Foto: LLi arhiiv

Võru linn tahab vabaneda kalmistu servas asuvast kümnemeetrisest betoonsambast, mille okupatsioonivõim püstitas omal ajal „Võru fašistidest vabastamise aastapäevaks”. Nii selleks kui ka surnuaial asuvate punamonumentide sümbolite mahafreesimiseks oodatakse ametkondadelt luba ja juhiseid. Kui need laekuvad, tahetakse linnapea kinnitusel kibekiirelt tegutseda.

„Ühishauda on maetud Saksa okupatsiooni ajal hukatud isikud, kes ekshumeeriti peale sõda mitmest linnalähedasest ühishauast,” on Võru „terroriohvrite matmispaika” ehk „Inimesed, olge valvsad!”-monumenti ja selle ala kirjeldanud sõjaarheoloog Arnold Unt. „Teada on 40 hukkunu nimed. Ühishaud on tähistatud kesksele püramiidjale kuhjatisele püstitatud kõrgusesse pürgiva kompositsiooniga. Haud hõlmab nelinurkset 50 x 55 m suurust ala. Sellel paiknevad marmorplaadid hukatute nimedega. Haua keskel paikneb ca 10 m kõrgune kaheksast betoontorust kombineeritud sammas, mille ette viib kuuejärguline kivist astmestik. Samba ülaosas on valgeks värvitud tammelehtedest pärja kujutis, tipus viisnurk. Ülal veel aastaarvud 1941–1944. Samba jalamil on marmorplaat. Samba materjalid: betoon, eterniit, marmor.”

See on üks kolmest Võru linnas asuvast teise maailmasõja ajal hukkunute ühishauast, kus hauatähistel on Nõukogude okupatsiooni aja sümbolid. Kaks teist monumenti asuvad surnuaial ning on tagasihoidlikumad. Neilt on Võru linnal kavas kõrvaldada viisnurgad-sirbid-vasarad. Aga surnuaia kõrval maantee lähistel asuv pompoosne betoonmonstrum on võrulastel märksa rohkem pinnuks silmas ning on plaanis teisaldada.

Kalmistul olevate hauatähiste saatus sõltub Võru linnapea Anti Allase sõnul lõplikest vastustest, mida oodatakse riigiasutustelt. Linnapea ütles ERRile, et Võru linnal on nii mõnegi omavalitsusega võrreldes asi pisut lihtsam, sest säilmete ümbermatmise vajadust pole, tegeleda tuleb vaid hauatähistega.

Allas täpsustas LõunaLehele, et Võru linnavalitsus pöördus 24. augustil kaitseministeeriumi, riigikantselei monumentide komisjoni ja kultuuriministeeriumi poole Võru linnas asuval kolmel ühishaual olevate okupatsioonivõimu sümboleid kandvate hauamonumentide teisaldamiseks. Nendelt ametkondadelt on tulnud tagasisidet, et taotlus on menetluses.

Näiteks kultuuriministeeriumi alla kuuluv muinsuskaitseamet on alustanud selliste mälestiste kaitse lõpetamist, mis on ühtlasi sõjahauad – sinna kuuluvad ka Võru punamonumendid. Vastav eelnõu on menetluses ning lõpliku heakskiidu saamiseks on vajalik ka muinsuskaitse nõukogu seisukoht. Millal see tuleb, seda Allase sõnul Võru linnavalitsus ei tea.

„Oleme hetkel seisukohal, et kui oleme saanud ametkondade ja töörühmade lõplikud seisukohad, siis nendest lähtuvalt kujundame oma strateegia tegevustega kibekiirelt edasi liikumiseks,” sõnas Võru linnapea. „Kui me saame teada, mida me nende monumentidega üldse teha võime, siis otsustame, kuidas me selle asjaga edasi liigume.”

Allas kinnitas LõunaLehele, et kalmistu kõrval asuv kümnemeetrine betoonist „asi” likvideeritakse kindlasti.

„Need torud, eterniit- või mis torud nad seal on, ja see pärg, need kindlasti võetakse maha,” sõnas ta. „Tõenäoliselt seda küngast seal likvideerima ei hakata. Mingist üldseisukohast olen välja lugenud, et kui on mingid nimeplaadid, siis need peab säilitama. Aga väljaulatuvad torud ja see pärg: need igal juhul lähevad kindlasti likvideerimisele.”

Aga mis edasi – muuseumi või purustatud kujul teetäiteks?

„99 protsenti kindel ‒ neid torusid ei käsi keegi muuseumisse viia,” oli Võru linnapea veendunud. „Aga selle kohta peavadki kõik oma seisukoha ütlema, meil pole sellist pädevust. Ametkonnad ütlevad, kas seal on midagi säilitamist väärt või seal pole. Me ootame. Oleme valmis kohe toimetama, kui on lõplikud vastused.”

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 03/11/2022 10:18:33