Foto: Pixabay

Sademete hulk on ajas ja ruumis väga varieeruv. Sügis-talvisel perioodil on valdavaks laussajud, mis kestavad pikemat aega ja hõlmavad suuremaid alasid. Kevad-suvisel perioodil esineb valdavalt hoogsadusid, mis kestavad lühemalt ja väiksemal alal (n-ö küla ühes servas sajab, aga teises mitte). Samas võib hoogsadude puhul vee hulk olla väga suur. Aastate lõikes sajab vähem Lääne-Eesti saartel ning rohkem sisemaal. Kui vaadata aastaaegade kaupa, siis kõige kuivem on kevadel ja kõige märjem suvel.

2022. aasta on veel meeles kui kuiv aasta. Toona sadas kevadel 75% ja suvel 72% pikaajalisest keskmisest. Erakordselt kuiv oli märtsis, kui sadas Eesti keskmisena vaid 4 mm ehk 13% pikaajalisest keskmisest. 2020 ja 2021 kevadel sadas normi piires või veidi enam. Viimase kümne aasta jooksul on kõigil kevadkuudel esinenud nii suuri kui ka väga väikeseid sademete hulkasid. Näiteks 2021. aasta mais sadas ligi kaks korda enam kui normiks on, kuid 2019. aasta aprillis vaid 13% pikaajalisest keskmisest.

Tänavune kevad oli samuti kuivapoolne, sadas 73% normist. Kui märtsis sadas tavapärasest enam, siis aprillis 69% ja mais vaid 27%. Aprilli teisest nädalast alates said ülekaalu kõrgrõhkkonnad, mis blokeerisid Atlandi tsüklonite tee Läänemeremaadesse. Õhk oli kuiv ja sademeid seetõttu napilt.

Kuni jaanipäevani hoidis tänavune juuni sademete vähesuselt pikas, 1922. aastani ulatuvas andmereas esikohta. 22. juunil liikus üle Eesti sajuala, mis tõi kõikjale sademeid, kuid seda väga ebaühtlaselt. Kõige rohkem sadas Kihnus, kus ööpäevaseks sajuhulgaks mõõdeti 38,4 mm, mis moodustab 65% seirejaama juunikuu normist. Ristnasse jagus samal päeval sademeid vaid 0,7 mm jagu. Sealt edasi on igapäevaste hoovihmade toel tänavune juuni kuivuse edetabelis siiski langema hakanud, hoides 30. juuni seisuga 7. kohta.

Kümme kõige kuivemat juunit on Eestis olnud aastatel 1969, 1933, 1992, 1934, 1930, 1955, 2023, 1988, 1936 ja 1939.

Kui vaadata sellel aastal erinevaid piirkondi, siis kõige vähem on sadanud Ristnas, Tallinnas ja Kundas (vastavalt 9%, 13% ja 15% pikaajalisest keskmisest). Kihnus jääb juuni sademete hulk veidi alla normi (99%), järgnevad Sõrve ja Väike-Maarja (vastavalt 79% ja 69%).

30. juuni seisuga oli kaks ilmajaama isikliku rekordi kursil: Tallinn-Harku ja Valga, kus kehtiva kuivuse rekordi kordamiseni oli ruumi veel 2,1 ja 7,7 mm. Tallinn-Harku jaamas oli kõige kuivem juuni 1933. aastal (11,3 mm) ja Valgas 1979. aastal (19,6 mm).

 

Autor: KESKKONNAAGENTUUR
Viimati muudetud: 06/07/2023 10:05:13