Oleks väga tore, kui LõunaLeht avaldaks Paul Laamanni eluloo, kuna vana kalendri järgi möödub tema sünnist 130 aastat. Võrus elades tegi Laamann Võru linna tööstuse ning kaitseliidu ja autotehnika arengus suure töö ja oleks seda tööd ka edaspidi teinud, kui oleks lastud.

Kui LõunaLehe lugejat huvitab, siis soovitan laenutada raamatukogust Laamanni tütre Evy Laamann Kalbuse poolt välja antud raamatu „Tõde ei põle tuleski: Paul Laamanni elutee ja sõjamälestused, Artur Sirgu lugu”. Arvan, et kes seda teeb, ei kahetse.

***

Paul-Georg Laamann, Johani poeg
Alamkapten (1918), kapten (1924). I liigi 3. järgu Vabadusrist 17.12.1920: „Endisele Tartu maakonna Rahwawäe ja Kaitse Liidu Ülemale, alamkapten Paul-Georg Laamannile, hinnates sõjalisi teenuseid, mis Teie ülesnäitanud Wabadussõja kestusel oma wäsimata kaastööga sõjawäe organiseerimise ja korraldamise töös.”

Sündis 11.01.1893 (30.12.1892) Tartus kelneri peres. Õppis 1901-12 Tartu Aleksandri gümnaasiumis, 1912-15 Tartu ülikooli õigusteaduskonnas (ei lõpetanud) ja 1915-16 Vladimiri sõjakoolis. Korp! Fraternitas Estica liige. I maailmasõja ajal septembrist 1915 sõjakoolis. Lipnik jaanuarist 1916. Nooremohvitser ja komando ülem 9. Siberi küti tagavarapataljonis, maist 1916 33. Siberi kütipolgus. Juulist 1917 1. Eesti polgu tagavarapataljoni 8. roodu nooremohvitser ja novembrist 1917 polgu majandusülem.

Alamleitnant detsembrist 1916, leitnant ja alamkapten aprillist 1918. Vabadussõja ajal alates novembrist 1918 sõjaministeeriumi esindaja Põhjakorpuse juures, detsembri keskel 1918 määrati 1. jalaväepolgu ohvitseride rühma ülemaks, siis laiarööpmelise soomusrongi nr 3 komandandiks. Jaanuarist 1919 kitsarööpmelise soomusrongi nr 2 komandant, ühtlasi märtsist maini 1919 kitsarööpmeliste soomusrongide ülem. Osales lahingutes Punaarmee vastu Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Augustist 1919 ohvitseride reservis, novembrist 1919 Tartu maakonna kaitseliidu ülem, jaanuarist 1920 Tartu maakonna rahvaväe ja KLi ülem ning Tartu linna komandant, augustis 1920 vabastati teenistusest. Kapteniks ümber nimetatud 1924.

Seejärel 1920-28 Võru linatööstusühisuse esimees, 1928-32 kaubandus- ja transportkontori P. Laamann juhataja, 1932-34 Võru tööstuskooli autotehnika õpetaja. Jaanuarist 1930 septembrini 1933 kaitseliidu Võrumaa maleva Võru linna malevkonna pealiku abi ja pealik, Eesti Vabadussõjalaste Liidu keskjuhatuse liige ja Võrumaa osakonna esimees ning Vabadusristi Vendade Ühenduse Võru osakonna juhatuse liige.

Arreteeriti 12.03.1934 Võrus, mõisteti vabadussõjalaste liikumises osalemise eest tingimisi üheks aastaks vangi. Oli Tallinna Keskvanglas, kust vabanes mais 1935. Arreteeriti 08.12.1935 Tallinnas, mais 1936 mõisteti vabadussõjalaste riigipöördekatses osalemise eest 20 aastaks sunnitööle. Vabanes Tallinna Keskvanglast amnestiaga mais 1938, teenetemärgid tagastati juunis 1939, kapteni aukraad ennistati juunis 1940.

Märtsis 1941 sõitis koos perega Saksamaale, oli Wernecki põgenikelaagris. II maailmasõja ajal juulist 1941 politseipataljoni Ostland 2. kompanii ülem, teenis Ukrainas, tuli 1942 tagasi Eestisse. Oli Eesti JuPo ja SD (Sicherheitsdienst – julgeolekuteenistus – toim) ülema Martin Sandbergeri käsutuses ja Hjalmar Mäe sideohvitser Eesti Leegioni juures. Oli 1943-44 rahvakasvatuse peavalitsuse 1. osakonna juhataja. Septembrist 1944 löögiüksuse Admiral Pitka staabiülem.

Jäi Eestisse ja varjas end nime Paul Kask all. Nõukogude võim arreteeris ta 22.10.1944 Tallinnas ja mõistis novembris 1945 surma. Lasti maha 25.01.1946 Tallinnas.

Kenotaaf Tartus Raadi kalmistu Maarja koguduse osas, nimi tahvlil Tori kirikus, tähis Harjumaal Kõue v Johan Pitka mälestuskompleksis. Teised autasud: KR V kl (1931). Raamat temast: Evy Laamann Kalbus „Tõde ei põle tuleski. Ühe eesti ohvitseri elutee ja sõjamälestused” (Tallinn, 1993).

Abikaasa Elfriede-Anna, sündinud Naelapää (1894-1947, Vabadussõja ajal kitsarööpmelise soomusrongi nr 2 halastajaõde), lapsed Asta (1918-95), Evy (1922-2021) ja Uno (1927-2018).

 

Autor: OLEV KASAK
Viimati muudetud: 22/12/2022 09:02:31