Foto: Kaisa Äärmaa

Mõnikümmend aastat tagasi tootis Võru leivakombinaat erinevaid limonaade. Täna tegutseb Kagu-Eestis mitmeid väiketootjaid, kelle toodetesse lisatakse gaseeritud karastusjoogi saamiseks süsihappegaasi. Lisaks kasutatakse levinud gaasiühendit näiteks toidu pakendamisel ja tulekustutites. Kust on see süsihappegaas pärit?

Nii ajalooliselt kui ka tänapäeval on kõigeks selleks vajalik süsihappegaas saadud looduslikest süsihappegaasi allikatest või toodetud tööstuslikult näiteks väetisi tootes süsihappegaasi eraldades. Suurbritanniat tabas vaid kuu aega tagasi toiduainetööstuses süsihappegaasi puudus, kuna sealne turg on paljuski ühest etteevõttest sõltuv. Selliseid olukordi on võimalik Eestis ennetada, panustades näiteks biogaasijaamade arengusse ja uute ärimudelite väljatöötamisse. Muuhulgas saab just biogaasi tootmise kõrvalproduktina eraldada limonaadi karboniseerimiseks vajalikku süsihappegaasi.

17. oktoobril toimus Võrus Kagu-Eesti programmi toel seminar biojäätmete väärindamise võimalustest, mille vastu tundis huvi üle poolesaja inimese, sealhulgas Lõuna-Eesti suurtootjad ja -ettevõtjad.

Kohale tulnud ettevõtjad nimetasid seminari oluliseks eelkõige energiakriisi tõttu, mis sunnib ümber vaatama seniseid toimimismudeleid. Samuti selgus, et juba praegu leidub Eestis väiksemaid ja suuremaid tootjaid, kes väärindavad tootmisjääke biogaasiks.

Põllumajandustootjate skeptilisus on õigustatud, aga üldistusi teha ei tasu
Seminaril ettekande teinud endine OÜ Askoterm juhatuse liige Rafik Asadov peab biogaasijaama planeerimisel oluliseimaks toorme ja selle kvaliteedi kaardistamist. Ka Eesti Maaülikooli professor Rando Värnik tõdes: „Küsimus ei ole mitte ainult bioressursi olemasolus, vaid ka selle kvaliteedis.” Koostöös maaülikooli meeskonnaga just Kagu-Eesti bioressursside väärindamise võimalusi ringbiomajanduse arengu toetamiseks uurima hakataksegi.

Võrumaa arenduskeskuse juhatuse liige Tiit Toots tõi seminari alguses välja uuringu eesmärgid: esmalt saada ülevaade Kagu-Eesti bioressurssidest ning seeläbi teha tulevikus võimalikele investoritele väärtuspakkumisi biogaasijaamade rajamiseks, teiseks anda bioressursi omanikele võimalus ressursse efektiivsemalt ära kasutada ning soodustada ressursiomanike vahelist koostööd näiteks biogaasijaamade rajamisel, kolmandaks tänases energiajulgeoleku olukorras suurendada piirkonnas olemasolevatest ressurssidest energia tootmist.

Maaülikooli professor Rando Värnik ütles küsimustele vastates, et biogaasiga seondub palju hirme, aga nende hirmudega tuleb tegeleda. Ühe probleemina nimetas ta, et põllumajandusettevõtjad ise ei tule aktiivselt kaasa ega osale uute mudelite loomises, mis oleks kohandatud vastavalt piirkonnale.

Peamised põllumajandusega tegelevate ettevõtjate hirmud on seotud biogaasijaama digestaadiga ehk kääritusjäägiga. Kardetakse, et biogaasijaamast pärit jääkprodukt, mida laotatakse põldudele, on väetisomadustelt väheväärtuslik (toitaineväärtus väheneb) ja sisaldab näiteks umbrohuseemneid. Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi professor Allan Kaasiku sõnul aga toitainete kontsentraat tegelikult suureneb ja taimed suudavad seda omastada sama hästi.

Mait Kriipsalu maaülikoolist lisas, et põllumajandustootjate skeptilisus on õigustatud, aga üldistusi teha ei tasu. „Nagu kompostigi puhul, on häid digestaate ja halbu. Võrdluskatsed aitavad põllumeestel aru saada, milline on biogaasijaama tegelik väljund,” ütles Kriipsalu.

Ettevõtjad tundsid muret ka Kagu-Eestile omase hõreda asustustiheduse mõju pärast bioressursside väärindamise võimaluste ja ringbiomajanduse arendamisel. Professor Rando Värniku sõnul ei ole ringbiomajanduses vaja eristada suuri, keskmisi ja väiketootjaid, vaid kõike tuleb käsitleda ühtse piirkondliku süsteemina.

Me ise oleme seadnud endale seadusandlusega piirid
Ettekandjad tõdesid, et sageli võib ringbiomajanduse arendamisel tekkida takistusi seoses olemasoleva seadusandlusega. Näiteks on täna tugevalt piiratud loomsete jääkide kasutamine biogaasi tootmises, olenemata selle suurest metaani metaani potentsiaalist. Kirjeldati ka juhtumeid, kus tootmise arendamisele on piirid seadnud inimlikud eksimused, mis ettekandjate sõnul on põhjustatud bioringmajanduse kui alles väljakujunemisjärgus valdkonna tõttu.

Jarno Hermet, kes on aastaid tegelenud linnufarmiga ja kelle farmist saab osa oma sisenditest Oisu biogaasijaam, ütles, et olukorra muutmiseks peab ettevõtja andma sisendit biogaasijaamade teemal.

Peagi ongi kõigil Kagu-Eesti ettevõtjatel, kelle tootmises esineb biojäätmete teket, võimalus võimalus valdkonna arendusse panustada. Nimelt kutsub maaülikooli meeskond osalema aktiivselt uuringus, et, et koondada ja süstematiseerida Kagu-Eesti bioressursside info.

Projekti raames toimub jaanuaris uuringu tulemusi tutvustav seminar, kus muuhulgas maaülikooli meeskond annab omapoolsed soovitused bioressursside väärindamise jaamade asukohtadele, suurustele, tehnoloogiale. Ühtlasi tutvustatakse uusi võimalikke koostöö võimalusi.

Uuringut ja seminare rahastatakse Kagu-Eesti programmi vahenditest.

 

Autor: LOTA VANA, SA Võrumaa Arenduskeskus
Viimati muudetud: 20/10/2022 09:38:21