Suitsusaun. Foto: LLi arhiiv

Viis aastat tagasi liidetud Rõuge vald tähistab esimest olulist sünnipäeva nii kodude kui ka asutuste saunade avamisega. Uudse ürituse kohta jagus kiidusõnu kõigil, osalejatest naabriteni.

Rõuge valla kodulehel oli nädala alguses kirjas, et sünnipäeval on avatud 18 sauna. Üks neist on Hämkoti külas asuv Väike-Palomäe minisaun, mille perenaist Kai Paksu tuntakse Tartumaal Uhti kõrtsiemandana.

„Valla sünnipäeva tähistamine kodusaunade avamisega on praegusel keerulisel ajal üks võimalusi pidada sünnipäevapidu omas kodus, luues endale ja sõpradele ise meelepärase peo. Saunade avamisega annavad valla elanikud sünnipäevale uue näo,” rääkis ta. Naine lisas, et sellisel viisil sünnipäeva tähistamine ei too vallavalitsusele kaasa ka ennenägematuid kulutusi.

Traditsiooniline rahvamajapidu koos aukirjade ja tänusõnadega on samuti lahendus, kuid seekord tehti otsus pidada pidu just sedaviisi.

Väike-Palomäel saab homme uudistada taastatud suitsusauna, kuulata sauna saatuse lugu ning panna kõrva taha saunatarkusi.

„Saun on olnud põlisrahvastele nii tervenemise kui tervendamise, samuti sündimise ja suremise koht. Tohterdamiseks korjati väetaimi ja maarohte, millega sai nii kompressi teha kui ka meeli uuendada, samuti läbielatu ja varem kogetu maha jätta. Looduses on nii palju imelisi väekaid taimi, mille abil saab edasiminekuks meelt muuta,” jutustas Uhti kõrtsiemand.

Töötubades saavad huvilised ise taimede väge järele proovida. Pidulistele pakutakse talutoitu, jalakeerutuseks on kohal pillimees, lisaks on võimalik osta käsitööd ning koduleiba.

Kõrtsiemand Kai juured on Rõuges. Suurõ-Ruuga külas asuvast lapsepõlvekodust meenuvad talle ka esimesed saunakogemused. Sünnitalu saun oli suur ja väärikas. Väike-Palomäe on ostetud 2006. aastal suusakohaks. Siinne suitsusaun oli varasema, väikese pere tarviduse järgi traditsiooniline saunaköks.

Suitsusaun ei olnud uue pere jaoks esimene, mida taastama asuda, sest esialgu ei olnud vana sauna kasutamiseks ei huvi ega ideed.

„Vist 2015. aastal kaasasid Vana-Võromaa suitsusaunaentusiastid ka meie pere saunatraditsioone elavdama ja edendama. Nüüdseks on vanale saunaköksile oma ala meistrite eestvedamisel ja juhendamisel tehtud kaks uuenduskuuri: palkide vahetus ja keris. Süües kasvab isu, teab vanarahvas kõnelda. Alguse tegemise järel tekivad uued ideed ja tahtmised. Plaanid on toredad, kuid mõnikord on mõistlik vaadata ka tagasi ja lihtsalt targutada,” pajatas kõrtsiemand.

Ta teab, et lätlastega võrreldes oleme meie saunas taimedega toimetamisel tagasihoidlikumad, lõunanaabrid teevad seda palju võimsamalt.

Uhti kõrtsiemand on tänulik võimaluse eest osaleda valla sünnipäeval: „Rõõmustan ühinenud ja suure Rõuge valla üle, sest suurem vald on suurem võimalus. Aktiivsed inimesed leiavad üksteist üles ka suures vallas.”

Lapsed saavad suitsusauna uudistada
Loomulikult on avatud ka Mõniste talurahvamuuseumi suitsusaun. Muuseumi juhataja Airi Rüütli ütles, et nende maa-alal on kaks sauna: väga vana, 1867. aastast pärinev muldpõrandaga suitsusaun, mida huvilistele vaid näidatakse, ja uuem saun.

„Uuemat sauna hakkame hagudega kütma hommikul kella seitsmest. Ka vanasti köeti sauna hagudega, kuna puid ei tohtinud saunakütmiseks raisata,” rääkis Rüütli, kelle sõnul kulub sauna soojaks saamiseks viis tundi.

Hommikupoole uudistavad sauna ning selle kütmist Mõniste lasteaia ja kooli õpilased ning huvilised Rõuge noorsootöökeskusest. Noored kuulevad ka saunakombestikust.

Rüütli märkis, et tema on suitsusaunas käinud juba esimesest eluaastast peale, kuigi praegu on tal kodus elekterküttega saun. „Käin saunas kaks korda nädalas, saun on mulle tervise kosutamise koht,” sõnas ta.

Valla teises otsas Missos on samuti saun avatud. Misso saun kuulub Rõuge vallale.

„Meil on elektrisaun, mille soojaks kütmiseks läheb poolteist tundi,” sõnas kontaktisik Marika Heinvee, kelle sõnul kasutavad seda sauna needki, kes oma sauna ei jaksa enam kütta.

„Nagu vanad eestlased, nii usun ka mina, et saun teeb tervisele head, võtab poorid lahti ning keha ja hing on peale sauna kergemad. Veidi aega tagasi olin nohune, käisin kaks päeva järjest saunas, pärast mida nohu kadus,” kõneles Heinvee.

Naabrid Rõuge saunapäevast
Vastseliina rahvamaja juhataja Anneli Lõhmus nimetas Rõuge saunapäeva julgeks ja põnevaks ettevõtmiseks, mis on ka saunatajatele väljakutse, sest saunu külastavad võõrad.

„Meie perel on kodus puuküttega saun, kus käime kindlasti kord nädalas. Kui on mõni tõbi kallale tulemas, siis tihedamini, näiteks koroonaajal käisime saunas vahel ülepäeviti. Köha ja nohu vastu saan head abi ikka saunalavalt. Leiliveele lisan ikka mõnda saunaõli,” jutustas Lõhmus, kes hindab sauna ka kui puhtuse hoidjat.

Antsla vallavalitsuse kultuuri- ja noorsootöö spetsialist Merle Tombak nimetas naabervalla saunapäeva uudseks ja ägedaks algatuseks ning igati toredaks ettevõtmiseks. „Toimetagu selles suunas edasi, sest oluline on ka, et algatatu jääks kestma,” märkis ta.

Kuigi Tombak ennast suureks saunatajaks ei pea, käib ta võimaluse korral ikka laupäeviti suitsusaunas. „Pärast sauna on mõnus suitsulõhn juustes,” lisas ta.

Kuutsi talu (talu nimi ei ole seotud Kuutsi külaga Mõnistes – M.-A. L.) Kalliküla külas Valga vallas avab samuti oma sauna ukse. „Meile tuleb homme sauna mitu seltskonda, üks neist Tartust,” ütles perenaine Helle Veske, kellel on saunapäeva üle väga hea meel. Selline üritus võimaldab inimestel saunakultuuri ja suitsusaunaga tutvuda ning teada saada, kas neile suitsusaun meeldib või mitte.

„Saunapäev võimaldab külalistele elamuse pakkumise kõrval ka nendega suhelda,” lisas Kuutsi talu perenaine.

Tal on nii suitsu- kui ka korstnaga saun. Perenaine eelistab kord nädalas suitsusaunas käia, sest seal on leil veidi mahedam. „Suitsusaunas võtan kütmise järel söed ahjust välja ja lasen saunal tunnikese olla, siis viskan uuesti leili ja peale seda lähen sauna. Tavaline saun on äkiline ehk leiliviskamise järel läheb äkki kuumaks, mis mulle ei sobi,” selgitas Veske.

Valga vallavanem Monika Rogenbaum nimetas naabervalla algatust tähistada valla sünnipäeva saunapäevaga vahvaks, omanäoliseks ja soojaks ettevõtmiseks. „Usun, et neile jagub saunasõpru, kellele on head emotsioonid garanteeritud,” sõnas ta.

Rogenbaum märkis, et ka Valga vallas saaks sellise ürituse korralda: „Meil on eriilmelised piirkonnad, mille seas tükike Vana-Võrumaadki. Usun, et seda peegeldavad saunadki.”
Eriti põnev oleks, kui kaksiklinn Valka avaks samuti oma saunad, sest siis saaks ka lõunanaabrite saunakultuuri ja -kommetega tutvuda.

„Olen õnnelik saunaomanik ja vähemalt kord nädalas on mul kodus saun köetud. Eriti rõõmustan sauna üle talvel, sest siin saan leilile vahelduseks lumel lamada ja taevatähti vaadata. Kui lund ei ole, karastan ennast õues külma veega,” rääkis Valga vallavanem, kellele saun tähendab ka sõpradega koosolemist. Need on head ja rõõmsad hetked, mis aitavad pingelisest argielust veidikeseks välja tulla.

Saunade avamisega kaasatakse enam inimesi kui kontserdiga
Rõuge vallavanem Britt Vahter ütles, et idee pidada valla viies sünnipäevapidu saunaga on inspireeritud tulevast sauna-aastast ja Haanjamaa varasemast suitsusaunanädala korraldamise kogemusest, mida arendati edasi valla rahvamajade juhtide ja vallavalitsuse koostöös. Esimesed töökoosolekudki peeti saunalaval.

„Soovisime valla sünnipäeva tavalisest erinevalt ja inimesi kaasavalt tähistada, nii et kõigil oleks võimalus ühise suure asja õnnestumisse panustada,” märkis ta.

Saunapäevaga soovib Rõuge väärtustada sauna kui olulist osa meie pärimusest ning juhtida tähelepanu saunatraditsioonidele. „Soovime esile tuua, et just tänu meie vallas tegutsevale Mooska talu perele on Võrumaa suitsusaun kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse,” toonitas Vahter.

Vallavanem usub, et homsest saunapäevast võtab vald kaasa kogemusi tuleva aasta ürituste tarbeks: „Tulevasel sauna-aastal kordame sama juba suuremas mahus. Täpsemaid plaane selleks hakkame tegema oma esimeste kogemuste ja osalevatelt saunaperedelt tagasiside saamise järel.” Vallavalitsusele on hindamatu väärtusega ka kogu ettevõtmise see osa, mis aitab oma inimesi ja inimestel üksteist paremini tundma õppida ning leida tulevikuks uusi koostegemise võimalusi.

Vahter usub, et Rõuge saunadega sünnipäevapeost saavad vähemal või rohkemal määral osa sajad inimesed, mida on kindlasti enam, kui oleks osalejaid sünnipäevakontserdil.

Kellel sauna välja valitud ei ole, saab otsida veel mõne avatud sauna, kuhu külla minna. Avatud on 18 sauna, neist üks Valgamaal. Lisaks on endast märku andnud 29 saunaomanikku, kes peavad valla sünnipäeva oma pere, sõpruskonna või kogukonnaga.

„Pered, kes ei ole end tähtajaks kirja pannud, on oodatud homme valla tervituseks sauna kütma ja postitama näiteks sotsiaalmeediasse või saatma vallavalitsusse pilte, millega annavad märku, et nad olid sel päeval meiega,” esitas Rõuge vallavanem üleskutse ja lisas, et vallavalitsus on rõõmus, kui saab saunamõnude nautimisest pilte kogu Eestist ja kaugemaltki.

 

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 20/10/2022 09:46:21