Kui lähtuda erakondade reitingutest hilissügisel 2022, siis võib üsna kindlalt eeldada, et Kagu-Eesti valimisringkonnas võistlevad kevadistel riigikogu valimistel valimisvõidu nimel Reformierakond ja Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Üleriigilised valimiseelistused näitavad edu reformikatele, aga 11. valimisringkonnas näivad jõujooned vähemalt esialgu olevat EKRE kasuks. Kui just midagi ootamatut ette ei tule, siis võib praegu päris kindlalt öelda, et ühel julge soenguga mehel on kevadest alates õllepruulimiseks senisest märksa vähem aega.

Norstati novembrikuise uuringu järgi lubab Võru-, Valga- ja Põlvamaa valimisringkonnas hääletada EKRE poolt 31 ja Reformierakonna poolt 28 protsenti valijatest. Kahe esimese tuules on Keskerakond 21 protsendi suuruse toetusega. Eesti 200-le lubaks oma hääle anda kaheksa, Isamaale kuus ja SDE-le viis protsenti. Roheliste ja Parempoolsete toetus on selles ringkonnas alla protsendi.

Siinkohal peab märkima, et valimiseelistuste statistika muutub kiiresti ning erineb isegi uuringufirmati. Rääkimata sellest, et üleriigilised eelistused näitavad üht ja kohalikud teist ning isegi erinevad metoodikad võivad tuua erinevaid arve. Toome näiteks, et ühiskonnauuringute instituudi ja Norstati uuring ütles novembris üle-eestiliselt Reformierakonna toetuseks 33,5% ning EKRE toetuseks 24,4%, Kantar Emori novembriandmete järgi oli RE toetus 31 ja EKRE toetus 22 protsenti. Kantar Emori andmed konkreetselt Lõuna-Eesti kohta olid hoopis teist masti: RE 20% ja EKRE suisa 42%.

Järgnevas lähtume loo alguses toodud Norstati uuringu andmetest Kagu-Eesti kohta. Nende põhjal saaks EKRE hiljutise seisuga kagus matemaatiliselt 2,48, RE 2,24, KE 1,68, Eesti 200 0,64, Isamaa 0,48 ja SDE 0,4 mandaati.

2019. aasta riigikogu valimiste tulemustega võrreldes on nii RE kui EKRE toetus nüüdseks kasvanud, Keskerakonnal on suhteliselt sarnane.

Siinkohal peab rõhutama, et järgnevad prognoosid on mõistagi hüpoteetilised: valimistel määrab tulemuse eeskätt konkreetne saadud häälte arv, mängu tulevad isiku-, ringkonna- ja kompensatsioonimandaadid ning tähtis on ka kandidaadi koht üleriigilises valimisnimekirjas.

EKRE: Epler saab pakkima hakata
ERR on oma analüüsis märkinud, et EKRE on Kagu-Eestis eesootavatel valimistel favoriit: ringkonna edukaim partei oldi juba neli aastat tagasi ja praeguseks on ka paljud varem Keskerakonda toetanud rahulolematud valijad liikunud EKRE selja taha. „Selles ringkonnas võib EKRE välja panna ka Mart Helme lauajala või Moonika Helme peni, tuhanded hääled oleks ikka kindlustatud,” märkis üks kohalikke olusid hästi tundev inimene.

Endisele keskkonnaministrile Rain Eplerile järgnevad EKRE valimisnimekirjas Eesti välisluure ülesehitaja ja pikaaegne diplomaat Ants Frosch ning riigikogu liige Merry Aart. Samuti kandideerivad parlamenti Helen Rebane, Tiit Kala, Lilia Müller, Kalmar Luisk, Mati Kuklane, Uno Kaskpeit ja Jüri Kaver.

Võrumaa Pühajõe pruulikoja peremees ning Põlva gümnaasiumi vilistlane (hõbemedal) Rain Epler on tagasi vaadates pannud meski väga õigel ajal käärima. Hilissügisel 2020 astus ta ülemuse ja sõbra Martin Helme soovitusel keskkonnaministri ametisse, vaid mõni nädal varem oli ta astunud EKRE liikmeks. Humalad lisas Epler pruuli mulluste kohalike omavalitsuste volikogude valimiste aegu, kui astus üles EKRE linnapeakandidaadina Võru linnas ja tegi 221 häälega valimiste teise tulemuse. Epler on võtnud avalikkuses erinevatel teemadel sõna, ületanud üleriigilise uudiskünnise isegi oma soenguga ja tema šansid valituks osutuda on kahtlemata head.

„Aastate jooksul olen kallist abikaasat näinud igasuguste soengutega – kiilakana, tumepruuni peaga, punase punkariharjaga, minust pikemate juustega ... nüüd mulletiga. Mees seal juuste all on ikka sama imeline,” kirjutas sotsiaalmeedias mehe uue vallatu soenguga pildi all tema kaasa Kadri.

Muide, samas lõimes uuriti Eplerilt, millega eksminister kavatseb edasi tegeleda – ja mees vastas, et „eks” tuleb selle sõna eest ära saada.

Varasem rahvaliitlane Merry Aart on Lõuna-Eestis valijatele juba tuttav: 2019. aastal pääses ta riigikokku 1245 hääle ja ringkonnamandaadiga. 69-aastasel maaettevõtluse spetsialistil on kindlasti head šansid ka sedakorda, kuid kui EKRE peaks meie ringkonnas saama kolme mandaadi asemel kaks (matemaatiliselt toetuse andmete põhjal 2,48), siis võib teise napsata ka tugeva luure- ja diplomaatiataustaga Ants Frosch.

Muidugi ei maksa unustada omaaegset piirivalve juhtivtöötajat ja praegust riigikogulast Uno Kaskpeitu ning asendusliikmena juba riigikogus olnud Tiit Kala Põlvamaalt.

Reformierakond: kas Kross napsab rahvuslaste hääli?
Praeguste valimiseelistuste põhjal kaht mandaati püüdev Reformierakond tõi Kagu-Eesti valimisringkonnas oma esinumbriks varasema haridusministri Liina Kersna. Võrumaaga seotud Kersna kõrval on varem kagueestlaste hääli püüdnud mees mujalt ehk praegune kaitseminister Hanno Pevkur. Pevkur on sedakorda „üle kolitud” Lääne-Virumaale ja Nursipalu harjutusväljaku laiendamise valguses tuleb see parteile siinkandis kindlasti kasuks.

Kersna kõrval läheb valimistel teise numbrina hääli tooma Eerik-Niiles Kross. Eelmistel valimistel kandideeris ta Ida-Virumaal ja sai 1110 häält. „Krossi Kagu-Eestisse toomise mõte on tuua pehmeid väärtusi esindava Kersna kõrvale ka üks julgeolekuekspert. Arvestades julgeolekuteemade olulisust Ukraina sõja tõttu on seegi valik mõistetav,” märkis ERR oma analüüsis.

Kross alustas oma kampaaniat Kagu-Eestis sellega, et eraldas riigikogulasena katuserahast 30 000 eurot Räpina vallavalitsusele siinse kandi metsavendade mälestuskivi rajamiseks. Kross on aastaid koos võrukesest arheoloogi Arnold Undiga otsinud metsavendade matmispaiku ning alles hiljuti maeti tema eesvõtmisel väärikamasse paika ümber kolm Harjumaa metsavenda. Eerik-Niiles Kross on pöördunud rahva poole küsimusega, kuhu Räpina metsavendade mälestuskivi paigaldada. Muide, Räpina kandis, täpsemalt küll Leevil, hukkus viimane metsavend August Sabbe, tema säilmed on maetud Tartusse.

Võib oletada, et metsavendade teema, mis kahtlemata on Krossile oluline ka väljaspool valimisi, võiks meelitada tema poolele mõningaid rahvuslikult meelestatud valijaid, kes muidu eelistaksid EKREt või Isamaad.

2001. aastal sattus Kross ühe osalisena nn pildiskandaali, kui tuli avalikuks, et 13. mail 1999 tulistasid Meegomäel kaitseväe lahingukoolis opositsioonijuht Edgar Savisaare pildi pihta peaminister Mart Laar, Võru maavanem Robert Lepikson, peaministri sisenõunik Jaan Tross ning tollane presidendi julgeolekunõunik Eerik-Niiles Kross. Meedia reaktsioon keskendus siiski peamiselt Laarile.

Eelduste kohaselt võiks RE kaks kohta võtta just Kersna ja Kross – kui viimast ei edesta just mõni järgnevatest nimedest.

Kersna ja Krossi järel on RE valimisnimekirjas Tõrva vallavanem Maido Ruusmann ning staažikas riigikogulane Andrus Seeme Põlvamaalt Kanepi vallast. Järgnevad Aivar Rosenberg, Lauri Drubinš, Võru volikogu esimees Anti Haugas, Margus Lepik ja Mikk Tarros. Maaülikooli rektori kohalt lahkuv võrukene Mait Klaassen on tagasihoidlikul kümnendal kohal.

Keskerakond: Savisaar ja Tamm
Keskerakond võiks praeguse seisuga saada Kagu-Eestist „jeeli-jeeli” kaks mandaati. KE esinumber tuleva aasta märtsikuistel parlamendivalimistel on Võru-, Valga- ja Põlvamaal riigikogu liige ning endine keskkonnaminister Erki Savisaar. Eelmistel valimistel kandideeris ta Tallinna kesklinna, Lasnamäe ja Pirita linnaosas.

ERR märkis mõnevõrra eksitavalt, et „mingit otsest seost Savisaarel piirkonnaga pole ning erakond loodab sellele, et Savisaarel üleriigiliselt tuntud nimena õnnestub võtta hääli kõigist kolmest maakonnast”. Tegelikult on Savisaar sündinud Vastse-Kuustes ja Räpina vallas Lämmijärves asuv Salusaar peaks siiani kuuluma tema perefirmale.

„Näen Kagu-Eestil suurt potentsiaali – piirkond peab muutuma tõmbekeskuseks, kus on parimad tingimused nii ettevõtluseks kui ka elamiseks,” teatas Savisaar. „Riiklikul tasandil tähendab see eeskätt regionaalpoliitilisi otsuseid, mille tulemusena paranevad nii taristu kui ka teenused. Keskerakond toetab riiklike üürimajade programmi, paindlikumaid laenutingimusi äärealade elanikele, ülikiire interneti taristu rajamist, maanteede ehitust, kruusateede mustkatte alla viimist ning tasuta ühistransporti. Me peame rohkem väärtustama inimesi, kes edendavad elu ja ettevõtlust väljaspool suuri tõmbekeskusi.”

ERRi hinnangul tuleb KE-le Kagu-Eestis kahjuks osa nende varasemate valijate koondumine EKRE selja taha ning seegi, et häältemagnetid Anneli Ott ja Heimar Lenk enam (siinkandis) ei kandideeri. Ott osaleb valimistel Tartus.

Keskerakonna nimekirjas kandideerivad parlamenti ka põline põlvakas Tarmo Tamm ja Ester Karuse Valgamaalt. Tamm sai eelmisel korral 2824 ja Karuse 1665 häält. Uutest nimedest kandideerib Keskerakonna ridades endine suusataja, võrukene Anti Saarepuu, kes on lubanud seista selle eest, et Eestisse rajataks esimene suusatunnel.

Potentsiaalselt võiks lisaks Savisaarele taas KE ridadest riigikokku minna Tamm.

Eesti 200 ja Taro kaardid
Eesti 200 tõenäoline esikandidaat ja parimal juhul ka mandaadi võtja on Igor Taro. Taro on korduvalt püüdnud riigikokku pääseda ja teinud selle nimel palju kampaaniatööd. Kui viimati sai ta Eesti 200 kandidaadina korralikud tuhatkond häält, siis praegu on selle partei toetus märksa suurem ning nii Taro kui Eesti 200 šansid paremad.

Taro on viimasel ajal populaarsust kogunud Ukraina sõja sündmuste ülevaadete koostajana (koos illustreerivate kaartidega) ning sotsiaalmeedias tehtud töö tõi talle äsja ka kaitseministeeriumi kuldrinnamärgi.

Taro on olnud näiteks ERRi Põlva- ja Võrumaa korrespondent, Põlva maavanem, Põlva vallavolikogu liige. Ta on pärit Võrust, elanud Setomaal ja viimasel ajal Põlvas. Teisisõnu: isegi ilma tarokaartideta on näha, et tema nimi on eeskätt tuntud neis kahes maakonnas. Kuidas on ta suutnud kõnetada valgamaalasi, see selgub märtsis 2023.

Valgamaal loodab Eesti 200 Valga asevallavanema Kaupo Kutsari peale.

Populaarne viroloogiaprofessor, Räpinast pärit Irja Lutsar andis sügisel mõista, et võiks samuti Eesti 200 ridades Kagu-Eestis kandideerida, kuid ilmselgelt leidis erakond, et sisekonkurentsi Taroga pole vaja ning Lutsar võiks hääli koguda Tartu- ja Jõgevamaa esinumbrina – nii ka sai.

Mis saab Isamaast ja sotsidest?
Nii Isamaa kui ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna šansid siit ringkonnast oma kandidaat riigikokku saada ei ole kiita – eeskätt inimeste erakondlike eelistuste muutumise, mitte aga asjalike kandidaatide puudumise pärast. Puht matemaatiliselt võtavad mõlemad praeguse seisuga alla poole mandaadist – kas see kuidagi parlamendikohaks võiks vormistuda, pole teada.

Sotside tuntuim nimi kõigis kolmes maakonnas on staažikas poliitik Ivari Padar. Sotside ja ka Padari häältesaak on aga aja jooksul märgatavalt langenud. SDE valimisnimekirja neljas nimi on Anti Allas – ta on populaarne Võrus, kuid ilmselt vähem tuntud mujal.

Isamaa esinumbriks saab taas riigikogu liige ja erakonna peasekretär Priit Sibul, kes viimati pääses riigikokku ca 1400 häälega. Tema kõrval kandideerivad teiste seas (kokku kümme nime) 86-aastane veteranpoliitik Tunne Kelam ja Valga vallavanem Monika Rogenbaum.

ERR on analüüsis märkinud, et varasemate valimiste põhjal on Kagu-Eestis edukamad need kandidaadid, kes tuntud korraga kahes maakonnas – eeskätt Võru- ja Põlvamaal. See kärbib kohalike omavalitsusjuhtide Allase ja Rogenbaumi šansse, aga paneb Sibula ilmselt veidi paremasse positsiooni. Valgamaal elava isamaalase Põlva maavanema ametis oldud ajad pole põlvamaalastel ilmselt veel ununenud.

„On vaid üks isamaa!” loosungiga valimistele minev Isamaa panustab ilmselgelt oma peasekretäri: Sibul on partei äsjaavaldatud üleriigilises nimekirjas teisel kohal esimees Helir-Valdor Seederi järel, Tunne Kelam aga eelviimasena 124. positsioonil.

 

Autor: JANAR KOTKAS
Viimati muudetud: 21/12/2022 08:47:56