Elektrilevi lülitas Põlva lähedal asuvas Himmaste külas esmaspäeval kahes väiksemas kortermajas n-ö rubilniku välja ning jättis majade elanikud elektrivarustuseta. Korteriühistud ei nõustunud riikliku elektrifirma pakutud tingimustel võrgulepingut sõlmima ja Elektrileviga käiakse ka kohut.

„Kas nutta või naerda?” ahastas esmaspäeval sotsiaalmeedias põlvamaalane Helina. „Kuidas pisikes Eestis sellised asjad võimalikud on? Põlvamaal Himmaste külas jäid kahe kortermaja elanikud tänasest vooluta. Vooluta, sest keeldume loovutamast juba olemasolevaid ampreid Elektrilevi OÜ-le. Meie riigis kaitseb elektrituruseadus teenusepakkujat, mitte tarbijat ennast! Kas me sellist Eestit tahtsimegi?”

Elektrita jäid kahe trepikojaga kahekorruselised kortermajad Himmastes Keskuse teel. Probleem puudutab kümneid peresid, kelle koduks on Keskuse tee 13 ja 17. LõunaLeht ei pidanud sellele loole Elektrilevi kommentaari küsima – selle saatis palumatagi asutuse kommunikatsiooni- ja turundusjuht Reti Meema pealkirjaga „Kahetsusväärne juhtum Himmastes”. Meema sõnul võttis ta ühendust, informeerimaks „ühest kahetsusväärsest kaasusest, kus ühe ühistu mõne liikme oma õiguses veendunud käitumine on viinud ka teised isikud sundolukorda”.

Meema selgituse kohaselt varustas Himmastes Keskuse teel asuvat kaheksat korterelamut endale kuulunud võrgu kaudu OÜ Põlva Oom – ning seda seadusega mitte kooskõlas olevalt. Käima oli pandud võrgu ja tarbijate üleandmise protsess Elektrilevile, kuid mais 2020 kuulutati välja firma pankrot. Pankrotihaldur võõrandas käesoleva aasta aprillis võrgu Elektrilevile, kes asus 1. juulist piirkonna tarbijatele võrguteenust osutama võrgu võõrandamise lepingus kokku lepitud tingimustel.

„Elektriga varustamise õiguslikuks eelduseks on kirjaliku võrgulepingu sõlmimine,” selgitas Elektrilevi esindaja. „Korterelamute puhul on võimalik see kas ühistuga hoonepõhiselt või üksikute korterite suhtes iga korteriomanikuga. Mõlemal juhul on lepingu sõlmimiseks vajalik korteriühistute/korteriomanike poolt täielikult tagada teatud tehnilised tingimused, mida Elektrilevi on varasemalt korduvalt selgitanud.”

Meema märkis, et näiteks Keskuse tee 10, 12 ja 14 korteriühistud olid täitnud tingimused võrguteenuse osutamiseks üksikostul ning Elektrilevi sai sõlmida nende elamute korteriomanikega vastavad võrgulepingud algusega kohe alates 1. juulist. Nendes majades, kus seni vastavad eeldused puuduvad, pidi ühistu elamu elektrivarustuse tagamiseks õiguslikul alusel sõlmima võrgulepingu ühisostu raames. Nii on seda teinud näiteks teinud Keskuse tee 11, 15 ja 19 korteriühistud. See ei välista hiljem pärast nõutavate sammude astumist võrgulepingute sõlmimist juba korteriomanikega.

„Keskuse tee 13 elanike eestvedajad valisid teistsuguse tee ning Elektrilevi pakutud tingimustega ei nõustunud ning võrgulepingut ei sõlminud. Selle asemel asuti võrguettevõtjat vajalike tööde tegemisel takistama ning esitati Elektrilevi tegevuse suhtes kaebus konkurentsiametisse, kes teostab elektrivõrguettevõtjate üle riiklikku järelevalvet,” kirjeldas Reti Meema.

Konkurentsiamet oma 2. augusti otsusega ja ka 15. septembri vaideotsusega kaebust ei rahuldanud. Tallinna halduskohus asus oma 30. septembri määruses seisukohale, et kui Keskuse tee 13 korteriühistu näitab Elektrilevile valmisolekut võrgulepingu sõlmimise tingimuste täitmiseks ja võrgulepingu sõlmimiseks, on eelduslikult võimalik ka ilma kohtu sekkumiseta paluda Elektrilevilt, et elektrivarustus korterelamus säiliks – kuni võrgulepingu sõlmimiseks vajalikud eeldused saavad täidetud. Ühtlasi jättis kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, hinnates kaebuse ilmselgelt perspektiivituks. Praeguseks on elamu elektrivarustuse küsimus jõudnud ringkonnakohtu töölauale.

„Elektrilevi on seoses kaebuse menetlusega alates 1. juulist 17. oktoobrini taganud elamu elektrivarustuse ilma seadusest tuleneva lepinguta. Olukorras, kus riiklikku järelevalvet teostav amet ei tuvastanud Elektrilevi tegevuses rikkumist, ei ole võrguteenuse edasine osutamine ilma lepinguta enam võimalik ning seetõttu oli Elektrilevi tarbijaid teavitanud võrguühenduse katkestamisest 17. oktoobrist, kui selleks ajaks ei ole täidetud eelnevalt teada olnud tehnilisi eeldusi koos vastava võrgulepingu sõlmimisega,” selgitas Meema, miks maja esmaspäeval vooluta jäeti.

Sarnastel põhjustel ja sarnases olukorras on tema sõnul ka Keskuse tee 17 korteriühistu, kelle elektriga varustamiseks tuleb sõlmida võrguleping samadel eeldustel ja ühetaolistel alustel naabruses asuvate elamutega.

„Tegemist on väga negatiivse näitega, mille juures ühistu liikmeid esindama asunud isikute teguviis ei pruugi olla kõigi majaelanike huvides,” nentis Elektrilevi esindaja. „Määramatus elektriga varustamisel saab lõppeda asjakohase lepingu sõlmimisega, mis ei välista vaidlusaluste küsimuste edasist lahendamist kohtusüsteemis.”

 

 

Autor: JANAR KOTKAS
Viimati muudetud: 24/10/2022 08:55:29