Väsinud päike
enam redelit appi ei võta,
oma pesa teeb
metsa õhtul kell kuus.
Öine kaste
lõunapruukosti ajaks rohult ei kuiva.
Veepanges suplevad
kullased kaselehed.
Üks ritsiks öö eel
viiuli d-keelel mängib.
Eestimaa ööaeg
ei lange prauhti su pääle,
hoopis salaja saabub
nagu tutvate muinasjuttude kuma.

 

 

 

Autor: ILMAR VANANURM
Viimati muudetud: 20/10/2022 08:31:36