„Minu meelest on tegu täiesti absurdiga, ebaõiglusega, ja kogu selle asja taga näen riiklikult toetatud võimalust teatud isikutel väga kergelt rikastuda. See on riiklikult legaliseeritud maffia,” põrutab kagueestlane, kelle seisma jäänud vana auto sai liikluskindlustuse fondilt soolase sundkindlustuse teate. Fondi kinnitusel aga kaitseb süsteem ka autode unustajaid endid ning rahalehmana ei tööta.

Võrumaalase Elina väljaminekutest moodustavad priske osa autoga seotud kulud. Muu hulgas tuli tal tänavu auto sulatusse viia, kuna ta ei tulnud selle pealegi, et suvine diislikütus külmub ära. Mõni aasta tagasi vana Audi asemele soetatud töökindlama auto liisingu lõppedes tuli korralik summa maksta sõiduki väljaostmiseks.

„Aga ma poleks iial arvanud, et ma pean maksma ka auto eest, mis on mul koroonaaja algusest maal lihtsalt seisnud. Tegu on 25 aastat vana autoga,” kurtis naine. „See auto oli mul alles jäetud Venemaal käimiseks, aga Pihkvas-Petseris käisin viimati 1. veebruaril 2020. Rohkem kui kaks ja pool aastat pole ma seda autot isegi mitte liigutanud ja nüüd plaksti saabus novembris e-kiri koos pangalinkidega, et mul tuleb kohe ära tasuda 58 eurot absoluutselt mitte millegi eest.”

Sundkindlustust nõuab Elinalt ja teistelt oma masina unarusse jätnud eestimaalastelt mittetulundusühing Eesti Liikluskindlustuse Fond (LKF).

„Mis pagana pärast peaks ma kindlustama autot, mis ei osale liikluses kasvõi juba sellepärastki, et ma ei ole sellele ülevaatust teinud?” küsis Elina. „Ja mis pagana pärast pean ma selle summa maksma mingile hämarale mittetulundusühingule, mitte riigile? See on riiklikult legaliseeritud maffia. Minu meelest on tegu täiesti absurdiga, ebaõiglusega, ja kogu selle asja taga näen riiklikult toetatud võimalust teatud isikutel väga kergelt rikastuda.”

Naine märkis, et tahaks just enne valimisi ikka väga teada, millise erakonna minister kirjutas alla määrusele, et sellist sundkindlustust saab inimestelt nõuda. Ühtlasi huvitaks teda, kui palju selle MTÜ teenitud tulust jõuab riigikassasse. Veel tahab Elina enda sõnul aru saada, mida ta selle sundkindlustuse eest saab – kas LKF maksab kinni auto remondikulud näiteks siis, kui puu sellele peale kukub või kui kuuri taga seisvat Audit tabab Nursipalust tulistatud kuul.

Õnnetu autoomanik avaldas arvamust, et sundkindlustus võib liiga teha just maainimestele, kel pole muud varianti kui hoida kuuri all mõnd vanemat autot juhuks, kui igapäevaselt maailmaga ühendav sõiduk juhtub rikki minema.

„Võib vaid ette kujutada, kui palju nööritakse vaeseid maainimesi, kes on omale ostnud igapäevaseks kasutuseks mitu odavat autot, aga osa on neist kuuri alla seisma jäänud,” ütles Elina lõpetuseks.

Elinaga nõustub lõunaeestlane Urmas, kes hoiab garaažis ATVd – see aitab tal Põlvamaal teha metsatöid. Ka tema unustas oma masinale, millega ta muide üldse teedel ei liiklegi, kindlustuse teha ja sai LKFilt sundkindlustuse teate.

„Palju võib olla selliseid seisvaid masinaid, millele sundkindlustused selga väänatakse. Pooltel majapidamistel seisab mõni masin kusagil jõude, mille eest on hea kopsakaid sundkindlustusi väänata, ja üle Eesti tuleb nõnda tohutu rahavoog,” hindas ta. „Need sundkindlustused üheks kuuks on sellise tariifiga, et saaks kas aasta või pool aastat tavakindlustust. Käisin siis vaatamas, mis imeloom see LKF on – no seal juba üheksa inimest kannab tiitlit juht, viis juhatuse liiget, 30 töötajat. Selline bürokraatiauss, kellele on siis antud riigi poolt õigus iga seisva romu eest mõnusalt sundkindlustusi välja saata. Kui ära ei maksa, pikka juttu pole, kohe inkassosse ja siis saad veel inkasso tariifid selga ...”

Mis on LKF ja mis on sundkindlustus?
Eesti Liikluskindlustuse Fond tegutseb internetis n-ö ühe katuse all Eesti Kindlustusseltside Liiduga. MTÜ LKF on kõiki Eestis tegutsevaid kindlustusandjaid ühendav „liikluskindlustuse garantiifond, hüvitusorgan ja Eesti rohelise kaardi büroo”. LKF tagab enda teatel liikluskindlustuse süsteemi toimimise, täites liikluskindlustuse seadusest, riigiga sõlmitud halduslepingust ja põhikirjast tulenevaid ülesandeid. Kindlustusseltside liit on kindlustusandjaid ühendav erialaliit.

Üldiselt vastab tõele Urmase väidetu, et LKFi 33 töötajast 14 amet on seotud juhtimise või juhatusega, aga see selleks. Läinud aastal kogus MTÜ 4,3 miljonit eurot tulusid ja kulutas 3,5 miljonit ehk põhitegevuse tulem oli 790 000. Muu hulgas teenis LKF ettevõtluselt 1,2 miljonit eurot tulu.

Sõiduki sundkindlustus tekib LKFi kodulehe andmetel siis, kui masinat pole ühe aasta jooksul kindlustatud ning samas pole seda ka registrist kustutatud. Sundkindlustus on tavakindlustusest märksa kallim ja kahju tekitajale kaasneb selle puhul 640 euro suurune omavastutus.

Miks sundkindlustus vajalik on, sellest LKFi koduleht ei kirjuta. Küll aga loeme välja, et sundkindlustuse määrad on kinnitanud rahandusminister.

Sundkindlustus on paika pandud 2014. aastal riigikogus vastu võetud liiklusseadusega ja selle eesmärgid on seaduse kohaselt a) vähendada lepinguta sõidukite osakaalu liikluses, b) koguda rahalisi vahendeid lepinguta sõidukitega ja automaatse kindlustuskaitsega sõidukitega tekitatud kahjude hüvitamiseks.

Eestis tegeleb kõikvõimalike liiklusse puutuvate asjadega transpordiamet. LõunaLeht pöördus sundkindlustuse asjus kommentaari saamiseks ka transpordiameti poole, soovides eeskätt teada seda, miks ei võiks see riigiamet valdkonda korraldada, selmet lasta seda teha eraõiguslikul MTÜ-l ehk kindlustusfirmade katusasutusel. Transpordiamet keeldus aga kommentaarist, leides, et sundkindlustusega seotud küsimused on puhtalt LKFi rida.

LKF: sundkindlustus kaitseb mõlemat poolt
Eesti Liikluskindlustuse Fondi juhatuse liige Lauri Potsepp vastas väga põhjalikult kõigile LõunaLehe küsimustele, ka ebamugavatele. Püüame tema selgitusi lühidalt kokku võtta.

Liikluskindlustus on vastutuskindlustus ja sundkindlustus selle osa. Sellega kindlustatakse Potsepa sõnul kahju, mida sõiduki juht tekitab sõidukiga teisele isikule. See tähendab, et kahju tekitaja ei pea teistele sõidukiga tekitatud kahju hüvitama oma taskust, vaid seda teeb liikluskindlustuse kindlustusandja. Liikluskindlustuse üldreeglid on kehtestatud liikluskindlustuse seadusega, see omakorda peab põhinema euroliidu liikluskindlustuse direktiivil. Seega on reeglid üle Euroopa ühtsed, sest inimeste ja sõidukite vaba liikumine on üks ELi aluspõhimõtetest. Praegune süsteem kehtib 1. oktoobrist 2014 ja ka enne seda kehtis sarnane süsteem. Potsepp märkis, et sarnane kord on paljudes riikides ning tegu ei ole Eesti eripäraga.

„Iga Euroopa riik peab tagama, et sõidukitel oleks liikluskindlustus. Seda seetõttu, et liiklusõnnetusi toimub palju – ükski juht ei saa olla kindel, et ta teisele kahju ei põhjusta, teisalt võib igaüks sattuda liiklusõnnetuses kannatanu rolli,” selgitas LKFi juhatuse liige. „Eesti kindlustusandjad tegelevad aastas pea 40 000 liikluskindlustuse juhtumiga. Keskmine liiklusõnnetuse läbi tekkinud kahju on 2000 eurot, suurimad kahjud on miljonites eurodes. Siit tuleb ka vajadus kohustusliku liikluskindlustuse järele. Liikluskindlustus kaitseb auto juhti: ta ei pea enda kogemata tekitatud kahju ise kinni maksma. Samuti kaitseb liikluskindlustus kannatanut: temale kahju hüvitamine ei sõltu sellest, kas kahju tekitajal on raha või mitte.”

Potsepp rõhutas, et LKF on liikluskindlustuse garantiifond ja hüvitusorgan ning tagab liikluskindlustuse süsteemi toimimise. Muu hulgas hüvitab LKF kannatanule liiklusõnnetuse läbi tekkinud kahju, kui ükski kindlustusandja seda ei hüvita, näiteks kui kahju põhjustatakse tuvastamata jäänud, kindlustuslepinguta või registreerimata sõidukiga. Samuti võetakse üle kindlustusandja täitmata kohustused, kui kindlustusandja läheb pankrotti. Näiteks maksab LKF siiani hüvitist ammu pankrotistunud ASA Kindlustuse eest.

Kuid miks on Eesti rahvale vaja sõidukite sundkindlustust, kui lõviosa neist sõidukitest ei osale liikluses?

Potsepp selgitas, et üleeuroopaline kindlustatuse tagamise süsteem paneb seadusega sõidukiomanikule kohustuse sõlmida liikluskindlustuse leping. Kui kodanik jätab selle kohustuse täitmata, siis rakendub kahju tekitaja ja kannatanu kaitseks liikluskindlustus automaatselt sundkindlustusena.

Sundkindlustus tekib üksnes liiklusregistris registreeritud sõidukite kohta. Liiklusregistris tuleb registreerida sõidukid, mida liikluses kasutatakse. Kui sõidukit liikluses ei kasutata, siis tuleks see liiklusregistrist kustutada.

LKFi esindaja rõhutas, et enne sundkindlustuse rakendamist saadetakse sõidukiomanikule vastav meeldetuletus.

„Me ei nõustu väitega, et lõviosa sundkindlustusega sõidukitest ei osale liikluses. Liiklusregistris tuleb mootorsõidukina registreerida liikluses osalevad sõidukid ja sundkindlustus tekib vaid registreeritud sõidukite suhtes,” kommenteeris Potsepp.

Ta lisas, et erinevalt pea kõigist teistest Euroopa riikidest ei ole Eestis automaksu, mis motiveeriks omanikke sõidukit registrist maha võtma, kui seda liikluses ei kasutata. Seetõttu on kujunenud praktika, et sundkindlustuse kaudu tulevad need sõidukid välja ja omanikud kustutavad need liiklusregistrist.

Sundkindlustuse kalli hinna kohta ütles LKFi esindaja, et fondi jaoks on kindlustuse väljastamine haldusmenetlus ja see on olemuselt kallis. Teisalt ei saa sundkindlustus konkureerida tavalise liikluskindlustusega ning kõrge makse peaks sõidukiomanikke suunama seadusest tulenevat kohustust täitma, st sõlmima ise kindlustuslepingut. Maksemäärad kehtestab rahandusminister liikluskindlustuse statistika alusel, mitte LKF oma suva järgi.

LKF on 300 000 euroga miinuses
Lauri Potsepp ütles konkreetsetest arvudest rääkides, et LKF saadab aastas umbes 70 000 meeldetuletust automaatse liikluskindlustuse vältimiseks. Aastas väljastatakse umbes 20 000 makseteatist automaatse liikluskindlustuse makse tasumiseks. Tavalise sõiduauto 30-päevane sundkindlustuse kindlustusmakse on 58 eurot. Suurim kahju, mis seni sundkindlustusega sõidukiga on tekitatud, on 400 000 eurot ning LKF hüvitab seda kahju sõidukiomaniku eest.

2022. aasta üheksa kuu LKFi kahjunõuete summa oli 1,2 miljonit eurot. Kogutud kindlustusmaksed samal ajal olid 0,86 miljonit eurot. Sundkindlustusega korjatud raha kasutataksegi ainult kannatanutele hüvitiste maksmiseks.

Elina küsimusele, missugust kaitset sundkindlustus talle pakub, vastas LKFi esindaja, et sisuliselt on tegu tavalise autokindlustusega. Lühidalt: kui Elina oma Audiga kellegi Lincolni puruks sõidab, siis kannab ta ise 640-eurose omavastutuse ja ostab Audile uue radiaatori, Lincolni ülejäänud remondikulud jäävad LKFi kanda. Autole kukkunud puu või püssist lennanud kuuli puhul on abi vaid vabatahtlikust kaskokindlustusest.

Kuidas kommenteerib liikluskindlustuse fond pahase kodaniku väidet, et sundkindlustus on „riiklikult legaliseeritud maffia”?

„Sundkindlustus on loomulik osa liikluskindlustuse süsteemist,” alustas LKFi esindaja. „Üldreegel on, et iga kindlustuskohustusega isik täidab ise seadusest tuleneva liikluskindlustuse lepingu sõlmimise kohustuse. Sundkindlustus on selleks, et tagada kannatanule hüvitis ka juhul, kui sõidukiomanik on jätnud oma kohustuse täitmata. Loogiline on, et seda ei maksa kinni seaduskuulekad sõidukiomanikud, vaid need, kes on jätnud lepingu sõlmimata. Ilma sundkindlustuseta oleks kindlustamata sõidukite osakaal liikluses oluliselt suurem ja seega ka ülejäänud sõidukiomanike kindlustusmaksed kõrgemad. Seda põhjusel, et need peaksid katma ka kindlustamata sõidukite tekitatud kahjud, mida praegu kaetakse sundkindlustuse arvelt laekunud vahenditest.”

„Sundkindlustusega sõidukitega põhjustatakse kahjusid,” kinnitas Lauri Potsepp. „Seega reegel, et iga sõidukiomanik sõlmigu ise leping, alati ei toimi. Vaja on ka süsteemi juhuks, kui lepingu sõlmimine ununeb.”

Kokkuvõtteks ütles ta, et LKFi huvi ja soov on, et sundkindlustusega sõidukeid ei oleks. Kallist sundkindlustust tasub vältida, seismajäänud sõiduk tuleks registrist kustutada ja LKFi meeldetuletusi võtta tõsiselt.

 

 

 

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 23/12/2022 18:09:55