Foto: Pixabay

Võrumaa omavalitsused on pöördunud valitsuse poole murega: kuidas väheneva tulubaasi ja kasvavate kuludega tõsta palgafondi ning maksta ära ka elektri- ja küttearved?

Septembri lõpus pöördusid Võrumaa omavalitsuste juhid Anti Allas, Kalmer Puusepp, Avo Kirsbaum, Raul Kudre ja Britt Vahter Võrumaa arenduskeskuse kaudu ühiskirjaga valitsuse, rahandusministri, riigihalduse ministri ning linnade ja valdade liidu poole.

„Tunnustame Vabariigi Valitsust selle eest, et olete oma prioriteediks võtnud oluliste eluvaldkondade, sh õpetajate töötasude tõusu,” algab linnapea ja vallavanemate pöördumine. „Samas juhime tähelepanu asjaolule, et need otsused on seotud omavalitsuste teiste ülesannete
täitmisega, mis toob tulevikus kaasa suurema surve omavalitsuste eelarvetele.”

Nii loob õpetajate töötasu tõstmine õigustatud ootuse, et omavalitsustes tõuseksid ka teiste sarnases valdkonnas töötavate inimeste töötasud. Lasteaiaõpetajad ja abiõpetajad, haridusasutuste tugispetsialistid, huvikoolide õpetajad ning kultuuritöötajad ootavad sama suurt palgatõusu.

„Lasteaiaõpetajate töötasud on otseselt seotud õpetajate töötasudega ning nende töötasude tõus on
möödapääsmatu,” kirjutavad omavalitsusjuhid. „Näiteks Setomaa valla täiendav kulu, selleks et tagada 2023. aastal lasteaiaõpetajatele õpetaja töötasu alammäär, on 61 640 eurot, kuid riigipoolne toetus, tuginedes 2022. aasta andmetele, on 14 712 eurot. Kinnitame, et omavalitsustel on soov maksta oma töötajatele väärilist töötasu, kuid vahendid sellises määras puuduvad.”

Lisaks töötasusurvele peavad omavalitsused toime tulema energiahindade tõusuga, mis toob mõnes omavalitsuses kaasa kolme- kuni viiekordse kulude kasvu võrreldes 2021. aastaga. Võru vallas tuleb näiteks 2023. aasta eelarves arvestada energia hinna 250 000-eurose tõusuga.

Energiahinna tõusu mõju Eesti majandusele on omavalitsusjuhtide sõnul keeruline prognoosida, kuid juba praegu on ettevõtlussektor kriisis ja selle majanduslik mõju on jõudnud vähenenud tulumaksu laekumise kaudu ka kohalike omavalitsusteni. Näiteks Rõuge vallas on selle aasta teisel poolel tulumaksu laekumine vähenenud. Puudujääk võib aasta lõpuks olla kuni 200 000 eurot.

„Tänases olukorras on küsitav 2023. aastaks prognoositud 23,8% täiendavat maksutulu,” kirjutavad Võrumaa juhid. „Siinjuures tekib omavalitsustel küsimus, kuidas toime tulla? Eriti olukorras, kus viimasel aastakümnel on riigi tulud proportsionaalselt rohkem kasvanud kui omavalitsuste tulud. Lisaks on omavalitsuste tasandusfond seisnud muutumatuna juba aastaid.”

Võrumaalased peavad oluliseks, et omavalitsuste tasandus- ja toetusfond kasvaks ning riik töötaks omavalitsuste jaoks välja abipaketid: lasteaiaõpetajate töötasu toetuse tõus, töötasutoetus teistele omavalitsuste spetsialistidele, energiahüvitis, vähenenud tulumaksu kompensatsioon, pensionäride üksikisiku tulumaksu laekumine KOVide eelarvesse jms.

„Kutsume Vabariigi Valitsust üles andma omavalitsustele täiendavat riigi tuge, et kõik
omavalitsuse palgal olevad spetsialistid saaksid ennast tunda oma eriala esindajana riigis
tervikuna võrdselt ning omavalitsuste poolt osutatavad avalikud teenused jätkuksid vähemalt
samal tasemel, mis on need olnud senini,” lõpetavad võrokesed.

Võru linnapea Anti Allas ütles ERRile selgituseks, et omavalitsused „väga, väga” tahaksid haridustöötajatele palgatõusu võimaldada, kuid omavalitsuste tulud järgmisel aastal 20 protsenti või rohkem ei kasva. Allas märkis, et ilmselt ei suuda seetõttu enamik Eesti omavalitsusi puhtalt oma kulu ja kirjadega palga- ja energiahindade rallist osa võtta.

Võru vallavanem Kalmer Puusepp ütles omalt poolt LõunaLehele, et konkreetselt ootavad Võrumaa omavalitsused riigilt selles olukorras rahalist tuge elektri- ja küttekulude kallinemise katteks.

Puusepa sõnul pole valitsuselt pöördumisele veel vastust saadud. Esialgu ei saa ta ka öelda, kui suur on arvatav eelarve puudujääk Võru vallas, sest eelarve menetlus alles käib.

Kui riigilt toetust ei saada, siis millised on omavalitsuste võimalused toime tulla? „Esimene võimalus on vähendada investeeringuid,” hindas Puusepp.

Vallavanem: palgalaen pole meie puhul isegi mitte külajutt

LõunaLehe küsimustele vastas Rõuge vallavanem Britt Vahter.

Millist abi omavalitsused selles olukorras riigilt ootavad?
Otsene finantsabi küttekulude ja üleüldise hinnatõusu katteks oleks kõige adekvaatsem.

Milline on riigi (riigihalduse ministri) esialgne tagasiside pöördumisele?
Praegu ei ole me oma pöördumisele veel tagasisidet saanud. Üldine teadmine on, et 2022. aastal kohalikele omavalitsustele abi hinnatõusu ja küttekulude kasvu kompenseerimiseks ei anta.

Kui suur on teie juhitava omavalitsuse puhul praeguse seisuga arvatav eelarve puudujääk vajalike kulutuste katteks?
Puudujääk eelarves tuleneb eelmise aasta lõpus saadud suurprojekti finantskorrektsioonist mahus 323 885 eurot ja üleüldisest hinnatõusust, mis võib aasta lõpuks küündida kuni 200 000 euroni. Lisaks on praegu veel müümata Krabi kool, millest saadava ligikaudu 240 000 euroga oli eelarve tuludes arvestatud.

Kui riigilt toetust ei saada, siis millised on omavalitsuse viisid toimetulekuks?
Rõuge vald on majandamiskuludelt kokku hoidnud juba alates kevadest. Eelmistel aastatel alustatud ehitusprojektid viiakse lõpuni, kuid uued projektid on ära jäetud. Kuna valla laenukoormus on väga kõrge, siis esimese asjana palume pangalt aasta jagu maksepuhkust. Vaatame üle ka laenude tähtajad ning võtame välja viimase selleks aastaks planeeritud laenu osa, mida kasutame lõppevate ehitusprojektide eest tasumiseks.

Kui sel aastal saadakse isegi hakkama, siis järgmisel aastal see enam ei õnnestu. Rõuge vald pole peale haldusreformi muutnud oma asutuste struktuuri. Kõik on säilitatud peaaegu samamoodi nagu enne liitumist. Ukraina sõda on kaasa toonud hüppelise hinnatõusu. Riigi kehtestatud (küll väga tänuväärne) haridustöötajate palgakasv tekitab Rõuge valla eelarvele suure surve, sest meie koolid on väikesed ja riigilt saadava rahastusega toime ei tule. Oleme ka seni pidanud olulisel määral juurde maksma ja nüüd kasvab see summa veelgi. Ühes haridustöötajate palgatõusuga kasvab üleüldine palgasurve sarnastes sektorites (nt kultuur, hariduse tugiteenused, noorsootöö).

Haldusreformi eel sõlmitud ühinemislepingus lubatu on suurel määral ellu viidud, aga selle tagajärjeks on hiigelsuur laenukoormus. Et maksta kvalifitseeritud töötajatele konkurentsivõimelist töötasu ja osutada kvaliteetseid teenuseid, tuleb teenuste võrk üle vaadata, kujundada teenuste osutamine ümber ja vähendada „õhu kütmist”.

Meieni on jõudnud külajutu tasandil järgnev väide: X omavalitsusel pole raha palkade maksmiseks ja ilmselt tuleb see lihtsalt laenata. Kas selline variant on mõeldav?
Rõuge valla puhul pole tegu isegi mitte külajutuga. Vallavanem väljendas volikogus väga selgelt, et varsti tuleb hakata isegi palkade maksmiseks laenu võtma – et kõik volinikud saaks üheselt aru, kui hull meie olukord on ning et kasutusele tuleb võtta drastilised meetmed.

See olukord on tulnud meid õpetama, lähiaastatel vald taristulisi investeeringuid teha ei suuda. Aeg on lõpetada poliitilised kemplused ning hakata tegema poliitiliselt keerulisi otsuseid, mida varem pole suudetud või tahetud teha. Seda kõike selleks, et vald oleks tulevikus jätkusuutlikum.

„Olukord on sitt, aga see on meie tuleviku väetis!” (L. Meri).

 

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 17/10/2022 09:13:44