Kultuuriministeerium kuulutas alanud aasta liikumisaastaks. Võrumaa spordiliidul on liikumisürituste kava suures osas paigas, ka maakohtades toimuvad varasemast ajast teada tegevused. Maaturismiühing soovib aga alanud aastal propageerida kõike saunaga seonduvat.

Võrumaa spordiliidu suuremate ürituste kava alanud aastaks on laias laastus teada. Tegevjuht Merike Õun ütles, et tänavugi toimub juba teada-tuntud tosinaetapiline pikamaajooksude sari, kus saavad kaasa lüüa needki, kes ei jookse.

Jooksusarjadel on osalenud erinevate võimetega inimesed ja ka ühes jooksus osalenute arvud on erinevaid. Keskmiselt on ühel jooksul käinud 500‒600, kehvemal ajal 300 inimest. „Koroona tegi jooksusarjaski oma töö, kuid juba mullu naasid pooled varem osalenutest,” sõnas Õun.

Ta kutsub neid, kes mingil põhjusel jooksurajal ei soovi ega saa osaleda, kõndima, kuna paralleelselt jooksmisega toimub ka kõnnietapp. Ratastooli ja rulaatori kasutajad saavad samuti osa võtta. „Tulge ja nautige seltskonda ja ümbrust, saate kõndida, üksteisega kokku ning ka vanu kohti uudistada,” märkis spordijuht.

Tänavuse pikamaajooksude sarja esimene üritus on aprilli teisel poolel ja viimane oktoobri keskel. Kuid juba aasta kolmandal päeval algas suusasari Haanjas. Sarja raames toimub maakonnas 14 suusapäeva, neist viis Setomaal ja neli Antslas. Liikumisüritused on ka mäesuusasari Kütiorus ja aprillist algavad orienteerumiskolmapäevakud.

„Spordiüritustel saab igaüks omas tempos liikuda ja teha kõike kaasa vastavalt oma võimetele,” rõhutas Õun. Ta lisas, et olulisem on liikumine, millest võidavad kõik üritustele tulnud. „Kõige tähtsam on see, et teeme midagi oma tervise heaks, sest tervis on kõige tähtsam,” toonitas spordiliidu tegevjuht.

Maakohadki jätkavad teada üritustega
Põlva valla Vastse-Kuuste kultuurimaja juhataja Irina Retkova märkis, et kuigi ta on liikumisaasta suhtes positiivselt meelestatud, ei ole neil liikumisaastaks midagi veel planeeritud.

„Veebruaris, vabariigi aastapäeva eel matkame looduses. Arutame veel, kui pika matka me teeme,” rääkis Retkova.

Õues on teisigi üritusi, kus osalejad saavad palju liikuda: vastlapäev, jüripäev, perepäevad jne. Majaski on võimalik liikuda, sest siin käivad koos line- ja seltskonnatantsijad ning kaks rühma tervisevõimlejaid.

Antsla valla Tsooru rahvamaja kultuurikorraldaja Krista Puija tunnistas, et piirkonnas on rahvast aina vähemaks jäänud, maainimestel on kodus linlastest rohkem tegemisi ning osa elanikest käib tööl kaugemal. Neist põhjustest tulenevalt on ka üritustest osavõtt kahanenud.

„Alanud kuu keskel korraldame lauatennisevõistluse, kuhu ootame rohkem osalejaid, kui neid oli mullu novembris toimunud võistlustel,” kõneles Puija.

Mullu toimunud jüripäevatalgutel said lapsed joosta, jalgratastega sõita ja kõigil soovijatel oli võimalus teha väike matk. Tänavusekski jüripäevaks on tegevused samad. Traditsiooniline tarkusepäeva jooks toimub ka tänavu ja ikka 1. septembril.

Kultuuriministeeriumi kõrval näitab meie tervise eest hoolitsust üles ka maaturismi ühing, kuulutades alanud aasta sauna-aastaks.

Saun on tervendav
„Saun on tervisele hea, eelkõige seljale, eriti veel, kui värske kasevihaga vihtuda,” ütles Puija ja lisas, et kasutab ka segavihtasid, milles on kaseokste kõrval tamme- ja pärnaoksad.

Savi turismitalu asub Hurmiorus Kanepi vallas. Perenaine Eela Jää ütles, et talus on üks puuküttega saun, mida pereliikmed ise ja soovi korral alati ka külalised saavad kasutada.

„Ise käime vähemalt kord nädalas saunas, suvel sagedamini ehk siis, kui on tunne, et keha on kuidagi raskevõitu,” rääkis perenaine. Tema sõnul on tal peale saunaskäiku ja vihtlemist alati hea ning kerge olla. Pererahvale sobib kõige paremini leil eukalüptiõliga, sest selle õliga leili järel muutub hingamine kergemaks. Mõned külalised on leili viskamiseks õlut kasutanud.

Turismitalu eestlastest külalistest enamik küsib sauna olemasolu ja soovib seal käia, vaid vähesed on saunatamisest loobunud. „Viimastest ühel grupil ei luba tervis saunas käia, kuid olen kohanud ka inimesi, kes ei ole saunas varem käinudki ega läinud siingi. Nemad ütlesid, et eelistavad jooksva vee all pesemist,” sõnas turismitalu perenaine.

Euroopa riikidest tulnud külaliste saunaeelistuste kohta ei osanud Jää midagi öelda, kuna nad ei ole sauna tellinud ja on viibinud turismitalus vaid ühe öö.

Mõned Savi talu eestlastest külalised on öelnud, kas tõsimeeli või naljaga pooleks, et saun oli nii kosutav, et endalegi tasuks see ehitada ja vihtasid tegema hakata.

Teine lugu on suitsusaunaga, mida Savi talus ei ole, kuid Hurmiorus on. Huvi pärast on osa külalisi suitsusauna läinud, kuid olles seal esimest korda elus, ei oska nad märgata, et iga pisemgi kokkupuude seina või muu pinnaga on nende puhta ihu ära määrinud. „See näitabki, et nad ei ole harjunud suitsusaunas käima,” sõnas Jää.

Kui esimestele on suitsusaun põnev, siis teistele see kohe üldse ei meeldi, juba suitsusauna lõhn on neile vastuvõtmatu.

Pererahvale on saunaga seotud ehmatavaid juhtumeid enam kui 20-aastase turismitalu pidamise jooksul õnneks õige napilt olnud. „Ühel seltskonnal tekkis soov veel saunaahju kütta ja nad tõid kuurist pikad puud, mis ulatusid küttekoldest välja. Õnneks ei läinud midagi põlema,” meenutas turismitalunik.

„Lõppenud raamatukogude aastal oli neidki, kes hakkasid rohkem raamatuid lugema,” sõnas Irina Retkova. Kindlasti on alanud aastal inimesi, kes liikumis- ja sauna-aastal leiavad rohkem aega liikumiseks ja saunamõnude nautimiseks.

Krista Puija meelest on tore, kui inimeste tervislikele tegevustele tähelepanu juhitakse, sest mida muud teema-aastad teha saavadki.

„Igaüks peab oma mõtetes ise kasulike tegevuste juurde jõudma, kedagi ei saa millekski sundida,” sõnas Retkova.

 

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 05/01/2023 09:21:44