Tuleva aasta märtsis toimuvad XV riigikogu koosseisu valimised ja kaude või isegi juba otse on teada osa kandidaate, kes erinevate erakondade nimekirjades parlamenti pürgima asuvad. 11. valimisringkonnas ehk Kagu-Eestis on mitmed teadaolevad kandidaadid valijatele juba ammusest asjast tuttavad – nii mõnedki aga püüavad rahva hääli kas esmakordselt või vähemalt üle pika aja.

Reformierakond on esimese Eesti parteina juba pannud käima järgmise aasta 5. märtsil toimuvate parlamendivalimiste välikampaania „Kindlates kätes Eesti”. Kandidaadid registreeritakse jaanuari lõpuks ja eelhääletus algab 27. veebruaril. Partei kampaaniaeelarve on teadaolevalt pooleteise miljoni euro ringis. Teised erakonnad pole rutanud välireklaamidega alustama, näiteks Keskerakonnal on seoses keelatud annetuste tagastamisega ka eelarve varasemast tagasihoidlikum.

Küll aga on olnud juba märgata mõnede erakondade tuntud nägude vilksatamist sotsiaalmeedia reklaamidest.

Praeguses riigikogus on Reformierakonnal 34, Keskerakonnal 26, EKRE-l 19, Isamaal 12 ja Sotsiaaldemokraatlikul Erakonnal 10 kohta. Parteide reitingud näitavad oktoobrilõpu seisuga, et kui valimised toimuksid nüüd ja kohe, siis saaks RE parlamendis 37, EKRE 30, KE 14, Eesti 200 kaheksa ning Isamaa ja sotsid mõlemad kuus kohta. Lühidalt: nii Isamaa, sotsid kui Keskerakond kaotaksid sisuliselt pooled kohtadest, suurim võitja oleks EKRE.

Valimisringkonnast nr 11 ehk Kagu-Eestist on praegu riigikogus kümme saadikut: sotsid Ivari Padar ja Kalvi Kõva, ekrelased Uno Kaskpeit ja Merry Aart, reformikad Hanno Pevkur, Andrus Seeme ja Liina Kersna, isamaalane Priit Sibul ning keskerakondlased Tarmo Tamm ja Anneli Ott.

Sotside esinumbriks saab Padar
Kõige selgem näib Kagu-Eesti valimisringkonnas kevadvalimisteks olevat sotsiaaldemokraatide plaan. Äsja kirjutas Päevaleht järgmist: „Veel mõnda aega tagasi pidas staažikas riigikogu liige ja eksminister Ivari Padar endamisi aru, kas kandideerida. Nüüd on ta otsuse langetanud ning temast saab taas sotside esinumber 11. valimisringkonnas Võru-, Valga- ja Põlvamaal. Talle järgnevad Võru linnapea Anti Allas ja Setomaa vallavanem Raul Kudre.”

Padar on poliitikas ammu kaasa löönud ja püüdnud Navi meeste au kõrgel hoida nii Strasbourgis Euroopa parlamendis, Toompeal riigikogus kui Stenbocki majas valitsuses. Tema oli sotside Kagu-Eesti esinumber ka 2019. aasta riigikogu valimistel. Päevalehe info puhul üllatab, et väljatoodud esinumbrite seas pole endist Laheda vallavanemat Sirje Tobrelutsu ja Valgamaa meest Rein Randveri, nagu viimati.

Selgust (aga ka segadust) toob majja Anti Allas, kel võiks tuleva aasta sügisel täituda kümme aastat Võru linnapeana. Allas sai viimastel riigikogu valimistel pea 800 häält ega osutunud valituks, kuid on olnud oma erakonna oma ringkonna asendusliige.

„Ega meil kogu nimekiri koos ja kinnitatud ole, aga algus peaks olema enam-vähem paigas. Ivari Padar on esinumber, teine on Sirje Tobreluts, kolmas on Karl Kirt Valgamaa poolt ja neljas olen mina,” teatas ta. „Selline plaan on ja lõpuks on ju nii, et inimesed ise otsustavad, keda nad soovivad Toompeale siit piirkonnast saata, koht nimekirjas ei määra veel midagi. Mul oleks võimalus ka võib-olla esimene olla, aga ma igaks juhuks leidsin, et jätame sellise valiku. Vaatame, kuidas inimesed otsustavad.”

Kui rahvas annab Anti Allasele mandaadi, siis kas see tähendab, et järgmisel kevadel tuleb Võru linnal endale üle tüki aja uus linnapea leida?

„Ma arvan küll. Kui mandaadi annab, siis nii on, jah,” vastas Allas. „Olen kogunud nende aastate jooksul niipalju asju, mis kahjuks sellel positsioonil ei sõltu minust. Mis on Võru linnas sõltunud, neist ma olen enamik asju ära teinud. Aga neid asju, mis riigi tasandil omavalitsuste ja kogu maaelu suunas on viltu, peab ikkagi minema sinna kohapeale ajama. Sellest ei piisa, et ma siit ainult räägin.”

Riigikokku pürgiva pikaajalise linnapea jaoks on võtmesõnadeks regionaalpoliitika ja omavalitsuste rahastamine. Ta märkis, et praegugi on päevakorras see, et „teatud avaliku sektori inimeste” palgad tõusevad, aga omavalitsustel on ülikeeruline nende asjadega kohapeal kaasa minna.

„See trend on juba pikemat aega olnud niimoodi, et omavalitsusi üldse ei peeta mitte kellekski,” sõnas ta. „See tekitab olukorra, kus me ei saa väga hästi oma inimeste huve kaitsta. Inimesed ei tunneta seda, mis roll on omavalitsusel, aga me oleme meeletult sõltuvad riigist. See, mis meie teha on, me teeme ära, ja tegelikult ongi väga paljud omavalitsused väga tublilt toimetanud. Aga need tingimused, mis riik meile on kätte andnud, on ikka päris nigelad. Miks mina kandideerin, on see, et neid asju vähemalt hästi tugevalt tõstatada. Praegu ei tundu, et keegi väga seisaks nende asjade eest, mis puudutavad kõiki omavalitsuste rahastamisega seotud küsimusi – aga need on kõik seotud inimeste toimetulekuga siin kohapeal.”

Keskerakond toob esinumbriks Savisaare?
Keskerakonna nimekirjas kandideerisid viimati Kagu-Eestist esinumbritena riigikokku Tarmo Tamm, Anneli Ott ja Heimar Lenk. Pikaajaline parlamendisaadik Lenk tundis lausa heameelt, et ta sedakorda enam valituks ei osutunud. Praegu 76-aastane poliitik elab Põlvas rahulikku pereelu kuldses eas leitud kaasa Helle Virt-Lengiga, teeb kodustuudios raadiosaateid ning jättis isegi mullused kohaliku omavalitsuse volikogude valimised vahele. Teadaolevalt ei plaani omaaegne Edgar Savisaare lähedane kaasvõitleja ka enam riigikokku kandideerida.

Äsja Keskerakonda astumise 20. aastapäeva tähistanud Tarmo Tamm on parteis endiselt väga heas kirjas, võtab sõna ning üsna tõenäoliselt soovib jätkata ka parlamendisaadiku karjääri.

LõunaLeheni jõudnud info kohaselt aga on Keskerakonnal kavas tuua 11. ringkonna esinumbriks Vastse-Kuustest pärit ning kunagi Ahjal kooliõpetajana töötanud veteranpoliitiku edukas poeg – Vastse-Kuustes sündinud ning end ise poliitikas üles töötanud Erki Savisaar. 44-aastane Savisaar on töötanud mitmes riigikogu koosseisus ning olnud Kaja Kallase eelmises valitsuses keskkonnaminister. Savisaar on juhtinud isaga koos peetud firmat Fixor Holding, mis praegu on taas 72-aastase isa hallata. Meie kandis on Lääne-Virumaal Hundisilma talus registreeritud ettevõte eeskätt tuntud kui Setomaa Beresje küla alla jääva 11-hektarise Salusaare omanik.

Ka on ajalehel infot, et end poliitikas kultuuriministri ametipostini üles töötanud, ent valitsusest erimeelsuste tõttu lahkunud võrukene Anneli Ott enam Keskerakonna nimekirjas riigikokku ei kandideeri.

„Jaa, vastab tõele,” kinnitas Ott.

Miks nii?

„Miks mitte?” naeris aastapäevad tagasi kultuuriministri ametist tagasi astunud ja riigikokku läinud Anneli Ott.

Mis saab edasi, seda näitab tema sõnul elu. Küll aga on tal plaanis mingil määral kindlasti kaasa lüüa kohalikus poliitikas, seda ilmselt kodukandis Võrumaal.

„Ma arvan, et minu eas inimene juba peaks oma panuse andma, et kohalikku elu korraldada,” leidis Ott, kel eluaastaid 46. „Mil määral ja kui suure panuse, see on eraldi teema. Iseenesest ma arvan, et see on meie kõigi vastutus.”

Ametlikku infot keskpartei kandidaatide kohta pole antud. „Kuigi suuremalt jaolt on ringkondade nimekirjad koos, ei ole need veel kinnitatud, mistõttu ei saa nimekirjadest detailsemalt hetkel veel rääkida,“ nentis KE peasekretär Andre Hanimägi läinud nädalal Maalehele.

Oravad toovad kandidaadi rektoritoolilt
Reformierakonna saadikukandidaadid 1, 2 ja 3 olid viimati Hanno Pevkur, Liina Kersna ja Tõrva vallavanem Maido Ruusmann.

LõunaLehele teadaolevalt on sedakorda valimiste esinumbriks Liina Kersna, kolmandal positsioonil aga kas Ruusmann või uue tulijana ametist lahkuv maaülikooli rektor Mait Klaassen. Klaassen on oma kandideerimist ka kinnitanud. Teisele kohale tuuakse kuuldavasti keegi tuntud „välisvõitleja” ehk üllatustulija. Ning Pevkur enam meie piirkonnas ei kandideerivat.

„Mul ametlikku infot ei ole jagada. Meil on praegu sisevalimised, mille lõpus selgub, kes kandideerivad ja mis järjekorras, aga sinna läheb veel paar nädalat aega,” teatas RE kommunikatsioonijuht Kajar Kase.

Ta andis samas mõista, et talle teadaolevalt on LõunaLehe info suhteliselt täpne.

Eesti 200: professor ja ajakirjanik
Tartu ülikooli mikrobioloogia ja viroloogia professor ning teadusnõukoja endine juht Irja Lutsar kandideerib eelseisvatel riigikogu valimistel Eesti 200 valimisnimekirjas. Lutsar soovib tuua Eesti riiki inimesele lähemale, selgub rahvusringhäälingule antud lühiintervjuust. „Iga inimene ei tunne, et see on minu Eesti. Vaatame kasvõi vaktsineerimist Tallinnas, Tartus, seal ei olnud asjad üldse halvasti. Aga mida rohkem ääremaa poole, seda väiksemad olid vaktsineerimise protsendid. Paljud eakamad inimesed Lõuna-Eestist, kust ma ise ka pärit olen, ei tunne väga, et nad kuuluvad siia riiki,” tõdes Lutsar rahvusringhäälingule.

Räpinast pärit Lutsar on välja öelnud, et ta sooviks kandideerida just oma kodupiirkonnas ehk Lõuna-Eestis.

Eesti 200 sotsiaalmeediareklaamides on olnud näha Igor Taro nägu ja tema valimisreklaam on üleval ka erakonna kodulehel. Taro on töötanud ajakirjanikuna, olnud Põlva maavanem, kandideerinud mitmel korral riigikokku (esmalt Isamaa ja Res Publica Liidu nimekirjas), ta kuulub Põlva vallavolikokku, on ametilt turundusettevõtja ja lisaks Ukraina sündmuste üks hinnatumaid kajastajaid.

„Irja Lutsar ja Igor Taro on riigikogu valimistel kindlasti Eesti 200 tippkandidaadid,” teatas erakonna nimetuks jäänud esindaja LõunaLehele. „Lõplikud nimekirjad me kinnitame käesoleva aasta lõpuks. Eesti 200 on erakond, mis toob Eesti poliitikasse uued tegijad ning veel lähiajal liituvad meiega mitmed oma valdkonna tipptegijad.”

Kas EKRE õllepruul kandideerib Toompeale?
EKRE nimekirjas valiti viimati riigikokku Uno Kaskpeit ja Merry Aart, neile järgnes esinumbrite nimekirjas Räpina vallavolikogu aktiivne liige Tiit Kala.

Riiklikus poliitikas kaasalöömise ambitsioone pole varjanud ka EKRE Võru linnapea kandidaat viimastel kohalike omavalitsuste volikogu valimistel, endine keskkonnaminister Rain Epler. Eraelus muu hulgas pruulikoda pidava Epleri šansid riigikokku valituks osutuda oleksid partei reitingute kohaselt praegu päris kenad.

EKRE ei kasutanud sedakorda võimalust oma kinnitatud valimiskandidaate LõunaLehe lugejatega jagada.

Isamaas kandideerivad juba tuntud nimed
Isamaalasi esindab meie ringkonnast riigikogus praegu Priit Sibul. Lisaks talle olid viimati ringkonna esinumbrid seto hingega näitleja Merle Jääger ning Metsavenna talu peremees Meelis Mõttus.

Karl Sander Kase Isamaa erakonnast ütles lehele, et partei volikogu kinnitab valimisnimekirjad ja nimekirjade järjestuse detsembris.

„Eelmistel valimistel kandideerinutest kandideerivad nii riigikogu Isamaa fraktsiooni esimees Priit Sibul, kultuuritegelane Merle Jääger kui ka ettevõtja Meelis Mõttus. Kindlasti lisandub siia ka teisi tuntud tegijaid,” lubas ta.

Isamaa läheb tema sõnul valimistele selge eesmärgiga viia ellu otsused, mis tagavad Eesti julgeoleku, eestikeelsele haridusele ülemineku ja perede turvatunde ning rahvastikukriisi lahendamise. Kagu-Eestis on Kase teatel eesmärk ületada eelmiste riigikogu valimiste tulemust. Isamaa sai siin ringkonnas viimati viienda poliitilise jõuna 9,6% häältest ehk 4153 valija toetuse. See tulemus viis parlamenti ühe Kagu-Eesti isamaalase.

Väikeparteid on esialgu vait, Parempoolsed lubavad värsket verd
Viimati riigikogust välja jäänud Vabaerakond ühines aastal 2020 Elurikkuse Erakonnaga ja sündis Eesti Tulevikuerakond. Esimese tippkandidaadid olid Kaul Nurm, Marika Parv ja Urmas Ott, teisel Rainer Kuuba, Airi Hallik-Konnula ja Alexander Linnamäe. Eestimaa Roheliste kandidaadid olid meie ringkonnas viimati Inga Raitar, Zoja Mellov ja Arvi Matvei.

Kas ja kellega need erakonnad Kagu-Eestist riigikogu valimistele lähevad, pole esialgu teada.

Tänavu sündis Isamaast välja heidetud Lavly Perlingu eestvõttel uus partei Parempoolsed.

Parempoolsete asutajaliige Tõnis Kons teatas LõunaLehele, et Parempoolsed lähevad valimistele kõigis Eestimaa piirkondades täisnimekirjaga.

„Lõplikud nimekirjad ja esinumbrid teeme avalikuks ilmselt uue aasta alguses, enne nimekirjade registreerimist,” sõnas ta. „Kagu-Eesti on Parempoolsetele väga oluline, meil on liikmeid kõigis kolmes maakonnas ning praegu on käsil erakonna osakondade moodustamine. Meie sihiks on tuua poliitikasse uusi nägusid ja värsket verd, kaasates on oma ala tegijaid, kes on end juba muudes valdkondades edukalt tõestanud. Usume, et Eesti poliitika vajab värskeid ideid ja uusi inimesi.”

Kons kinnitas, et andmed näitavad uue erakonna Kagu-Eestis kasvavat toetust, partei teeb kõvasti tööd ja usub, et ringkonnamandaat on võimalik.

 

 

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 13/11/2022 17:29:41