Juba alates 2006. aastast on päästeameti ennetustöö mahukas tööriistakastis koduomanike nõustamine. Elanikele ohutusalase nõu andmiseks käivad päästetöötajad koos vabatahtlikega Eestis aastas läbi ligi 20 000 kodu, neist üle 5000 Lõuna-Eesti kuues maakonnas.

Koos elanikega vaadatakse üle kütteseadmete ning elektrisüsteemi olukord, andurite olemasolu ja töökorras olek ning kas kodu kõrval oleva veekogu äär on turvaline. Lisaks selgitatakse kriisivarude ja hädaolukorraks valmistumise vajalikkust. Nõustamise järel ei ole vaja karta trahvi ega ettekirjutust, koos omavalitsusega püüame hoopis ohtude kõrvaldamiseks lahendusi leida. Meil on üksjagu abinõusid, millega tuleohtlike kodude olukorda parandada.

Kui 2015. aastal käisid päästjad Eestis kustutamas 802 eluhoonet, siis 2021. aastal oli eluhoonetulekahjusid 584. 2022. a põles 546 eluhoonet. Need positiivsed trendid võivad paraku muutuda negatiivses suunas, mida ennustab kodunõustamistel avastatud tuleohtlike kodude suur hulk.

Kahe viimase aastaga on päästjad Lõuna regioonis sattunud umbes tuhandesse vähemal või suuremal määral tuleohtlikku kodusse. Hooldamata küttesüsteeme avastati ligi 300 kodus; ohtlikke küttesüsteeme ligi 700 kodus; vananenud, katkisi või ülekoormatud pikendusjuhtmeid 60 kodus; kütteseadme koldesuu esised kaitseplekk oli puudu 130 kodus; ohtlikku tuhakäitlust oli 60 kodus; toas suitsetati 400 kodus. Väga sageli puudusid suitsu- ja vinguandurid.

Kehvema toimetulekuga elanikud ei ole niigi võimelised tuleohutusse palju raha panema, majandussurutise ning küttehinna tõusu tõttu hoitakse ohutuse arvelt kokku veelgi enam. Võimalik, et rohkem hakatakse kütma ebakvaliteetse küttematerjaliga, mis omakorda kütteseadmeid lõhub. Seda on juba märgatud Poolas, kus õhusaastenäitajad ahjuküttega piirkondades läinud aastal halvenesid. See kõik tähendab tuleohtlike kodude hulga suurenemist.

Nõustame, aga kuidas edasi? Kodud tuleohutuks
Tõsiasi on, et põlengute tagajärjel kannatab ja tulekahjudes hukkub rohkem inimesi kehvema toimetulekuga rahvakillust. 2018. aastal alanud päästeameti ja kohalike omavalitsuste ühise projekti „Kodud tuleohutuks“ eesmärk on parandada tuleohutust just seal, kus elavad toimetulekuraskustes lasterikkad pered, üksi elavad eakad või puuetega inimesed. Projekti algusest kuni läinud aasta lõpuni on abi saanud ligi 600 Lõuna-Eesti koduomanikku. Neile ehitati uusi või parandati vanu ahje, pliite, korstnaid ning elektrisüsteeme. Erivahenditena soetati vaegkuuljatele tulekahju avastamise seadmeid ja anti suitsetajatele tulekindlaid voodiriideid.

Riik on pannud viie aastaga lõuna regioonis projekti üle ühe miljoni ning omavalitsused veel üle poole miljoni euro. Lõppenud aastal andsid Lõuna-Eesti omavalitsused projekti jaoks raha päästeametiga võrdses mahus: mõlemad osapooled suurusjärgus 120 000 eurot.

Projektiga seotud asjaajamine ja tööde tellimine on kogu aeg olnud kohalike omavalitsuste õlgadel. 2023. aastal on riik projekti jätkamiseks eraldanud ühe miljoni, millest Lõuna-Eestile 318 000 eurot. Juba hilissügisel koostasime omavalitsuste sotsiaalvaldkonna töötajatega ülevaadet, millistes Lõuna-Eesti kodudes ja mida sel aastal ära teha. Loodetavasti saame tuleohutumaks muuta vähemalt paarsada kodu.

Lõuna-Eesti korstnapühkimise eriprojekt
Kodunõustamistel avastatud hooldamata kütteseadmetega kodudest valisime sügisel välja 35, kus pakkuda tuge, et tegemata tööd kutselise korstnapühkija poolt tehtud saaks. Mõnel pool olid väidetavalt puhastustööd juba ise ära tehtud, kuid korstnapühkija ülesanne on hoolduse kõrval anda hinnang küttesüsteemi korrasolekule, mida tavainimene enamasti ise teha ei oska.

Kui nende 35 kodu kohta saame korstnapühkijatelt info küttesüsteemi kehva olukorra kohta, siis võib see olla sissejuhatuseks kodu suunamisel projekti „Kodud tuleohutuks“. Lõuna päästekeskusel on kavas korstnapühkimisel abi anda ka alanud aastal.

Kodu tuleohutuse tagamise lisalahendusi
Tulekahju riski vähendamiseks või varajaseks avastamiseks on olemas mitmeid vahendeid, mida hädas koduomanikele tutvustame ja pakume. Näiteks on olemas elektrooniline pliidivalvur, mis jälgib elektripliidi kohale paigaldatud anduriga pliidi temperatuuri ja sisselülitamise aega ning oskab tuleohu korral pliidi välja lülitada. Kohtadesse, kus tulekahju oht tuleneb ohtrast alkoholi tarvitamisest koos suitsetamisega, saab riskikäitujaid häiriva suitsanduri asemel paigaldada temperatuuriandureid, mis annavad häiret temperatuuri järsul tõusul.

Paljudele abivajajatele oleme hankinud tuhaämbreid ning küttekoldeesiseid plekke. Lisaks on päästjad välja vahetanud katkiseid pikendusjuhtmeid, mille asemele antud rikkevoolukaitsmega pikendusjuhtmeid. Endiselt on päästjate tööriistakastis suitsu- ja vingugaasiandurid, mida tuleohtlikesse kodudesse paigaldatakse. Praegu on päästeametil koostöös TalTechiga (Tallinna tehnikaülikool) arendamisel nutikad andurid, mis sobivad tuleohtliku käitumisega inimeste kodudesse ja suudavad eristada näiteks sigareti- ja tulekahjusuitsu.

Kodunõustamine igaühele
Kodu ohutumaks muutmiseks abi saamine eeldab kindlasti kodunõustamist päästjatelt, kes saavad tuleohte ning abivajadust kohapeal hinnata. Aitame nõu ja jõuga kõiki koduomanikke, kes ise ennast aidata tahavad ja kelle muredest me teada saame. Selleks julgustame iseendale, oma lähedasele või mõnele teisele murega üksi jäänud inimesele kodunõustamist tellima. Selleks tuleb helistada riigiinfo telefonil 1247 või kirjutada päästeameti e-postile rescue@rescue.ee.

Mõnikord võivad päästjad ka juhuslikult kellegi ukse taha sattuda. Neid ei tasu peljata, vaid julgelt tuppa lasta. Oma ala parimate spetsialistide eesmärk on üksnes nõu anda ja võimalusel abi osutada. Miks? Sest me hoolime!

 

Autor: ARVI UUSTALU, päästeameti Lõuna päästekeskuse ennetusbüroo juhataja
Viimati muudetud: 05/01/2023 09:10:58