellu teenus, mis tagab abivajajatele keskmise pensioni eest koha hooldekodus. Keskmiselt säästab abivajaja pere nii aastas 6000 eurot, mis muidu tuleks hooldekodule maksta. Ülioluline on ka see, et paljudel oma lähedase hooldamisega hõivatud inimestel on võimalik naasta tööturule. Ühtlasi annab reform kindlustunde, et tõsiste tervisemurede korral on väärikas vananemine võimalik ka ilma paksu rahakotita.

Riigi tulud ja kulud ei ole veel sugugi lukus – parlamendis arutelud alles algavad ja loodetavasti muutub järgmise aasta alusdokument veel paremaks. Aga üks on kindel – eelarve võimaldab karmi aja üle elada ja ka julgemalt tulevikku vaadata.

 

Autor: REILI RAND, riigikogu maaelukomisjoni liige, SDE
Viimati muudetud: 13/10/2022 08:35:44