Septembris interneti- ja telepakettide hindu tõstnud sidefirma Telia teatas äsja, et detsembrist tõusevad ka koduklientide seadmete rendihinnad, matemaatiliselt kuni poole võrra. Tavalisele kliendile tähendab hindade tõus, et rootslaste ettevõttele tuleb edaspidi maksta aastas umbes 60 eurot enam – ja nii mõnigi on selle peale päris kuri.

„Meil siin peres Telia pensionärist klient sai just teate, et digiboksi ja ruuteri rent läheb kaks korda kallimaks seoses „sisendite hinnatõusu” ja muu sellisega,” kurjustas LõunaLehe lugeja Margus. „Ettevõte teenib sada milli puhast ja ronib jälle penskarite kauka kallale ja kõigi kauka kallale. Digiboks 1,99 asemel 3, ruuter oli 2,99, nüüd hakkab olema 4 eurot kuus.”

LõunaLeht vaatas järele, et Telia 2021. aasta müügitulu kasvas aasta varasemaga võrreldes 5,1 protsenti ning kerkis 328,3 miljoni euroni, ettevõte ärikasum kasvas samal ajal 7,2 protsenti, seega 117,9 miljoni euroni, ehk Marguse toodud kasuminumbrid pole laest võetud.

Aga uurime lähemalt ka hinnatõususid.

Suvel teatas Telia, et tõstab septembrist mitmete tele- ja internetiteenuste hinda. „Viimase aasta jooksul hüppeliselt kasvanud sisendkulud ja rekordilise kasvuga inflatsioon mõjutavad paratamatult ka sidesektorit. Nende mõjude tulemusel muutuvad alates 1. septembrist 2022 Telia TV-pakettide ja Koduinterneti hinnad, mis on seni püsinud aastaid muutumatuna,“ teatas ettevõte oma klientidele.

Näiteks Telia TV Mini paketi hind tõusis kuuelt eurolt seitsmele kuus ehk televaataja kulu kasvas 12 euro võrra aastas. Väiksema kiirusega internetipakettide kuutasu tõusis 22 eurolt 24 eurole ehk tarbija kulu kasvas 24 euro võrra aastas.

Äsja teatas Telia oma klientidele uutest hinnatõusudest, mis jõustuvad 1. detsembril. Sedakorda tõusevad näiteks ruuterite ja digibokside rendihinnad.

„Kiiresti muutuv ärikeskkond, seadmete sisseostuhindade tõus ja muude sisendkulude kasv mõjutavad otseselt ka Telia tegevust,“ selgitab ettevõte seniste hindade kasvu.

Konkreetsed arvud on ülal juba välja toodud, aga kui vaatame natuke matemaatikat, siis leiame, et digiboksi rendihinnale lisandub pool ja ruuteri rendihinnale kolmandik. Mõlemat seadet rentiva kliendi aastane lisakulu saab olema 24 eurot. Kui see klient on ka interneti- ja telepildi tarbija (mis on seadmete rentimise puhul loogiline), siis on tema aastane lisakulu kokku 60 eurot.

Hinnakirja muudatuse aluseks on Telia üldtingimuste punkt, mille kohaselt võib ettevõte ühepoolselt muuta hinnakirja, kui „tasumäära või tingimuse kehtestamise ajaga võrreldes on muutunud mis tahes tasumäära või tingimuse kehtestamise aluseks olnud või tingimuse või tasumääraga või ärikeskkonnaga seotud asjaolud (sh nt tarbijahinnaindeks, tööjõu- või muud sisendkulud, Teenuse ulatus, parameetrid või sisu, üldine turusituatsioon jne) või vastava tasumäära kehtestamise ajast on möödunud rohkem kui 2 aastat või ilmnevad muud olulised asjaolud“.

„Rootsi kontsern lüpsab rahvast nii, kuidas pähe tuleb,” pahandas LõunaLehe lugeja Margus. „Inimene on konkurentsitult lõa otsas. Kui sul tuleb Telia kaabel koju, siis pole kuhugi põgeneda. Kes on sul kaabli otsas, on igavene ori. Muudkui keerad otsa sellele teenusele ja maksad lõpmatult nagu lõpnud lehma. Ettevõte ise supleb rahas.”

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 09/11/2022 07:53:53